← Eesti

1-19-6625/99

Obsah (8)§ 871§ 75§ 200§ 76§ 65§ 68§ 87§ 3314

1-19-6625 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. september 2024, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-19-6625 (19233000703) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Mar

) § 871, § 75 ja kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 4261, § 432 lg 3, 32, 4 kohus määras:

§ 871

alusel kohaldada Sergei Kornilovi suhtes pärast karistuse ärakandmist kriminaalasjas nr 1-19-6625 käitumiskontrolli tähtajaga 1 (üks) aasta ning määrata ta selleks tähtajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada Sergei Kornilovit järgima

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1

(8)1-19-6625 Kohaldada Sergei Kornilovi suhtes käitumiskontrolli ajaks vastavalt

§ 75

lg 2 pdes 2, 21, 4 ja 7 sätestatud järgmised kohustused: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - otsima endale töökoha või võtma ennast Eesti Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul pärast vanglast vabanemist; - mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v. a lähisugulased. Sergei Kornilovile määratud käitumiskontrolli tähtaja kulgemist arvestada alates tema vanglast vabanemisest. Määrus edastada süüdimõistetule, Viru Ringkonnaprokuratuurile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Vangla esitas 16.09.2024 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetavale S. Kornilovile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks. 2. Viru Maakohtu 04.12.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-6625 tunnistati S. Kornilov süüdi

§ 200

lg 2 p 4, 7, § 121 lg 2 p 3 järgi ning talle mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust.

§ 76

lg 8 ja

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 29.06.2015 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (1 aasta ja 7 päeva vangistust) ning S. Kornilovile mõisteti liitkaristuseks 5 aastat ja 7 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 05.11.2019 kuni 27.11.2019, s.o 23 päeva ning S. Kornilovile mõisteti lõplikult ärakandmisele 4 aastat 11 kuud ja 14 päeva vangistust alates 04.12.

  1. Kohtuotsus jõustus 12.12.
  3. Kinnipidamisasutuses S. Kornilovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla arvates on kinnipeetav kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb füüsilises vägivallas (sh kasutades nuga) nii juhuslike kui ka tuttavate isikute suhtes, millega võib tekitada kergemaid kehavigastusi. Tagajärjeks võib olla asjade äravõtmine(rööv). Oht on kõige tõenäolisem, kui isik on tarvitanud alkoholi ja/või narkootikume, kui soovib saada majanduslikku kasu või kui tekib konfliktiolukord. Ohtlikkus võib suureneda, kui isik jätkab suhtlemist kriminaalse mõtteviisiga inimestega, kui käitub impulsiivselt ning ei mõtle oma tegude tagajärgedele. Lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes süüdimõistetu uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele, toetab vangla kinnipeetava suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist.
  4. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks S. Kornilovi karistuse ära kandmisel määrata karistusjärgse käitumiskontrolli, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest S. Kornilovile käitumiskontrolli 1 aastaks. Karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks kohustada S. Kornilovit täitma järgmiseid kohustusi:

§ 75

lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi;

§ 75lg 2 p 2

(1)- mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

§ 75lg 2 p 4 asuma tööle või võtma ennast arvele Eesti Töötukassas kahe nädala jooksul peale vanglast 2

(8)1-19-6625 vabanemist;

§ 75

lg 2 p 7 - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametnikult luba saamata, v. a lähisugulased. Süüdimõistetu ja prokuröri poolt kohtuistungil välja toodu

  1. S. Kornilov avaldas kohtuistungil, et ta ei ole nõus talle karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. Ta palus, et teda ei takistataks enda elu parendamisel tulevikus.
  2. Prokurör leidis, et vangla taotlus S. Kornilovile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata. S. Kornilov vastab osaliselt seaduses ette nähtud tingimustele. Ta vastab tingimustele täielikult karistatuse osas, vastab ka sellele, et ta vabaneb pärast karistuse ära kandmist. Samuti teda iseloomustavad andmed annavad aluse asuda seisukohale, et ta võib jätkata kuritegude toimepanemist, tal on puudlikud osakused probleemide lahendamiseks ja toimetulekuks. Teda on mitmel korral kriminaalkorras karistatud. See kõik näitab, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Ta planeerib vabanemisel lahkuda Eesti Vabariigist. Samas on kriminaalhoolduse vältimatu eeldus elukoha olemasolu. Puudub õiguslik alus kohustada isikut elama Eesti Vabariigis kui ta ise sellega nõus ei ole ning seetõttu ei ole võimalik tema suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli

§-s 871 mõttes. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 7. Kohus, olles tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega ja karistusregistri kehtivate andmetega, kuulanud ära prokuröri ja süüdimõistetu, leiab, et S. Kornilovi suhtes tuleb kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli üheks aastaks. 8.

