KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Anneli Alekand, Üllar Roostoja, Margit Jäätma Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 27. september 2024 Tsiviilasja number 2-23-11

) § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Maakohus kohustas kostjat tasuma väljamõistetud elatis iga kalendrikuu eest ette

1. kuupäevaks N.E arveldusarvele selgitusega „elatis“. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. 3 Maakohtu otsuse kohaselt on hageja nõudeks mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis miinimummääras ja muutuvas suuruses alates hagi esitamisest, s.o
2. augustist 2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja on kohtuistungil jäänud enda nõude juurde. Kostja on avaldanud, et saab maksta elatist 150 eurot kuus, kuna tema sissetulek on 35 eurot ja tervis on halb. Hageja on alaealine ja elab koos emaga. Miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Kuna hageja on palunud välja mõista elatise miinimummääras (sh muutuvas suuruses), siis ei olnud hagejal vajalik esitada ka tõendeid igakuiste kulude olemasolu ja kandmise kohta.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Maakohus ei ole tuvastanud miinimumelatise vähendamiseks mõjuvaid põhjuseid. Kostja on enda kirjalikes seisukohtades avaldanud, et tema majanduslik ja tervislik seisund on hetkel väga halb, ta on töötu, ametlik sissetulek on 35 eurot, ta on tugiisikuks. Kostja on enda väidete tõendamiseks esitanud pangakonto väljavõtted ja epikriisid. Kohtuistungil selgitas kostja täiendavalt, et ta siiski töötab siin-seal, jalad ja käed on haiged ega saa tööd teha. Töövõimetust tänaseks kostjal tuvastatud ei ole. Töötuna arvel kostja ka ei ole, on ühe naisterahva hooldajaks. Varem töötas kostja mitteametlikult autojuhina. Kohtu hinnangul ei ole kostja esitatud tõenditest tuvastatav selline terviseseisund, mis takistaks kostjal teenida sissetulekut suuremas ulatuses kui tema avaldatud 35 eurot kuus. Kostja on avaldanud, et töötas autojuhina. Esitatud epikriisidest ei ole tuvastatav, et kostja haigusseisund takistaks tal endiselt autojuhina töötamast. Pangakonto väljavõttest nähtub rahaliste vahendite liikumine, seega ei ole usutav, et kostja ainukeseks sissetulekuks on 35 eurot kuus. On usutav, et kostja teenib mitteametlikku sissetulekut. See on kohtu hinnangul põhjendatav ka sellega, et vaatamata avaldatud sissetulekule on kostja nõus elatist maksma 150 eurot kuus. Siinkohal märgib kohus, et lapse enda arvele mitteregulaarsete väiksemate ülekannete tegemine ja/või lapsele taskuraha andmine, riiete ostmine, ei ole samastatav elatise kohustuse täitmisega.

§ 101lg 6 käesolevas asjas kohaldamisele ei kuulu.

Kuigi kostja on oma menetlusdokumentides avaldanud, et laps on ka tema juures viibinud, ei ole kostja viidatud sätte kohaldamiseks vajalikke asjaolusid konkreetselt esile toonud ega ka tõendanud. Elatise maksmise kohustust ei muuda lapsega suhtlemine. Hooldusõiguse üle vanemate vahel vaidlust ei ole. Asjas vaidluse all oleva 1000 euro päritolu osas pooled tõendeid esitanud ei ole. Avaldatud on, et selle raha eest osteti lapsele arvuti. Kostja ei ole taotlenud, et seda tuleks arvestada ülalpidamise andmisena muul viisil (

§ 100lg 1 teine lause).

