KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janek Laidvee Määruse tegemise aeg ja koht 26.02.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-62 Haldusasi Rahapesu Andmebüroo taotlus vara riigi omandisse kand

) § 57 lg 3 p 1 alusel Xi vara 350 000 UAH suhtes täiendava käsutuspiirangu 60 kalendripäevaks.

1. RAB tegi täiendavaid toiminguid, et tuvastada Xi valduses olnud vara legaalset päritolu. Samuti edastas RAB 17.02.2023 Xile e-kirja teel meeldetuletuse, et seoses RAB-i poolt 05.12.2022 tema valduses olnud Ukraina grivnadele seatud käsutuspiirangute osas on tal õigus esitada RAB-ile tõendid vara legaalse päritolu kohta ning kui vara legaalne päritolu leiab rahapesu kahtluse korral tõendamist, tühistatakse seatud piirang viivitamatult.
2. 27.02.2023 esitas RAB

§ 57

lg 6 alusel Tallinna Halduskohtule taotluse loa saamiseks varale täiendava piirangu seadmiseks kuni üheks aastaks.

1. 28.02.
2. a määrusega haldusasjas 3-23-439 Tallinna Halduskohus rahuldas RAB-i taotluse ning andis loa Xi valduses olnud vara, mis on hoiule võetud Maksu-ja Tolliameti poolt, käsutamise edaspidiseks piiramiseks kuni vara tegeliku omaniku kindlakstegemiseni, aga mitte kauemaks, kui üheks aastaks.
3. X esitas 01.03.2023 RAB-ile dokumente, mis tema sõnul tõendavat, et X on Ukraina grivnade omanik, kuid need ei lükanud ümber RAB-i kahtlust.
4. 03.03.2023 ettekirjutusega nr 3-1/220-13 kehtestas RAB Tallinna Halduskohtu poolt antud loa alusel Xi vara 350 000 UAH suhtes käsutuspiirangu kuni vara omaniku kindlaks tegemiseni või vara legaalse päritolu tõendamiseni, aga mitte kauemaks kui üheks aastaks. Ühe aastane seatud käsutuspiirangu tähtaeg saabub 05.03.
6. X esitas 21.03.2023 määruskaebuse, milles palus tühistada Tallinna Halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 ja p 2 osas, milles Tallinna Halduskohus piiras juurdepääsu haldusasja toimikule, ning teha uus määrus, millega jätta rahuldamata RAB-i taotlus anda luba puudutatud isiku vara käsutamise piiramiseks.
7. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 31.05.
8. a määrusega Xi määruskaebuse osaliselt ja tühistas Tallinna Halduskohtu 28.02.
9. a määruse resolutsiooni p 2 ning saatis asja RAB-i 28.02.2023 taotluse juurdepääsu piiramist puudutavas osas Tallinna Halduskohtule uueks lahendamiseks.
10. Tallinna Halduskohus 02.08.
11. a määrusega kuulutas haldusasja menetluse osaliselt kinniseks.
12. RAB on läbi viinud omapoolse analüüsi ning teinud erinevaid toimingud, mis on süvendanud põhjendatud kahtlust, et Xi valduses olnud vara pärineb kuritegelikust tegevusest ning seetõttu ei ole tema vara tegelik omanik. RAB pöördus 11.10.2023 veel täiendavalt Xi poole meeldetuletusega esitada tõendid vara legaalse päritolu kohta. Xi esindaja esitas RAB-ile 20.10.2023 vastuse, milles palus vastamise tähtaja pikendamist. RAB palus esitada Xil tõendid esimesel võimalusel. 13.

§ 57

lg 7 sätestab, et RAB-il on õigus taotleda Tallinna Halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks, kui vara omanikku või tegelikku kasusaajat pole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute kehtestamist. Xi valduses olnud vara käsutamiseks esmane piirang seati 05.12.2022, seega on käesoleva taotluse esitamise hetkeks möödunud ühe aastane tähtaeg ning taotlus on esitatud halduskohtule lahendamiseks

is sätestatud tähtaegu järgides. 2

§ 57

lg 7 sätestab, et RAB-il on õigus taotleda Tallinna Halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks, kui vara omanikku või tegelikku kasusaajat pole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute kehtestamist. Täiendavalt on Riigikohtu halduskolleegium oma 15.10.2020 otsuse nr. 3-20-664 p 13 selgitanud, et HKMS § 264 lg 3 teise lause kohaselt on haldustoiminguks loa andmise menetluses menetlusosalisteks taotleja ja seaduses sätestatud juhtudel isik, kelle suhtes loa andmist taotletakse.

§ 57lg 7 ei näe otsesõnu ette, et vara valdaja oleks menetlusosaline.

Samas sätestab põhiseaduse § 24 lg 2 igaühe õiguse olla oma kohtuasja arutamise juures.