§-s 871 sätestatu kohaselt võib kohus pärast vangistuse ärakandmist kohaldada isiku suhtes käitumiskontrolli. Selle alused on loetletud

§ 871 lg 1 p-des 1–3 ja lõikes 2.

Kui esimese lõike punktid 1 ja 2 ning teine lõige on formaalset laadi (süüdimõistev otsus ja varasem karistatus), siis

§ 871 lg 1 p 3 annab kohtule ulatusliku diskretsiooniruumi.

Karistusjärgne käitumiskontroll ei ole isikule süüdimõistva kohtuotsusega mõistetav karistus ega muu mõjutusvahend, vaid seaduses ettenähtud täiendav meede, mis võimaldab täitmiskohtunikul kohaldada karistuse ära kandnud süüdimõistetule kindlaid piiranguid või kohustusi (vt Riigikohtu 02.02.2016 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-1-16 p 9.1). Seadusandja tahe karistusseadustiku täiendamisel §-ga 871 oli selles, et tegemist oleks mittekaristusliku mõjutusvahendiga, mille eesmärgiks on teha tööd isikuga kriminogeense käitumise muutmiseks ning seeläbi ennetada tema poolt võimalike uute kuritegude toimepanemist (Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja vangistusseaduse muutmise seaduse 382 SE III seletuskiri). 9. Sarnaselt vahistamisaluse tuvastamisele tuleb kohtu hinnangul ka karistusjärgse käitumiskontrolli põhjendatuse hindamisel eraldi hinnata kahte aspekti: 1) uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ja 2) võimaliku uue kuriteo raskust. Raskemate kuritegude toimepanemise ohu korral võib karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks piisata sellisest uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest, mis kergemat liiki kuriteo toimepanemise ohu puhul karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks alust ei annaks (vt mutandis RKKK 12.04.2012 nr 3-1-1-32-12, p 9.3). Samuti tuleb arvestada süüdimõistetu elutingimusi ja neid tagajärgi, mida karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võib talle kaasa tuua. Formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks 10.

§ 871

lg 1 sätestab, et kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt

§-s 75 sätestatule, kui isikut: 1) on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega käesoleva seadustiku

  1. peatüki 1., 2.,
  2. või
  3. jaos,
  4. peatüki
  5. jaos või
  6. peatüki
  7. või
  8. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud 3

(8)1-19-6625 tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine; 2) ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Sama paragrahvi lg 2 p 1 kohaselt kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt

§-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud käesoleva seadustiku

  1. peatüki 1., 2.,
  2. või
  3. jaos,
  4. peatüki
  5. jaos või
  6. peatüki
  7. või
  8. jaos sätestatud tahtliku esimese astme kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku esimese astme kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine
  9. Kinnipeetav S. Kornilov vastab

§ 871lg 1 ja lg 2 p-s 1 sätestatud tingimustele.

S. Kornilov tunnistati süüdi

§ 200

lg 2 p 4, 7, § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavate tahtlike süütegude toimepanemises ning karistuseks mõisteti talle 4 aastat 11 kuud ja 14 päeva vangistust. Seega on S. Kornilov toime pannud mh esimese astme tahtliku kuriteo ja karistust kannab käesoleval ajal 9. peatükis sätestatud tahtlike kuritegude eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine. Kohtute infosüsteemi andmete kohaselt on teda jäetud vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata (Viru Maakohtu 11.07.2024 määrus kriminaalasjas nr 119-6625). Seega ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise lõpp saabub eelduslikult 18.11.2024, mil süüdimõistetu kannab mõistetud karistuse ära täies ulatuses. Seega on täidetud

§ 871lg-des 1 ja 2 sätestatud formaalsed eeldused S.

