4-24-2564/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. septembril
2. a, Tallinn Väärteoasja nr 4-24-2564 Kohtunik Karin Olentšenko Väärteoasi Siim Täksi kaebus PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse 16.07.2024 otsusele väärteoasjas nr 2315,24,004823 Kaebuse esitaja – Siim Täks (isikukood: 38701300248, elukoht: xxx) Kohtumenetluse pooled Kohtuväline menetleja – PPA Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna kohtuesindusgrupp (asukoht: Pärnu mnt 139, 15060 Tallinn) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p 2 kohus otsustas: Tühistada osaliselt PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse 16.07.2024 otsus väärteoasjas nr 2315,24,004823 – Siim Täksile LS § 224 lg 2 järgi põhikaristusena määratud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kestuse osas. Teha Siim Täksi karistamise osas uus otsus ning võtta Siim Täksilt LS § 224 lg 2 järgi põhikaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 (kolmeks) kuuks, mille algust arvata kohtuotsuse jõustumisest. Muus osas jätta PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse 16.07.2024 otsus väärteoasjas nr 2315,24,004823 muutmata. Edasikaebamise kord VTMS §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest. Väärteoprotokoll ja kaevatav otsus Vastavalt 24.06.2024 koostatud väärteoprotokollile AB1630886 juhtis Siim Täks 24.06.2024 kell 15.22 Tallinnas, Mahtra tn 17, liikudes Mustakivi tee suunas, mootorsõidukit Kia Seed reg. märgiga xxx isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,49 mg (tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,54 mg/l+-0,05mg/l), rikkudes liiklusseaduse (LS) § 69 lg 3 ning pani toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 16.07.2024 otsusega väärteoasjas nr 2315,24,004823 karistati Siim Täksi LS § 224 lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 (kuueks) kuuks. Kaebuse sisu Eelnimetatud otsusele esitas Siim Täks kohtule kaebuse, milles palub tühistada Lääne-Harju politseijaoskonna otsuse mootorsõiduki äravõtmise osas, asendades karistuse rahatrahviga. Karistuse kergendamise vajadust põhjendab kaebuse esitaja sellega, et ta elab Keilas ja igapäevaselt käib tööl Tallinnas, xxx, kus töötab xxx. Töö osaks on tööautoga kauba vedamine, juhtimisõiguseta on oht töö kaotada. Samuti peab igakuiselt maksma elatist 9aastasele lapsele, töökoha kaotus on väga problemaatiline. Rikkumist kahetseb ja on soetanud alkomeetri, et edaspidi vältida taolise olukorra kordumist. Kaebuse esitaja on nõus kirjaliku menetlusega. Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus Kohtuväline menetleja esitas 13.08.2024 kaebuse suhtes kohtule kirjaliku seisukoha, milles nõustub kaebuse läbi vaatamisega kirjalikus menetluses, kuid leiab, et puuduvad alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks või muutmiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku puhul kergema karistusliigi s.o. rahatrahvi kohaldamisest ei piisa ja on põhjendatud mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmise kohaldamine. S.Täks on tunnistanud sõiduki juhtimist ebakaines olekus, tuvastati alkoholisisaldus isiku poolt väljahingatavas õhus 0,49mg/l. Menetlusalune isik põhjendas rikkumist asjaoluga, et ei tundnud ennast kella 15.22 ajal pärastlõunal purjus olekus, vaatamata öösel kella kolmeni õlut juues. Kohtuväline menetleja ei pea eluliselt usutavaks, et S.Täks ei tundnud ennast purjus olekus: alkoholikogus 0,48mg/l on ligikaudselt võrdne 0,576 promilliga. Näiteks tekitab 85kg kaaluva mehe veres 0,2 promillise joobe 12g puhast alkoholi, mis on võrdne 0,33 liitrilise 4,5% kanguse alkohoolse joogiga (õlu või siider). Ei ole usutav, et pärast ligikaudu kolme sellise joogi tarbimist ning alkoholi imendumise järgselt ei ole