Obsah (6)

§ 663§ 659§ 55§ 53§ 430§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 23.09.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-23-5038 Kohtuasi C.I hagi X.D

) § 50 lg 1 p 7 kohaselt nõutav menetlustoimingu protokoll, millesse tuli märkida ka kompromiss. Rikutud on istungi protokollimise nõuet. 5.

1. Määruskaebuse väidete kohaselt ei uurinud maakohus pooltelt ning pooled ka ei kinnitanud, kas asja lahendamine kompromissiga on üldse võimalik. Ka vastuses hagile ei märkinud kostja, kas tema arvates on võimalik asi kompromissiga lahendada. Pooled ei sõlminud ka istungil kompromissi, mistõttu ei saanud maakohus sellel alusel menetlust lõpetada. 5.
2. Isegi kui oletada, et pooled sõlmisid 21.06.
3. a määruses toodud sisuga kompromissi, ei oleks see mõistlikult sisustatav ega vastaks hageja vajadustele. Kohtumäärusest ei selgu, kas hagejal tuleb kehtiva kohtulahendi alusel tasuda järgnevalt
4. a juulikuu eest elatist täissummas või mitte. Kuna lapse ema on asunud kehtestatud suhtluskorda eirates nõudma elatist täitemenetluse teel, ei annaks väidetav kompromiss hagejale mingit õiguskaitset.
5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja kuulas menetlusosaliste seisukohad seoses määruskaebusega ära 05.08.2024 toimunud istungil. 2 2-23-5038
6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Ringkonnakohus leiab, et hageja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (

§ 659ja § 657 lg 1 p 1).

Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks.

1. Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, et maakohus ei saanud kompromissi sõlmimiseks poolte tahteavaldusi. 20.06.2024 istungi protokolli kohaselt tegi maakohus pooltele ettepaneku jõuda asjas kokkuleppele (dtl 310). Kompromissi sõlmimist arutati 20.06.2024 toimunud istungil helisalvestise kohaselt alates 23-ndast minutist. Istungi protokollist on tuvastatav, et maakohus arutas pooltega kompromissi tingimusi ning hageja tegi omapoolseid ettepanekuid kompromissi tingimuste sõnastamiseks (dtl 310). Kompromissi arutamise käigus küsis maakohus korduvalt hageja seisukohti ja nõusolekut kompromissile. Kompromissi teksti kujunemine on helisalvestiselt jälgitav. Istungi protokollist nähtub, et hageja osales kompromissi teksti arutamisel (dtl 310-311) ning maakohtu küsimise peale, kas kompromissi tekst on nähtav, vastas hageja: „On küll, jah“. Samuti küsis maakohus, kas kompromissi tekst vastab poolte tegelikule tahtele ning hageja vastas „Hetkel küll. Jah“ (helisalvestisel on need kinnitused 01.37 minutil). Seega ei saa nõustuda ka hageja seisukohaga, et maakohus kinnitas kompromissi meelevaldselt ilma pooltega seda arutamata.
2. Põhjendatud ei ole etteheide, et maakohus rikkus menetlustoimingu protokollimise nõudeid ja jättis kompromissi teksti protokolli kandmata.

§ 55

järgi kohtuistungi või muu protokollitud menetlustoimingu menetlusreeglite rikkumist saab tõendada üksnes protokollile tuginedes. Hageja ei esitanud

§ 53

lg 2 kohast taotlust protokolli parandamiseks, seega lähtub kolleegium sellest, et prokoll kajastab istungil toimunut õigesti. Siiski märgib kolleegium, et helisalvestise 56.54 minutil on kuulda, kuidas pooled arutavad kompromissi teksti ja seda, millise summa ulatuses hageja oleks nõus tulevikus elatist maksma. Kompromissi tekst kanti hiljem protokolli ja see vastab kompromissi kinnitamise määrusele. 11. Kolleegium selgitab kompromissi tühistamise kohta järgmist.

§ 430lg 8 kohaselt on kompromissist taganemise võimalused piiratud.

Hageja ei saa kompromissi kinnitamise määrust vaidlustada, sest kompromissi saab

§ 430

lg 8 järgi vaidlustada üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Üksnes asjaolu, et hageja mõtles pärast istungit ümber ning leidis, et kompromiss talle sellisel kujul ei sobi, ei saa olla kompromissi tühistamise aluseks. Nõustuda ei saa hageja etteheitega, et kompromissi kinnitav kohtumäärus jätab ebaselgeks, kui palju ja millise aja eest elatist tasuda tuleb ning kas elatist tuleb maksta

1. a juulikuu eest täissummas või mitte. Maakohtu kinnitatud kompromissi kohaselt tuleb hagejal tasuda kostja lisakulude katteks igakuiselt 45 eurot alates 01.07.
2. 20.06.2024 helisalvestise kohaselt lepiti selline summa ja kuupäev kokku, kuna hageja selgituse kohaselt on tal tekkinud elatise ettemaks. Kompromissina lepiti kokku, et ettemaks on hagejal 12 kuu ulatuses, mistõttu 45 euro suurust lisakulude summat tuleb hakata tasuma alates 01.07.
3. Kompromissi p 1.3 kohaselt leppisid pooled kokku, et neil ei ole üksteise suhtes elatisnõudeid ega muid rahalisi nõudeid. Eelnevat arvestades ei pea hageja enne 01.07.2025 kostjale elatist enam täissummas tasuma. Maakohtu istungil arutati see küsimus põhjalikult läbi, samuti 3 2-23-5038 selgitas maakohus kompromissimääruse sisu määruskaebuse läbivaatamiseks korraldatud istungil (vt 05.08.2024 istungi protokoll).
4. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud

§ 171lg 1 kohaselt hageja kanda.

Kostjal ei ole määruskaebemenetluses menetluskulusid tekkinud, mistõttu ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt 4