Kornilovile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

  1. Kohus ei nõustu prokuratuuri seisukohaga, mille kohaselt ei ole võimalik S. Kornilovile kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli, kuna ta planeerib vabanemisel lahkuda Eesti Vabariigist. Seda seetõttu, et eeltoodud plaan on paljasõnaline, kuna kohtule ei ole esitatud ühtegi garantiikirja tööandjalt, mis kinnitaks seda, et S. Kornilovile on tagatud töökoht pärast kinnipidamisasutusest vabanemist välismaal. Tema vangistusest tähtaegne vabanemine toimub alles 18.11.
  2. See tähendab seda, et praeguses muutuvas maailmas ei saa kuidagi kindel olla selles, et kui isegi lapsepõlve tuttav V R on kinnitanud võimalust asuda välisriigis ametlikult tööle, et see võimalus pole haihtunud selleks ajaks. Nii võib olla võimalik tulevane tööandja juba leidnud endale selleks ajaks sobilikud töötajad. Ka on asjakohane Tartu Ringkonnakohtu 17.03.2022 määruses kriminaalasjas nr 1-19-6893 p-s 9 väljendatud seisukoht, mille kohaselt sellised väited Eesti Vabariigist elukoha puudumise kohta ja välismaale elama/tööle asumises, on karistusjärgse kontrolli kohaldamise taotluste puhul laialt levinud ja enamasti kantud soovist seeläbi käitumiskontrolli kohaldamist vältida. Materiaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks Kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdlase isik ja varasem elukäik
  3. S. Kornilovi poolt toime pandud kuriteo asjaoludest nähtub see, et ta kannab karistust kannatanute peksmise eest. Kohtu hinnangul tuleneb kinnipeetava poolt toime pandud kuriteo asjaoludest see, et talle on olnud omane konfliktsituatsioonide lahendamine vägivallaga ja seda eriti olukorras, kus ta on tarvitanud sõltuvusaineid. Iseloomustusest nähtuvalt teadvustab S. Kornilov, et alkohol oli kuritegude toime panemise riskiteguriks ning mõistab oma sõnul alkoholi tarvitamise kahjulikkust. On motiveeritud ja võimeline oma käitumist muutma, kui saab selles osas tuge.
  4. Karistusregistri andmetel on S. Kornilovil kolm kehtivat kriminaalkaristust. Sealjuures on tähelepanuväärne, et kinnipeetava eelmine kuritegu oli samuti tervisekahjustuse tekitamine, kusjuures S. Kornilov lõi kannatanut kööginoaga vasakule poole kõhu piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja lõikehaava. Kuriteo eest mõisteti talle karistuseks reaalne vanglakaristus. Seega ei ole käesolevas kriminaalasjas mõistetud vangistuse puhul 4

