lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemises Lühimenetlus Prokurör Irina Tsugart Süüdistatav Oleg Ivanov Ik: 38009080294, xxx kodanik, emakeel: xxx keel, valdab xxx keelt, xxx haridus, töökoht: xxx, registreeritud xxx, elukoht: püsiv elukoht puudub, ajutiselt XXX-i . Tõkend: tõkendit kohaldatud ei ole, kahtlustatavana kinni peetud 02.03.2024 kuni 03.03.2024, s.o 2 päeva. Varasem karistatus: 1 kehtiv karistus: karistatud Harju Maakohtu 19.06.2018 otsusega nr 1-18-4468
lg 1 p 1 järgi vangistusega 2 aastat ja 8 kuud.
lg 2 alusel määrati koheselt ära kandmisele vangistus 6 kuud, ülejäänus osa vangistusest, s.o 2 aastat ja 2 kuud jäeti
Tingimisi kohaldamata jäetud karistus pöörati Harju Maakohtu 27.04.2020 määrusega täitmisele. Vabastati vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega Harju Maakohtu 24.01.2022 määruse alusel katseajaga 09.02.2022 kuni 08.08.
lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud. 2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Oleg Ivanov´ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 10 (kümme) kuud. 3.
68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka ja lugeda mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg, 02.03.2024 kuni 03.03.2024, s.o 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 9 (üheksa) 1 kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 4.
lg 1 ja 3 alusel jätta Oleg Ivanov´ile mõistetud ja ärakandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva Oleg Ivanov´i suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Oleg Ivanov temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja mille jooksul Oleg Ivanov täidab
lg 1 pdes 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja
lg 2 p 2 sätestatud kohustust Tallinna vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinn) 5.
lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada Oleg Ivanov´i järgima katseajal kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX-i; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.
lg 2 p 2 alusel määrata Oleg Ivanov´ile käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi. 7.
p 1 kohaselt arvestada Oleg Ivanov´ile määratud 1 (aasta) ja 6 (kuus) kuulise katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 13.09.
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, taas 02.03.2024 kella 17:55 paiku, viibides korteris aadressil XXX, lükkas E.J-i kahel korral pikali ja lõi põrandal lamavat E.J-i korduvalt rusikatega vastu pead ja nägu. Samal ajal võttis Oleg Ivanov L.J vasakust küünarvarrest kinni ja lõi teda rusikaga vastu otsaesist. Oma tegudega tekitas Oleg Ivanov kannatanule L.J-ile füüsilist valu ja vastavalt isiku läbivaatuse protokollile tervisekahjustusi, milleks on muhk otsmikul ja marrastused vasakul küünarvarrel. Kannatanule E.J-ile tekitas Oleg Ivanov oma tegudega füüsilist valu ning vastavalt isiku läbivaatuse protokollile tervisekahjustusi, milleks on verevalumid mõlema silma all, marrastused otsmikul, pealael ja parema oimu piirkonnas. Seega oma tahtliku tegevusega pani Oleg Ivanov toime teise inimese tervise kahjustamise ning valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud korduvalt, s.o
2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Süüdistatavat süüdistatakse ka
ettenähtud kuriteo toimepanemises ning
lg 1 kohaselt on karistatav teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Konkreetselt süüdistatakse süüdistatavat
lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemises, s.o teise inimese tervise kahjustamises ja valu tekitavas kehalises väärkohtlemises, mis on toime pandud korduvalt. Süüdistatav tunnistas kohtulikul arutamisel süüteo toimepanemist nagu ka kohtueelsel menetlusel. Kannatanu L.J ütlustest (tl 15-16) nähtub, et süüdistatav on tema vend, kes asus elama tema juurde xxx kaks nädalat tagasi. 02.03.2024 tuli samale aadressile külla E S ning neljakesi (L.J, E.J, Oleg Ivanov ja E S) veetsid nad koos aega. Oleg Ivanov hakkas pärast alkoholi tarvitamist teda 100 euro varguses süüdistama. Sekkus E.J, kes on tema xxx, kuid süüdistatav läks talle rusikatega kallale. Oleg Ivanov lõi E.J näkku, mille tulemusena E.J kukkus, ja Oleg Ivanov jätkas tema peksmist. Ta proovis xxxt E.J-i kaitsta, kuid Oleg Ivanov haaras tal vasakust küünarvarrest kinni ning lõi rusikaga vastu otsaesist. Tundis füüsilist valu. Selle peale sekkus xxx E.J ja tal oli võimalus politsei kutsuda. Leiab, et Oleg Ivanovi probleem seisneb selles, et ta tarvitab liigselt alkoholi, sest joobes olekus hakkab Oleg Ivanov tüli norima ja on väga agressiivne. Kannatanu E.J ütlustest (tl 23-26) nähtub, et tema ja tema xxx L.J lubasid Oleg Ivanovil nende juures, aadressil XXX , elada. Samuti aitasid nad Oleg Ivanovil saada tööd samas firmas, kus kannatanu ise töötab. 01.03.2024 sai Oleg Ivanov kätte oma esimese palga ehk 225 eurot. 02.03.2024 tuli Oleg Ivanov koju joobes olekus. Sel ajal oli isikuid aadressil XXX kokku kolm: kannatanu, L.J ja E S. Oleg Ivanov andis L.J-ile raha, et ta poodi läheks. Kui ta poest tagasi jõudis, hakkas Oleg Ivanov nõudma oma raha tagastamist. Oleg Ivanov oli agressiivne ja karjus L.J peale. Astus L.J kaitseks välja ning tõukas Oleg Ivanovi oma xxxst eemale. Oleg Ivanov tõukas tugevalt vastu ja ta kukkus peaga vastu õliradiaatorit ning kaotas mõneks ajaks teadvuse. Teadvusele tagasi tulles nägi ta, kuidas Oleg Ivanov L.J suhtes vägivaldne on. Seega läks ta appi ja lõi käega Oleg Ivanovi vastu keha. Oleg Ivanov tõukas teda uuesti ning ta kukkus selili. Seejärel peksis Oleg Ivanov teda rusikatega näkku. Suutis süüdistatava endast eemale lükata. Peale seda saabus kiirabi. Kallaletungi tulemusena on tekkinud nii varaline kui mittevaraline kahju. 3 Tunnistaja E Si ütlustest (tl 30-32) nähtub, et tunnistaja viibis L.J ja E.J juures ning kohal oli ka Oleg Ivanov. Oleg Ivanovi ja E.J vahel tekkis tüli ning Oleg Ivanov tõukas E.J eemale. Peale seda tekkis rüselus ning algatajaks oli Oleg Ivanov. Mäletab, et kakeldi nii rusikate kui jalgadega ja mingil hetkel tõukas Oleg Ivanov E.J nii kõvasti, et ta kukkus ja lõi pea ära. E.J Ivanovil oli verine haav kukla piirkonnas ja marrastused pealael, samuti hematoomid silmade ümbruses. L.J vigastusi ei mäleta. Arvab, et Oleg Ivanovi probleem seisneb selles, et ta on väga agressiivne, kui ta on alkoholijoobes. Kahtlustatava Oleg Ivanovi ütlustest (tl 43-46) nähtuvalt tunnistab ta oma süüd täielikult ning selgitas, et L.J on tema õde, kes lubas tal enda juures, koos oma xxx E.J-iga elada. Sai töölt palka ning tal oli 220 eurot. 02.03.2024 veetis ta koos L.J-iga aega. Peale tööd liitus ka E.J ning nad jõid viina. Hiljem käisid nad L.J-iga veel poes. Mõni aeg hiljem tuli xxx asuvasse korterisse külla xxx ning neljakesi tarvitati alkoholi. Avastas, et ta rahakotist on kadunud 105 eurot ja hakkas kohe L.J-i süüdistama, kuna xxx on ka varem temalt küsimata raha võtnud. Nende vahel tekkis sõnaline konflikt, kuid ta ei mäleta, kuidas see füüsiliseks muutus. Teab, et alkoholi tarbides on tal mäletamisega probleeme ning ta muutub agressiivseks. Möönab, et kaotas enesekontrolli ning peksis L.J ja E.J-i . Tunnistab enda süüd ja kahetseb. Lisaks isikuliste tõendiallikate ütlustele on süüdistatava süüd toetavateks tõenditeks ka muud tõendid. 02.03.2024 on koostatud isiku läbivaatuse protokoll (tl 1-7), millest nähtuvalt vaadeldi E.J, kellel vahetult pärast konflikti asetleidmist tuvastati pealael vigastused, otsa ees marrastused, silmade all hematoomid ja paremal oimu piirkonnas marrastus. Lisaks on samal päeval vaadeldud ka L.J, kelle isiku läbivaatuse protokollist (tl 17-22) nähtuvalt tuvastati pärast konflikti vasaku küünarvarre eespinna keskmises osas kaks marrastust ja otsmikul vasakul pool muhk. Lisaks kannatanutele on tervisekahjustused tuvastatud ka kahtlustataval, kelle isiku läbivaatuse protokollist (tl 10-14) nähtuvalt on tuvastatud paremal pool silma nurgas hematoom ja paremal põsel vigastus ja punetus. Peale selle kinnitab konflikti asetleidmist ka asitõendi vaatlusprotokoll
