1-24-5518 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 3. oktoober 2024, Tallinn Kriminaalasja number 1-24-5518
(24913000074)Kohtunik Sten Lind Kriminaalasi N.I taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri
- septembri 2024 määruse vaidlustamiseks Õigusabi taotleja N.I (ik XXX) RESOLUTSIOON Jätta N.I taotlus anda talle Riigiprokuratuuri
- septembri 2024 määruse vaidlustamiseks riigi õigusabi rahuldamata. MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. N.I saab esitada määruskaebuse üksnes advokaadi vahendusel. Vajadusel on võimalik taotleda kaebuse esitamiseks riigi õigusabi Riigikohtult. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- N.I esitas
- septembril 2024 Tallinna Ringkonnakohtule taotluse, milles palub riigi õigusabi korras esindaja määramist Riigiprokuratuuri
- septembri 2024 määruse vaidlustamiseks alustamata jäetud kriminaalasjas nr
- Riigi õigusabi taotluses selgitab N.I, et ei nõustu Riigprokuratuuri määruse seisukohaga, et kohtunik Y ei ole toime pannud KarS § 311 sätestatud kuriteokoosseisule vastavat tegu ja puudub alus kriminaalmenetluse alustamiseks. Riigi õigusabi taotleja hinnangul on kohtunik 1 1-24-5518 teadlikult rajanud kohtuotsuse võltsimiskahtlusega dokumendile. N.I puudutavas tsiviilasjas nr X-XX-XXXX Riigi õigusabi taotlusele on N.I lisanud oma majandusliku seisundi teatise. Selle kohaselt on tema ainsateks sissetulekuteks vanaduspension (509,30 eurot), toetus (12,69 eurot) ja kaks korda aastas sotsiaaltoetus (kokku 400 eurot). Igakuised püsikulud jäävad N.I-l u 445– 483,50 euro vahele ja täitemenetluses on sissenõutavad tsiviilasjades tekkinud menetluskulud summas 12 867,80 eurot. Riigi õigusabi taotlusele on N.I lisanud ka pöördumise, milles selgitab oma kuriteokaebuse asjaolusid. Kokkuvõtvalt on N.I jätkuvalt seisukohal, et tema tsiviilasju lahendanud kohtunik Y on teadlikult tuginenud lahendite tegemisel võltsitud tõendile ning on teinud N.I suhtes ebaausaid lahendeid, sest ei salli teda ja tahab talle kätte maksta. N.I heidab menetlejatele ette asjaolude arvestamata ja nende suhtes seisukoha võtmata jätmist, leides, et menetlejad ei soovi kuriteokoosseisu olemasolu tunnistada.
- Ringkonnakohtu taotlusel edastasid Riigiprokuratuur ja Põhja-Ringkonnaprokuratuur kohtule kontrollimiseks Riigiprokuratuuri
- septembri 2024 määruse ja PõhjaRingkonnaprokuratuuri
- augusti 2024 määruse ning nende aluseks olnud N.I kaebused jm dokumendid. Materjalidest nähtuvalt esitas N.I Kaitsepolitseiametile kuriteokaebuse, milles palus alustada KarS § 311 tunnustel kohtuniku Y suhtes kriminaalmenetlust. N.I leidis, et Y on teadvalt teinud tsiviilasjades nr X-XX-XXXX, nr Y-YY-YYYY ja nr C-CC-CCCC ebaseaduslikud kohtulahendid. Nimelt tuginedes kohtunik esimeses kahes omavahel seotud asjas võltsitud tõendile ning seda vaatamata N.I ja tema esindaja kohtumenetluses esitatud avaldustele ja taotlustele teostada tõendi suhtes ekspertiis. Asjas nr C-CC-CCCC on N.I sõnul kohtunik Y (paber)toimikust eemaldanud tõendid, jätnud need järelikult lahendi tegemisel arvestamata ning eiranud N.I ja tema esindaja taotlusi. Kuriteokaebuses märgitakse, et kohtunik Y kohtuotsustega on N.I-le kaasnenud materiaalne ja moraalne kahju. Kaitsepolitseiamet teatas
- juulil 2024 kriminaalmenetluse alustamata jätmisest kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Teatise kohaselt puudusid N.I edastatud materjalides andmed selle kohta, et Y oleks teinud teadvalt ebaseadusliku kohtulahendi. Kaitsepolitseiameti menetlusotsuse vaidlustas N.I Põhja Ringkonnaprokuratuuris. Kaebus jäeti rahuldamata. Ringkonnaprokurör nõustus kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise põhjendustega ning selgitas KarS § 311 kuriteokoosseisu sisu. Sellest tulenevalt osutas prokurör, et mitte iga lahend, mis ei ole menetluspoolele meelepärane, ei ole automaatselt ebaseaduslik kohtulahend. Kohtulahendiga mittenõustumisel on N.I-l õigus seda vaidlustada seaduses ettenähtud korras. Ringkonnaprokuratuuri määruse vaidlustas N.I Riigiprokuratuuris, kes jättis tema kaebuse rahuldamata. Riigiprokuratuuri abiprokurör nõustus eelnevate menetlejatega kriminaalmenetluse aluse puudumise osas. Uusi asjaolusid, mis tingiks varasemate menetlusotsuste ümbervaatamise, N.I kaebuses ei olnud. Küll aga märkis prokurör 2 1-24-5518 väidetavate tõendite puudumise kohta tsiviilasja nr C-CC-CCCC toimikus, et N.I viidatud dokumendid on digitaalses vormis olemas, mis tähendab, et kohtunikul oli otsust tehes nendega võimalik tutvuda. Kui N.I hinnangul on tema suhtes tehtud otsus puudustega, saab lahendit vaidlustada kõrgema astme kohtus, mida N.I on ka teinud. Abiprokuröri hinnangul ei olnud kuriteokaebuses ja menetlusotsuste peale esitatud kaebustes asjaolusid, millest nähtuks KarS § 311 sätestatud kuriteo tunnuseid, mistõttu oli menetluse alustamata jätmine seaduslik ja põhjendatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- N.I-le riigi õigusabi andmiseks ei ole alust.