(8)1-19-6625 tegemist esimese reaalse vabaduskaotusliku karistusega. See aga viitab sellele, et S. Kornilovile ei ole varasemad karistused vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Arvestades S. Kornilovi karistusregistri andmeid tuleb nõustuda sellega, et vägivallakomponent on säilinud tema käitumismustris, kuna tema käitumine on sarnane varasema käitumisega ka peale vangistuse ärakandmist. Kohtu hinnangul ei saa kuidagi välistada seda, et vabaduses olles jätkab S. Kornilov analoogset käitumist, kahjustades kannatanute tervist ning ohustades nende elu. Eeltoodu valguses leiab kohus, et kinnipeetaval on välja kujunenud kriminaalne käitumismuster. Seega on vähetõenäoline, et kinnipeetava käitumine muutub pärast seekordse vangistuse ära kandmist vabaduses olles ilma karistusjärgsele käitumiskontrollile allutamiseta.
  1. S. Kornilovi puhul on suurimaks takistuseks, mis ei võimalda seaduskuuleka eluviisi juurde jäämist, tema varasem sõltuvusainete kuritarvitamine, kusjuures narkootiliste ainete tarvitamine on päädinud narkosõltuvusega. Viimane kuritegu on toime pandud nii alkoholikui ka narkojoobes. Ka varasemad kuriteod on toime pandud alkoholijoobes olles ning kinnipeetav on nende käigus kasutanud vägivalda. Vangistuses on S. Kornilov tegelenud oma narkosõltuvusega. Nii on ta läbinud 22.10.2020 - 02.02.2021 sõltuvusteemalised loengud. Kinnipeetaval suurt huvi ei olnud, tihti eiras reegleid ja lobises naabritega. 02.03.2021 15.04.2021 osales sõltuvusrehabilitatsiooniprogrammis „12 sammu“ meetodil. Programmis osales aktiivselt, tahab muuta oma elu. 01.09.2021 - 08.12.2021 osales sotsiaalprogrammis „Igapäevane valik“, soovib tegeleda oma sõltuvusega. 24.05.2022 - 14.07.2022 osales tagasilanguse ennetamise tugigrupis. Saab probleemist aru ja tundub, et siiralt soovib midagi oma elus muuta. 18.10.2022 – 15.12.2022 osales loengutsüklis „ Keemiline sõltuvus“. Motivatsioon probleemiga tegelemiseks hea, kuulas tähelepanelikult ja huviga osales arutlustes. 27.10.2023, 10.11.2023, 17.11.2023 läbis sõltuvusteemalised jätkuvestlused Viru Vanglas. Kinnipeetav kaardistas enda tarvitamisharjumuse, selgitas välja enda peamised riskiolukorrad ning omandas teadmised, kuidas tulla toime himu ja sotsiaalse survega. Vanglas osaleb AN-tugigrupis. Kohus peab kiiduväärseks seda, et käesolevalt on S. Kornilov seadnud endale eesmärgiks tarvitamise lõpetamise. Samuti ka seda, et ta on motiveeritud ja võimeline oma käitumist, sh alkoholi tarvitamise osas, muutma, kui saab selles osas tuge. Seega teadvustab ka kinnipeetav kõrvalabi vajalikkust sõltuvusainetest loobumiseks. Narkootiliste ainete küüsist vabanemine nõuab suurt tahtejõudu, mida paraku korduvkurjategijatel kipub nappima. Seetõttu on vajalik osutada neile riigipoolne abikäsi kriminaalhoolduse näol. Arvestades kinnipeetava elukäiku ei saa kohtu hinnangul paraku kindel olla, et käesolev nö sunniviisiline ehk vanglas viibimisest tingitud alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamisest loobumine jätkub ka vabaduses, sest ta naaseb samasse elukeskkonda. Ka see viitab kohtu hinnangul karistusjärgse käitumiskontrolli vajadusele, kuna distsiplineerib kinnipeetavat ütlema sõltuvusainetele kindlalt ei.
  2. Eeltoodust nähtuvad süüdimõistetu käitumisaktid, mis väärivad kiitust ning kust võib ka järeldada, et ta on teadvustanud seda, et narkosõltuvus on salakaval ning sellega tuleb tegeleda vältimaks uuesti narkootiliste ainete küüsi sattumist. Kohtuistungil tõi isik välja, et vabanemisel soovib ta Eestist ära minna. Kohtu hinnangul selline keskkonna muutmine oleks kasulik siis, kui meelemürkide vaba elustiil oleks kinnistunud. Kohus kahtleb selles, et enda sõnade kohaselt tuge vajav isik saab iseseisvalt lahendatud elulised olukorrad, mis paratamatult kaasnevad võõrasse riiki elama asumisega. Arvestades S. Kornilovi varasemat käitumist ei ole välistatud ka käesoleval ajal olukord, kus kinnipeetav probleemide tõusetumisel asub neid lahendama ebaseaduslikult teel, kehtestades ennast vägivallaga.
  3. Iseloomustusest nähtub, et kuritegude ajendiks on olnud majandusliku kasu saamise soov ja kuritegelikud hoiakud, mis viitab kohtu hinnangul puudulikule majandusliku toimetuleku oskusele. Seda kinnitab ka see, et kinnipeetav on
  4. a läbinud struktureeritud vestlused majanduslikust toimetulekust, mille ajal väitis, et ei suuda hoida tasakaalu 5
(8)1-19-6625 sissetulekute ja väljaminekute vahel. Vangla hinnangul oli tunda sotsiaalne abitus ning eneseõigustus. Enesehinnang kõikuv, isik vajab tähelepanu ja probleemide puhul konkreetseid selgitusi. Käitumisjärgne kontroll oleks kohtu hinnangul parim viis abistamaks S. Kornilovit enda elustiili muutmisel, mida ta ise ka soovib. On positiivne, et K-Raha andmetel tasumata nõudeid tal ei ole ning vabanemisfondis on 2460 eurot. Seega on kinnipeetavale tagatud nn algkapital, mis peaks samuti toetama tema resotsialiseerumist, kui ta ei kuluta eeltoodud rahalisi vahendeid meelemürkide ostmisele. Mõistlikul majandamisel jätkub eeltoodud rahalistest vahenditest mitmeks kuuks enda püsikulude katmiseks, kuna elukohas elamise eest ta üüri maksma ei pea. Vabaduses tekivad S. Kornilovil paratamatult igakuised püsikulud, mida tal tuleb järjepidevalt tasuda, kuna kinnipeetava ema kinnitas telefonivestluses kriminaalhooldusametnikuga, et ta on valmis toetama enda poega moraalselt, aga mitte materiaalselt, kuna ei ole võimalusi. Kinnipeetaval puudub vabanemisel ka töökoht, mis samuti suurendab ohtu, et ilma käitumiskontrollile allutamiseta ei ole ta vabaduses olles õiguskuulekusele orienteeritud. Seega suurendamaks edulootust, et S. Kornilov ei naase enda kuritegeliku käitumismalli juurde peaks ta lähiajal asuma ametlikult tööle ja teenima sel viisil palgatulu, mis võimaldab katta kõik püsikulud ning vähendab vaba sisustamata aja hulka. Põhjendatud ei ole pirtsutada pakutava ametliku tööga ning enne enda tõestamist tööandja silmis väärtusliku töötajana ei ole võimalik ka loota koheselt suurt palgatulu. Arvestades iseloomustuses toodud andmeid ei ole välistatud ka S. Kornilovi puhul vabaduses viibides sõltuvusainete kuritarvitamine, mis lähtudes kohtupraktikast suurendab varavastaste kuritegude toimepanemise ohtu. Seega ilma karistusjärgse käitumiskontrollita puuduks igasugune kontroll tema tegevuse üle, sh selle üle, mida kinnipeetav teeb enda majandusliku olukorra parandamiseks. 