lg 1 ettenähtud süüteo mõlema koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o teise inimese valu tekitav kehaline väärkohtlemine ja teise inimese tervise kahjustamine. Seega on eeltoodud ja omavahel riimuvate tõenditega tõendamist leidnud, et oma tegevusega põhjustas süüdistatav kahele kannatanule valu ja tervise kahjustamise. Järgmisena peab kohus hindama süüdistatava tegevuses
Kuriteo asjaoludest, süüdistatava, tunnistaja ja kannatanute ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatava tegevuse eesmärk oli saada kannatanult L.J raha tagastamist. Kui L.J raha võtmist eitas, tekkis konflikt ja süüdistatav kasutas oma nõudmiste tõsiseltvõetavuse näitamiseks kannatanute suhtes vägivalda, nõudes raha tagastamist, mis eesmärgile ei viinud. Seega nõudmiste esitamise ja sellele eitava vastuse saamise järgselt füüsilise vägivalla kasutamine oli süüdistatava käitumise objektiivsest küljest vaadates teadlik ja eesmärgipärane käitumine ning süüdistatavale pidi oma elukogemuse pinnalt olema teada ka see, et naisterahva käsivarrest tugevalt pigistamine ja rusikaga otsa ette löömine tekitab valu ja tervisekahjustuse nagu ka teise isiku tõukamine, mille tulemusena maha kukkunud isik peaga vastu metallradiaatorit kukub ja ka rusikaga näkku löömine. Kuna süüdistatava soov oli väidetavalt õe poolt võetud raha tagasi saamine, siis oli vägivalla kasutamine suunatud selle eesmärgi saavutamisele ning kannatanute korda-mööda teineteise kaitseks väljaastumine tingis selle, et mõlemad kannatanud said kannatada. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on vähemalt otsese tahtlusega toime pandud teoga, kuivõrd kannatanuid näkku lüües, käsivarrest pigistades ja pikali tõugates teadis süüdistatav vägivallaga kannatanutele põhjustatavat tagajärge, s.o valu tekitamist ja tervise 5 kahjustamist ja ta tahtis sellise tagajärje saabumist või vähemalt möönis seda, kuivõrd sellise käitumise tulemusena ei saanud eeldada, et sellist tagajärge ei saabu. Lisaks eelmägitule nähtub süüteo kvalifikatsioonist, et süüdistatavat süüdistatakse
lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemises, s.o kehalises väärkohtlemises korduvalt. Süüteo korduvus on süüteo mõistes eriline isikutunnus, s.t isik peab olema kehalise väärkohtlemise toime pannud vähemalt teist korda. Käesoleval juhul nähtub tõenditest, et süüdistatav on vägivalda kasutanud kahe kannatanu suhtes ja sisuliselt ühe sündmuse raames. Seejuures käsitamaks väärkohtlemist korduva teona peab olema tuvastatud, et erinevad väärkohtlemised on ajalis-ruumiliselt selgelt piiritletud ja iga teo puhul saaks rääkida uuest tahtlusest. Ilmselgelt ei saa nende kahe kannatanu suhtes kasutatud vägivalda piiritleda ajalis-ruumiselt erinevatena ega ka erinevast tahtlusest hõlmatuna, kuivõrd süüdistatav kasutas kannatanute suhtes vägivalda vaheldumisi, sõltuvalt sellest, milline kannatanu aktiivsemalt vastu hakkas. Samas ei ole sellel ka erilist tähtsust, kuivõrd korduvuse annavad kõik kuriteokoosseisud, mis sisaldavad ühe tunnusena vägivalda. Sellest tulenevalt ei sõltu korduvuse tunnus sellest, kuhu on kehalise väärkohtlemise tunnuseid hõlmav süüteokoosseis karistusseadustiku eriosas paigutatud ja milliseid õigushüvesid see lisaks tervisele veel kaitseb. Oluline on korduvuse kvalifitseerimiseks see, kas sellist korduvat tegu menetletakse samas menetluses või on see tegu toime pandud küll varem, kuid karistus selle teo eest ei olnud uue süüteo toimepanemise ajaks kustunud. Süüdistatava karistusandmetest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud Harju Maakohtu 19.06.2018 otsusega nr 1-18-4468
Seejuures karistati süüdistatavat vangistusega 2 aastat ja 8 kuud, millest
lg 2 kohaselt tuli koheselt ära kanda 6 kuud ja ülejäänud karistuse osa, s.o vangistus 2 aastat ja 2 kuud jäeti süüdistatava suhtes kohaldamata 3 aastase katseajaga. Mõistetud karistus pöörati täitmisele ja süüdistatav vabanes vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 08.08.
