lg 1 alusel võlgnik.
lg 2 kohaselt võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitada kaebuse, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt
Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud Harju Maakohtu 20.02.2024 määrusega kuulutati välja R. K. pankrot ja algatati tema kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes määrati Eve Selberg. 03.07.2024 kohtumäärusega kinnitas kohus võlgniku pankrotimenetluses esitatud võlausaldajate nimekirja. Viidatud kohtumäärus jõustus 19.07.2024 09.08.2024 esitas pankrotihaldur Eve Selberg kohtule R. K. pankrotimenetluses koostatud aruande ja taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu peale pankroti välja kuulutamist juhul, kui keegi võlausaldajatest või kolmas isik ei tasu kohtu deposiiti 1 500 eurot. Pankrotihaldur on tuvastanud, et R. K. pankrotimenetluses pankrotivara puudub. Käesolevas menetluses ei ole hagisid esitatud ning pankrotihaldur ei kavatse hagisid esitada. Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse primaarseks põhjuseks on kergemeelne laenude võtmine, uutest laenudest on tasutud varasemalt võetud laene. Tulenevalt ülaltoodust on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu
Kohus määras 23.08.2024 deposiidi tasumise kuni 02.09.2024 ja avaldas üleskutse Ametlikes Teadaannetes. Tähtajaks ega hiljem ei ole deposiiti tasutud. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (
) § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.
lg 6 järgi ei lõpeta kohus menetlust
lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kuna deposiiti menetluse kulude katteks tasutud ei ole, lõpetab kohus pankrotimenetluse raugemisega. Pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb seega 2 lugeda muu asjaolu
Tulenevalt eeltoodust kuulub pankrotimenetlus lõpetamisele seoses pankrotimenetluse raugemisega. Kohus vabastab Eve Selbergi võlgniku R. K. pankrotihalduri kohustustest (
Pankrotihaldur R. K. usaldusisiku ülesannetes pankrotimenetluse lõppemise järel ei jätka ja palub ennast vabastada. Pankrotihaldur palub FiMS § 46 lg 1 alusel võimalusel nimetada R. K. usaldusisikuks H. I.i (isikukood xxxx, e-post: xxxx, tel xxxx), kes on selleks andnud nõusoleku. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 55 lg 1 sätestab, et kohus vabastab usaldusisiku tema taotlusel. Sama sätte neljanda lõike kohaselt kui usaldusisik vabastatakse kohustustest vabastamise menetluse kestel, nimetab kohus uue usaldusisiku. Sätestatu ei mõjuta senise usaldusisiku poolt või tema suhtes tehtud toimingute kehtivust. Kohus avaldab usaldusisiku vahetumise kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. FIMS § 55 lg 5 alusel vabastatud usaldusisik esitab kohtule tegevusaruande menetluse läbiviimise ja usaldusisiku ülesannete täitmise kohta ning taotluse usaldusisikule tasu määramiseks. Vabastatud usaldusisik annab uuele usaldusisikule üle menetluse kohta koostatud toimiku. FIMS § 58 sätestab isikud, kellel on usaldusisikuna tegutsemise õigus. Eelkõige on usaldusisikuna tegutsemise õigus isikul, kes on kantud usaldusisikute nimekirja (FIMS § 58 lg 1). Kohus peab usaldusisiku Eve Selbergi taotlust enda vabastamiseks usaldusisiku kohustuste täitmisest põhjendatuks, vabastab pankrotihalduri usaldusisiku kohustustest ning nimetab kirjaliku nõusoleku alusel võlgniku uueks usaldusisikuks H. I.i. Usaldusisikul tuleb järgida oma ülesannete täitmisel seaduses ettenähtud korda ja nõudeid, sh täidab usaldusisik oma ülesandeid korralikule ja ausale usaldusisikule omase hoolsusega ning arvestab kõigi menetlusosaliste huve (FIMS § 53 lg 5).
kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus R. K. pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas võlausaldajatele täitedokumendiks. R. K. pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid ei esitanud.
kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas halduri tasu ning halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.
lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.
lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mis katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel
p 2 – 6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Pankrotihaldur palub määrata tasu toimingutasuna summas 660 eurot, millele lisandub käibemaks summas 145,20 eurot ehk kokku 805,20 eurot. Pankrotihaldur esitas kohtule tasu kalkulatsiooni.
lg 113 sätestab, et füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Pankrotihalduri tasule vastuväiteid esitatud ei ole. Toimingutasu on ettenähtud kogu pankrotimenetluse läbiviimise eest. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd pankrotihaldur on käesolevas pankrotimenetluses kõik vajalikud toimingud teostanud, on põhjendatud määrata pankrotihalduri tasu toimingutasuna pankrotihalduri poolt taotletud määras, s.o summas 805,20 eurot (koos käibemaksuga). Haldur palus määrata halduri tasu väljamaksmise menetlusabi andmise korras riigivahendite arvelt. 3 Kuna kohus lõpetab võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu, võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja võlgniku pankrot kuulutati välja FiMS § 45 g 2 alusel, määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning
MS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Menetlusabi korras tuleb pankrotihaldurile Eve Selbergile maksta riigi vahenditest välja pankrotihalduri tasu 805,20 eurot. Tasu suurus vastab seaduses ettenähtud nõuetele. Vastavalt taotlusele tuleb tasu määrata büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Lember kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.