18. Kokkuvõtvalt kohtu hinnangul S. Kornilovi poolt toime pandud kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema varasem elukäik viitavad sellele, et vabaduses olles ta võib jätkata kuritegude toimepanemist. Seda kinnitab ka iseloomustuses ära toodu, mille kohaselt isiku kuritegelikku käitumist soodustab sõltuvusainete kuritarvitamine ning oskamatus lahendada probleeme. Eeltoodud riskifaktorid ei ole kohtu hinnangul isiku vabanemisel karistuse kandmiselt ära langenud. Süüdimõistetu käitumine vangistuses olles 19. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Kohtule esitatud iseloomustusest nähtub, et S. Kornilovil on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust: ilma loata võõras kambris viibimine
(2x), vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitte allumine
(1x). Samuti on üks aegunud distsiplinaarkaristus: riietuse või nimesildi kandmise korra rikkumine. Kohtu hinnangul viitavad kehtivad distsiplinaarkaristused sellele, et süüdimõistetul oli raskusi kehtestatud korrale allumisega kinnipidamisasutuses ning tema kohtuistungil antud eeltoodud rikkumiste põhjendused kinnitavad seda, et paraku ei saa välistada seda, et S. Kornilovil on vabaduses olles endiselt raskusi kehtestatud korrale allumisega. Samuti kinnitab isiku eeltoodud käitumine seda, et mõistetud vangistusega ei pruugigi saavutada soovitud eesmärki. 20. Samuti nähtub iseloomustusest, et vanglas osales kinnipeetav tööhõives. Vangistuse ajal on töötanud Tartu Vanglas ja Viru Vanglas erinevatel majandustöödel. Probleeme ei esinenud. Ka on positiivne see, et ajavahemikul 03.05.2022 - 27.06.2022 läbis ta sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Tundides oli rohkem kuulaja, kodutööd olid sisukad ja korrektselt vormistatud. Tagasisidelehel tõi välja oluliste uute teadmistena OTTO skeemi tundma õppimise ja viha kontrollimise meetodid. 17.07.2024 ja 24.07.2024 toimusid "Viha juhtimine" jätkuvestlused. Isiku sõnul kasutab ta peamiselt rahustavaid mõtted ja tagajärgedele mõtlemist. Seeläbi eemaldub olukorrast. Kohtu hinnangul on eelnimetatud oskused igati kasulikud seaduskuuleka elu jätkamiseks vabaduses olles. Samas ei saa mööda 6
(8)1-19-6625 minna sellest, et käesoleval ajal viibib isik rangema kontrolli all, kus puudub juurdepääs meelemürkidele ning tal on kahtlemata rohkem aega oma emotsioonide ning tagajärgede analüüsimiseks. Võttes arvesse kinnipeetava impulsiivsust, mis oli ka kuritegude toimepanemise soodusteguriks, ei saa olla kindel selles, et ka ilma riigipoolse kontrollita suudab S. Kornilov edaspidi ennast vaos hoida ning viha juhtida.
  1. Kokkuvõtvalt, arvestades eeltoodut, on põhjendatud asuda seisukohale, et süüdimõistetu ei ole võimeline alluma vabaduses kehtestatud korrale ilma riigipoolse monitooringuta tema käitumise üle läbi karistusjärgse käitumiskontrolli. Seega peab kohus vajalikuks käesoleval ajal kinnipeetava käitumise üle kontrolli jätkamist karistusjärgse käitumiskontrolli näol. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles
  2. Hinnates S. Kornilovit vabaduses ees ootavaid elutingimusi, siis need räägivad selle kasuks, et välistada ei saa seda, et süüdimõistetu vabaduses olles jätkab enda kuritegelikku eluviisi. Teda hetkel vabaduses ootavad elutingimused ei ole sellised, mis annaksid aluse asuda seisukohale, et seekord vanglast vabanedes on tema elukulg kindlasti teistsugune kui varasemal vanglast vabanemisel. Kahjuks ei saa kindlalt väita, et S. Kornilov suudab vabaduses sõltuvusainetele ei öelda, arvestades mh tal esinevat narkosõltuvust. Kohus nõustub vangla arvamusega, et kinnipeetav ei hinda oma võimeid, oskusi ja suutlikkust objektiivselt.
  3. Kohtu hinnangul käesoleval juhul S. Kornilovit vabaduses ees ootavad elutingimused on sellised, mille puhul ei saa kindlalt väita, et tema puhul uute kuritegude toimepanemise oht on olematu. Hetkel ei ole kohtul teada, et talle oleks mingi ametlik kindel sissetulek vabaduses olles tagatud, sest sellekohane teave on paljasõnaline. Tema lähedasel isikul, s.o emal puudub võimalus teda materiaalselt toetada. Samuti räägib eeltoodud ohu kasuks see, et süüdistatav, kellel on narkosõltuvus ning käitumisprobleemid alkoholi tarvitamise ajal, satub samasse keskkonda, kus võivad viibida vanad tuttavad, kelle mõju kinnipeetava edasisele õiguskuulekusele võib osutuda negatiivseks. Seega kohtul puudub veendumus selles, et S. Kornilov suudab hoiduda ilma vastava kontrollita sõltuvusainete tarvitamisest. Kinnipeetav küll on avaldanud, et tulevikus ei soovi kriminaalkorras karistatute ja narkootikume tarvitavate isikutega suhelda, kuid juba
  4. aastal vangistusest ennetähtaegse vabastamise taotluse arutamisel kriminaalasjas nr 1-15-4125 avaldas ta, et ei suhtle selliste isikutega. Paraku peale seda pani ta toime käesoleva kuriteo, mis kvalifitseerub mh