lg 1 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistus käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks oleva kuriteo toimepanemise ajal kehtiv ning on kehtiv ka kohtuotsuse koostamise ajal. Seega on süüdistatava puhul tegemist isikuga, kes on kehalise väärkohtlemise toime pannud korduvalt ning süüdistatava käitumine on kvalifitseeritav
Kohus on seisukohal, et süüdistatava süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Seega on tõendamist leidnud, et Oleg Ivanov pani toime kehalise väärkohtlemise, ehk teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise kui see on toime pandud korduvalt, s.o
3. KARISTUSE MÕISTMINE Karistuse mõistmisel arvestab kohus
põhimõttest lähtuvalt süüdistatava süü suurust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, aga ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 p 3 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on seadusandja ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kuivõrd
lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleks tuvastada kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Süüdistatava isikuandmetest nähtub, et tal puudub püsiv elukoht ja ta elab ajutiselt õe juures, s.o samal aadressil, kus ta temale inkrimineeritava süüteo toime pani ja koos isikutega, kes on kannatanuteks. Kriminaaltoimikust nähtub, et süüdistataval on olnud raskusi püsiva elukoha leidmisega ning ta on elanud erinevates kohtades. Kriminaaltoimikust ei nähtu sedagi, et 6 süüdistataval oleks püsivat ja legaalset sissetulekut. Süüdistataval on Maksukohuslaste registri ja keskmise sissetuleku teatise kohaselt olnud 2023. aastal sissetulek 3189 eurot (tl 56, 57). Süüteo toimepanemise päeval oli ta küll saanud esimese palga, kuid kohtul ei ole andmeid, et süüdistataval oleks ka edaspidi sissetulekut saanud. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et ta on registreeritud töötu ja tal on lootus lähitulevikus tööle saada, mida kinnitab ka Töötamise registri väljavõte (tl 58-60). Kohus leiab, et lootus tööle saada ei taga veel sissetulekut, mistõttu saab järeldada, et süüdistataval ei ole käesoleval hetkel püsivat sissetulekut ja ilmselgelt ei saa ta seda ka lähiajal. Seega ei ole süüdistataval tõendatavat, kontrollitavat ja püsivat sissetulekut, mille arvelt oleks võimalik rahalist karistust täita. Lisaks karistusele kaasneb kriminaalmenetlusega ka kriminaalmenetluse kulu, mis käesoleval juhul on sundraha ja milline summa ei ole samuti väike. Sellised asjaolud välistavad kohtu arvates rahalise karistuse kui kergema karistusliigi kohaldamise, sest see karistus ei oleks täidetav ning süüdistatava suhtes tuleb kohaldada vangistuslikku karistust. Järgnevalt hindab kohus süüdistatava süü suurust talle
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, kus süüdistatavale inkrimineeritakse ühe kehalise väärkohtlemise episoodi toimepanemist, kuigi kannatanuid oli kaks. Tekitatud tervisekahjustusi saab pidada teo ohtlikkuse mõttes suhteliselt väheohtlikuks, kuivõrd tegemist on marrastuste, muhkude ja hematoomidega. Kohus loeb arvestades nii süüteo tagajärgi kui ka süüteo toimepanemise tehiolusid, süüdistatava süüd keskmisest väiksemaks. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on nii kohtueelses menetluses kui ka kohtuistungil tunnistanud süüteo toimepanemist ja kahetsenud. Seejuures nähtub kriminaalasja materjalidest, et süüdistatav on asunud elama oma õe juurde, on korralik ning nad saavad taas hästi läbi ja õde palub anda süüdistatavale veel üks võimalus. Sama seisukohta kinnitas kohtuistungil ka kannatanu L.J, paludes süüdistatava jätta üldse karistamata. Seega võib järeldada, et kannatanutel süüdistatava vastu pretensioone ei ole ning kannatanud ei soovi süüdistatava suhtes rangete karistusmeetmete kohaldamist. Samas on raskendavaks asjaoluks süüteo toimepanemine pereliikme suhtes ja süüdlasega koos elava isiku suhtes