Hagi esitamisest, s.o

1. augustist 2023 on igakuine miinimumelatis 260 eurot 33 senti (baassumma 249 eurot 78 senti, millele lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest on maha arvestatud 40 eurot, s.o 50% lapsetoetusest). Kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt tasus kostja hagejale
2. augustil 2023 elatist 225 eurot 64 senti ja
3. septembril 2023 elatist 225 eurot 64 senti. Maakohus arvestas eeltoodut ja sellest lähtuvalt mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 69 eurot 38 senti (s.o augusti
4. a eest elatis 34 eurot 69 senti ja septembri
5. a eest elatis 34 eurot 69 senti) ning alates
6. 4 oktoobrist 2023 kuni kostja täisealiseks saamiseni igakuise elatise 260 eurot 33 senti (baassumma 249 eurot 78 senti, millele lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest on maha arvestatud 40 eurot, s.o 50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta
7. aprillil (esimest korda
8. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Maakohus rahuldas hageja taotluse ja määras tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 kohaselt kindlaks täitmiskorra. Maakohus jättis TsMS § 164 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, leides, et maakohtu otsus pole põhjendatud ning paludes määrata elatise summaks 150 eurot kuus. Kostja väitel on tema võimalused piiratud, mistõttu ei ole ta võimeline maksma elatist 260 eurot kuus. Kostja sissetulek on 35 eurot, kostja elab oma elukaaslase kulul. Kostja tervis on väga halb, mis ei võimalda tal töötada. Varem maksis kostja elatist 300 eurot kuus ja aitas last. Võimaluse korral aitab kostja last ka nüüd. Kostja on nõus, et laps elab pool kuud tema juures. Maakohus jättis kostja väited ja esitatud andmed arvestamata. Lapse ülalpidamine ei ole ainult rahaline, see saab olla ka nii, et laps viibib kostja juures, kus kostja võimaldab talle kõik vajaliku – söögi, riided, asjad, viib kooli, aitab, tegeleb lapsega. Kui lapse ema sissetulek on 318 eurot, siis kuidas ta osaleb lapse ülalpidamisel 260 eurot kuus. Lapse ema ei esitanud kohtule pangaväljavõtet ega arveid (mh kommunaalarveid). Lapse ema müüb oma korterit hinnaga 18 000 eurot ja elab koos oma vanema pojaga, kes teda aitab. Tema võimalused on suuremad.
2. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Kostja väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on oma seisukohti piisavalt ja põhjalikult põhistanud ning andnud hinnangu kõigile asjas tähtsust omavatele poolte esitatud faktilistele ja õiguslikele asjaoludele. Kostja ei ole täiendavalt

§ 102lg 1 sätestatud aluseid välja toonud ega tõendanud.

Kostja ei ole töövõimetu ning samuti puuduvad kostjal teised ülalpeetavad, kes võiksid jääda ebavõrdsesse olukorda võrreldes hagejaga. Elatise miinimummäära nõudmisel ei pea kulusid tõendama. Kostja ei saa tugineda vaid asjaolule, et tal sissetulek puudub. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
2. Kostja on vaidlustanud elatise väljamõistmise suuremas summas kui 150 eurot kuus. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult mõistnud elatise välja

§ 101alusel arvutatud summas.

Maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme ega kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt. 8. Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Kostja viitab, et ta pole võimeline väljamõistetud suuruses elatist maksma. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et elatise vähendamiseks alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa peab esinema mõjuv põhjus.

Mõjuv põhjus võib

§ 102

lg 2 kohaselt olla mh vanema 5 töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asjas ei ole esitatud asjaolusid, mis oleks käsitatavad mõjuva põhjusena ja mis võimaldaks elatisesummat vähendada. Nagu nähtub maakohtu lahendist ja maakohtu istungi protokollist, pole kostjal töövõimetust tuvastatud (dtl 114), kostja pole ka töötuna arvel (dtl 116). Kostja on istungil avaldanud, et on ühe naisterahva hooldajaks, varem töötas mitteametlikult autojuhina (dtl 116). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et esitatud tõenditest (epikriisidest) tulenevalt ei ole tuvastatav selline terviseseisund, mis takistaks kostjal teenida sissetulekut suuremas ulatuses kui tema avaldatud 35 eurot kuus. Maakohus viitas muu hulgas, et on usutav, et kostja teenib mitteametlikku sissetulekut. Kostja on märkinud, et on nõus, et laps elab pool kuud tema juures. Esitatud asjaoludest ei nähtu, et laps elaks tegelikult pool kuud kostja juures. Ringkonnakohtule jääb ka arusaamatuks, et kui kostja ei jõua praegusel hetkel elatist maksta

§-s 101 sätestatud ulatuses, siis kuidas on kostja võimeline hagejale tagama kõik eluks vajaliku siis, kui laps elaks pool kuud tema juures. Kostja viited selle kohta, et hageja ema müüb oma korterit 18 000 euro eest ja elab koos oma vanema pojaga, kes teda aitab, ei ole aluseks, et vähendada kostja makstavat elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Kuna hageja nõudis elatist

§ 101alusel arvutatud summas, ei pidanud hageja tõendama oma igakuiseid kulusid.

Vastupidised kostja väited ei ole põhjendatud. Eeltoodut arvestades ei ole alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ning maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. 9. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 6