§ 200lg 2 p 7 järgi.

Seega vabaduses hakkas ta suhtlema/jätkas suhtlemist kriminaalsete hoiakutega isikutega. Kohtu hinnangul toob karistusjärgsele käitumiskontrollile allutamine kaasa selle, et S. Kornilovi suhtlusringkonda kuulub kindlalt üks seaduskuulekusele orienteeritud isik, s.o kriminaalhooldaja, kelle positiivset mõju süüdlase edasisele elukäigule pole mõtet alahinnata. Kinnipeetava sõnade kohaselt on ta praegusest elustiilist väsinud ja soovib kindlasti midagi muuta ning teda tuleb aidata igakülgselt eeltoodu elluviimisel. Allutamine karistusjärgsele käitumiskontrollile aitab kaasa eeltoodud eesmärgi saavutamisele. Kainena püsimine aitab kaasa sellele, et S. Kornilovi ellu satuvad õiguskuulekusele orienteeritud isikud, kes võivad ka avaldada tema edasisele käitumisviisile positiivset mõju. Lõppjäreldus karistusjärgse käitumiskontrolli põhjendatuse osas 24. Eeltoodust tulenevalt on käesoleval juhul kohtu hinnangul karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine igati põhjendatud tulenevalt S. Kornilovi poolt toime pandud kuritegude toimepanemise asjaoludest, süüdlase isikust, varasemast elukäigust, käitumisest vanglas ja teda eesootavatest elutingimustest, kuna uute kuritegude toimepanemine süüdimõistetu poolt on tõenäoline. Välistatud ei ole see, et S. Kornilov ei suuda vastu panna teda vabaduses ees ootava elu ahvatlustele. Nii on ta olnud kahel korral kriminaalhooldusel ning rikkunud käitumiskontrolli nõudeid - jätnud ilmumata kokku lepitud kontrollidele ning pannud kriminaalhoolduse ajal toime uued kuriteod. Seega pole välistatud ilma riigipoolse 7