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on üheks kannatanuks süüdistatava õde, kes ilmselgelt on süüdistatava pereliikmeks ning kuivõrd süüdistatav elas samas eluruumis oma õe ja tema mehega, kellest viimane on samuti kannatanuks, on tegemist ka isikutega, kes elavad süüdlasega koos. Arvestades kõike eeltoodut on kohtu arvates võimalik süüdistatavale mõista inkrimineeritud kuriteo eest karistus alla keskmise määra, arvestades süüteo ohtlikkuse taset teo toimepanemise hetkel, samuti arvestades süüdistatava alla keskmise süüd, süüteo toimepanemise põhjusi ning kergendava ja raskendava asjaolu olemasolu. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-199-06). Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul on süüdistataval kehtiv karistus ja see karistus on mõistetud raskema kuriteo toimepanemise eest. Samas on karistus täidetud enam kui kaks aastat tagasi ning pärast seda ei ole süüdistatav peale menetlusesemeks oleva süüteo rohkem süütegusid toime pannud. Seejuures on õest kannatanu andnud menetlejale teada, et süüdistatav on käitunud korralikult, millest teeb kohus järelduse, et süüdistatavat vaevanud alkoholisõltuvuse probleem on lahenemas. Kuigi süüdistataval on kehtiv karistus ei ole mõistetava karistuse osaliselt või täies ulatuses täitmisele pööramine otstarbekas, kuivõrd 7 järjekordse vangistuse kohene ja kas osaline või täies ulatuses ärakandmine võib takistada süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid olukorras, kus süüdistatav on oma elu korda saamas. Seejuures elab süüdistatav uuesti kannatanute juures, millest saab järeldada, et kannatanute ja süüdistatava vahelised suhted on endiselt normaalsed nagu nad olid ka enne süüteo toimepanemist. Arvestades selliseid asjaolusid leiab kohus, et mõistetava karistuse võib süüdistatava suhtes jätta täies ulatuses täitmisele pööramata. Karistusseadustik võimaldab karistuse tingimisi kohaldamata jätmisel kohaldada nii
Kriminaaltoimikust nähtuvalt elab süüdistatav oma õe juures ajutiselt ning püsiv elukoht tal puudub. Kuriteo toimepanemise järgselt tuvastati süüdistataval keskmine joove (tl 37, 38), kuid alkoholi tarvitamise tunnused tuvastati ka kannatanul E.J (tl 8, 9) ning kuriteo toimepanemine leidiski aset ühise alkoholitarvitamise käigus. Samas on kannatanu L.J väitnud, et süüdistatav on olnud korralik. Seejuures nähtub kriminaaltoimikus leiduvatest erinevatest kirjavahetustest üheselt see, et süüdistataval on alkoholiprobleem, mis takistab tal nii kohustusi täita kui ka töötada ning ka oma elukohast sotsiaalmajutusüksuses pidi ta lahkuma just alkoholi tarvitamise tõttu. Sellise probleemiga tegelemine katseajal eeldaks süüdistatavale käitumiskontrolli seadmist ja kohustuste panemist ning üheks kohustuseks oleks alkoholi tarvitamisest hoidumine. Kohaldatav käitumiskontroll eeldaks süüdistataval püsiva elukoha olemasolu, kuid süüdistatav elab oma õe juures ajutiselt. Samas võimaldab käitumiskontroll seda, et elukoha muutumisel peab süüdimõistetu taotlema luba elukoha muutmiseks kriminaalhooldajalt. Seega juhul, kui süüdistatav leiab endale püsiva elukoha, peab ta elukoha muutmisel taotlema eelneva loa kriminaalhooldajalt, kuid see asjaolu ei takista käitumiskontrolli läbiviimist. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava karistuse võib jätta tingimisi kohaldamata, kuid süüdistatav tuleb allutada käitumiskontrollile ja temale tuleb määrata kohustus mitte tarvitada alkoholi, kuivõrd alkoholi tarvitamisel on süütegude toimepanemisel olnud oluline roll. Ilmselgelt ei oleks süütegu toime pandud kui süüdistatav oleks olnud kaine. Seetõttu kohaldab kohus
lg 1 ja 3 sätteid ning loodab, et järjekordne käitumiskontroll ja kohustus hoiduda alkoholi tarvitamisest sunnib süüdistatavat edaspidisele õiguskuulekusele ja süütegudest hoidumisele.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.