§ 57

lg 7 kohaldub olukorras, kus vara käsutamine on juba enne piiratud ja vara säilimine tagatud, mistõttu puudub vajadus viia menetlus läbi vara valdaja teadmata. Lähtudes põhiseaduskonformse tõlgendamise nõudest ja proportsionaalsuse põhimõttest, tuleb

§ 57

lg-t 7 tõlgendada nii, et selle sätte alusel toimuvasse kohtumenetlusse tuleb menetlusosalisena kaasata vara valdaja. Vara, mille RAB soovib riigi tuludesse kanda üritas läbi Narva piiripunkti Venemaalt Eestisse tuua X. Kuigi RABile pole teada, kes on vara omanik, on varaga seotud isikuks X. Menetlusse oli vajalik kaasata X ning anda talle võimalus soovi korral antud asjas selgituste andmiseks. Taotluse menetlusse võtmise määrus, millega anti Xile võimalus esitada omapoolsed seisukohad grivnade riigi tuludesse kandmiseks, toimetati Xile tema esindaja kaudu kätte 22.01.2024. RAB esitatud taotluse juurde kuuluvate dokumentide juures oli Xi volikiri, millega X volitas Y (isikukoodiga XXXXXXXXXXX) Xi esindama muu hulgas haldusasjades Eesti Vabariigi kohtutes. Volikiri kehtib kuni 31.12.2025. Määrus toimetati läbi e- toimiku Xi esindaja Y kätte 22.01.2024 kell 16:34, millest saab järeldada, et määrus on puudutatud isikule kätte toimetatud. 3

§ 57

lg-te 7 ja 10 alusel), mistõttu ei ole RAB veendunud Maksu- ja Tolliametis hoiul olevate rahaliste vahendite legaalses päritolus. X on andnud vastakaid selgitusi ja pole veenvalt suutnud välja tuua, kes Ukraina grivnade omanikuks on. RABi nõude peale esitada dokumente ja vanaema arvelduskonto väljavõtteid, mis tõendaksid, et Xi vanaemal oli laenu andmiseks vahendeid ja et ta on sellise laenu andnud, vastas X, et dokumentide esitamine on aeganõudev, sest tuleb nende saamiseks füüsiliselt vanaema juurde minna. Kohtule arusaadavalt ei ole X eelnimetatud dokumente tänaseks esitanud. Pärast taotluse loa saamiseks vara riigi omandisse kandmiseks menetlusse võtmist andis kohus puudutatud isikule võimaluse täiendavalt selgitusi anda, kuid puudutatud isik selgitusi kohtule ei andnud. Kohus nõustub, et RAB-i poolt läbiviidud analüüs viitab, et Maksu- ja Tolliameti poolt hoiule võetud ja seejärel RAB-i poolt piiratud Xi valduses olnud Ukraina grivnad kogusummas 350 000 UAH on kuritegelikku päritolu ning X ei ole selle raha legaalne omanik. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et taotlus on põhjendatud ning rahuldab selle HKMS § 264 lg 1 ja

§ 57lg 7 alusel.

RAB-il on õigus taotleda Tallinna Halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks, kui vara omanikku või tegelikku kasusaajat pole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute kehtestamist.

§ 57

tervikuna iseloomustab eesmärk tõkestada rahapesu objektiks oleva varaga tehingute tegemine. Viimaseks ja kõige intensiivsemaks isiku põhiõigust piiravaks meetmeks on vara riigi omandisse kandmine. Enne seda on isikul ühe aasta jooksul olnud võimalik põhjendada, miks tuleks vara lugeda talle õiguspäraselt kuuluvaks.

§ 57

aitab saavutada

laiemat eesmärki, milleks on tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks (

§ 1lg 1).

1. Kohus tugineb taotlust rahuldades muu hulgas teabele, mille RAB esitas üksnes kohtule ja millele kohus seadis 15.01.2024 määrusega juurdepääsupiirangu.
2. Kuigi puudutatud isiku vara riigi tuludesse kandmine võib riivata tema omandiõigust, on seaduses sätestatud riivet tasakaalustavana, et riigi tuludesse kantud summa väljanõudmise õigus on vara omanikul kolme aasta jooksul vara riigi tuludesse kandmise päevast arvates kui ta näitab ära oma õiguse sellele varale (

§ 57lg 7 viimane lause).

19. Andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigivõi kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata (HKMS § 175 lg 3). Kui otsus sisaldab teavet, millele on seadusega ette nähtud muu juurdepääsupiirang, avaldab kohus huvitatud isiku taotlusel või omal algatusel otsuse andmeteta, mille kohta kehtib juurdepääsupiirang, avaldab üksnes otsuse resolutsiooni või ei avalda otsust (HKMS § 175 lg 5). Tallinna Halduskohus andis puudutatud isikule võimaluse võtta seisukoht loa andmist otsustava määruse avaldamise osas. X seisukohta ei esitanud. Arvestades kehtestatud juurdepääsupiiranguid tuleb kohtu hinnangul asendada avaldatavas määruses isikute nimed ja isikukoodid tähemärkidega HKMS § 175 lg 4 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 4