(8)1-19-6625 monitooringuta tema käitumise üle järjekordne tagasilangus, mis järjekordselt päädib karistuse kandmisega kinnipidamisasutuses. Kohtul puudub seega veendumus selles, et süüdimõistetu saab vabaduses õiguskuulekalt hakkama ilma karistusjärgse käitumiskontrollita ja lisakohustusteta. Eeltooduga on võimalik S. Kornilovi puhul maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Seega tuleb S. Kornilovi suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli, allutades ta kriminaalhooldaja järelevalvele, kes teeb temaga tööd kriminogeense käitumismustri muutmiseks ning suunab teda õiguskuuleka eluviisi suunas. 25. Vastavalt

§ 871

lg-le 3 karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks määratakse kuus kuud kuni kolm aastat. Kohus võib lühendada esialgselt määratud kuuekuulisest tähtajast pikemat tähtaega. Kinnipeetava iseloomustuses on tehtud ettepanek kohaldada S. Kornilovile käitumiskontrolli tähtajaga üks aasta. Kohtu hinnangul on pakutud tähtaeg proportsionaalne, võttes arvesse seda, et sõltuvusainete tarvitamisest loobumine on pikaajaline protsess. Kohtu hinnangul on üheaastane tähtaeg piisav selleks, et saavutada käitumiskontrolliga taotletavat eesmärki, s.o juhtida ja suunata S. Kornilovi õiguskuuleka käitumise järgimisele. 26. Kohus nõustub täielikult sellega, et S. Kornilovit tuleb kohustada täitma

§ 75

lg 2 p 2, 21, 4 ja 7 ettenähtud kohustusi, s.o mitte tarvitama alkoholi; mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist; mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata v.a lähisugulased. Nimetatud kohustuste määramine on vajalik uue kuriteo toimepanemise riski alandamiseks. Alkoholi tarvitamine suurendab vägivaldse käitumise tõenäosust märgatavalt. Võimalik narkootiliste ainete tarvitamine mõjutab isiku võimet adekvaatselt reageerida välisärritajatele. Ametliku sissetuleku puudumisel pöördub isik, lähtudes kohtupraktikast, mh ebaseadusliku sissetuleku poole. Arvestades kinnipeetava mõjutatavust, suhtlusringkonda ning keskkonda, kuhu ta võib sattuda, on vajalik piirata ta suhtlemist kriminaalkorras karistatud isikutega tagamaks tema edasise õiguskuulekuse. Kui S. Kornilov ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata talle täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule. 27.

§ 3314

kohaselt karistatakse kontrollnõude või käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise eest karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. /allkirjastatud digitaalselt/ 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.