- KrMS § 41 lg 3 ls 2 kohaselt antakse kriminaalmenetluses kannatanule esindaja riigi kulul, kui menetleja leiab, et vastasel korral võivad kannatanu olulised huvid jääda maksejõuetuse tõttu kaitseta. Tulenevalt KrMS § 41 lg 3 lausest 1 antakse kriminaalmenetluses kannatanule õigusabi riigi õigusabi seaduses ettenähtud korras. 4.
- Kannatanu saab RÕS § 6 lg 1 kohaselt kriminaalmenetluses õigusabi juhul, kui ta ei ole oma majandusliku seisundi tõttu võimeline asjatundliku õigusabi eest tasuma või suudab seda teha üksnes osaliselt või ositi. See tingimus on N.I puhul täidetud. Riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise kohaselt on N.I pensionär ning tema igakuised sissetulekud katavad napilt igakuiseid kulusid. Lisaks on tal täitemenetluses sissenõutavaks muutunud 12 867,80 euro suurused menetluskulud. Teatise kohaselt puudub N.I-l ka muu vara, mistõttu ei ole tal võimalik õigusabi eest tasuda. 4.
- RÕS § 7 lg-st 1 tulenevalt tuleb aga hinnata ka antava õigusabi vajalikkust ja mõttekust. RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. See tähendab, et riigi õigusabi ei anta, kui tõenäosus, et esitatav kaebus oleks edukas, on väga väike. Arvestades N.I kuriteokaebuses esitatud argumente, millele tuginedes ta kriminaalmenetluse alustamist taotleb, mille juurde ta on läbivalt süüdistuskohustusmenetluse kestel jäänud ning mida ta kordab ka riigi õigusabi taotluses ja selle juurde lisatud pöördumises, on Riigiprokuratuuri määrusele esitatava kaebuse edu ebatõenäoline. 4.2.
- Kuriteokaebuse kohaselt heidab N.I kohtunik Yle ette, et too tugines N.I ja tema tööandja vahelises vaidluses tööandja esitatud tööajagraafikutele, milles olevad andmed ei olnud N.I väitel õiged. N.I heidab ette, et kohus ei määranud ekspertiisi ja tugines vaidlusi lahendades oma kõhutundele. Olles tutvunud tsiviilasjades nr X-XX-XXXX ja nr Y-YYYYYY tehtud maa- ja ringkonnakohtu lahenditega, nendib ringkonnakohus, et neis asjades on kohtud selgitanud, et seda, kui võltsimine seisneb intellektuaalses võltsimises ehk dokumenti lihtsalt valeandmete kandmises, ei saa võltsimist ekspertiisiga tuvastada. Ses olukorras pidigi kohus otsustama tõendi usaldusväärsuse üle tõendeid kogumis hinnates, mida kaebuse esitaja on nimetanud kõhutunde järgi otsustamiseks. Kuna kohus on selgitanud, miks ta tööandja 3 1-24-5518 esitatud tööajagraafikuid usaldusväärseks peab, ei näe ringkonnakohus võimalust, et kohtuniku tegevuses oleks tuvastatav KarS § 311 kuriteokoosseis. Pelgalt see, et kohtu hinnang ei lähe kokku kaebuse esitaja veendumusega, et kõnealune tõend on võltsitud, ei tähenda, et kohus oleks teinud teadvalt ebaseadusliku kohtulahendi. 4.2.
- Mis puutub väitesse, et kohtunik Y on eemaldanud tsiviilasjas nr C-CC-CCCC toimikust dokumente, siis Riigiprokuratuuri
- septembri 2024 määruse kohaselt on N.I sõnul tsiviilasja toimikust eemaldatud dokumendid kohtute infosüsteemis tsiviilasja juures elektroonilisel kujul olemas. Ringkonnakohus osutab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku
- aastal kehtinud § 57 lg 1 nägi ette, et toimikut võib pidada täielikult või osaliselt digitaalsena ning alates
- veebruarist 2023 kehtiva § 56 lg 1 kohaselt peetaksegi tsiviilkohtumenetluses toimikut digitaalselt kohtute infosüsteemis. 4.
- Seega ei viita N.I kirjeldatud asjaolud ja esitatud andmed sellele, et kohtunik Y oleks kohtuotsuste tegemisega toime kuriteo.
- Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes RÕS § 7 lg 1 p-st 5, jätab ringkonnakohus N.I taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Allkirjastatud digitaalselt 4