alkoholi mõju üldse tuntav. Karistusregistri andmetel on S.Täks varasemalt karistatud 15.06.2023 otsusega LS § 224 lg 1 järgi väärteo toimepanemise eest 29.04.2023.a., rahatrahv tasutud 01.09.2023.a. Käesolev rikkumine on eelmisega võrreldes enamohtlikum, kuivõrd tuvastatud alkoholikogus isiku organismis oli suurem. Sanktsioonivahemiku (0,25-0,74mg/l) mõistes on isiku süü keskmise lähedane, kuivõrd sanktsioonivahemiku keskmine on 0,49mg/l. Kohtuväline menetleja ei poolda ka juhtimisõiguse äravõtmise aja vähendamist. Kaebuses on liialt tuginetud eripreventiivsetele vajadustele. Eripreventsiooni olemus kujutab endast võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimpanemisest hoiduma. Menetluses olev süütegu on seotud varasema rikkumisega, kuivõrd tegu on samaliigilise väärteoga ja S.Täks on näidanud enda negatiivset sotsiaalõiguslikku meelestatust. Kohtuväline menetleja peab tuvastatud alkoholikogust oluliseks ületamiseks, sest väärteo vastutusalas, mis puudutab alkoholi piirmäära ületavas seisundis, on lähemal kriminaalvastutuse piirile (0,75mg/l), kui väärteovastutuse alammäärale (0,10mg/l). Antud juhul esineb nii korduvus kui ka piirmäära oluline ületamine. Menetlusaluse isiku töökoha aadressil xxx tegutseb K OÜ, puudub kinnitus selle kohta, et juhilubade kaotuse puhul ootaks S.Täksi ees koondamine või et tööandjal puuduks võimalus töökorraldust muuta. Juhilubade omanikuna, varasemalt väärteokorras karistatud isikuna ning varasema elukogemuse pinnalt peaks menetlusalusel isikul olema ettekujutus kehtivatest karistustest. Sellele vaatamata ei olnud takistuseks autorooli istumine ning teiste isikute turvalisuse potentsiaalsesse ohtu panemine enda mugavuse arvelt. Seega puuduvad eripreventiivsed kaalutlused karistusliigi valikul. Karistusmäära valikul on kohtul võimalik eripreventsiooniga arvestada, kuid sellele vaatamata on enne eripreventiivse prognoosi hindamist vajalik tuvastada süü suurus, mis on kohtuvälise menetleja hinnangul suur. Kohtuvälise menetleja hinnangul on otsus seaduslik, arvestab eri- ja üldpreventsiooni eesmärkide saavutamisega ning on kooskõlas KarS § 56 lg 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega, puudub alus otsuse tühistamiseks karistusliigi osas. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud kaebusega ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Samuti kohus peab lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. Vaidlus puudub selles, et 24.06.2024 kell 15.22 Tallinnas, Mahtra tn 17, pani Siim Täks toime talle väärteoprotokollis ja -otsuses kirjeldatud teo. Kohtu hinnangul on Siim Täksi poolt toimepandud väärtegu ka nõuetekohaselt tõendatud järgmiste väärteoasjas kogutud tõenditega. LS § 69 lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Väärteotoimikus asuvad järgmised tõendid: - 24.06.2024 indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja tõendusliku alkomeetri mõõtetulemuse väljatrükk, millest nähtuvalt tuvastas patrullpolitseinik 24.06.2024 kell 15:51 Siim Täksil sõiduki juhtimist keelava alkoholi piirmäära ületamise (lõplik lugem 0,54 mg/l ± 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,49 mg/l; Alcotest 7110 Typ MKIII EST). - Taatlustunnistus nr TTRC-23/00175, mille kohaselt on tõenduslik alkomeeter Alcotest 7110 Typ MKIII number ARAF-0018 läbinud taatluse ning vastab esitatud nõuetele, taadeldud 29.12.2023 (sama tõendusliku alkomeetri kohta on esitatud ka uus taatlustunnistus TTRC24/00080 taatluse läbimise kohta 10.07.2024, kehtib kuni 31.01.2025). - PPA tõend selle kohta, et politseiametnik R K on läbinud 2019.a SKA õpingute ajal kolm koolitust (mõõt.koolitus, alkom. + narko). - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati Siim Täks sõiduki juhtimiselt alates 24.06.2024 kell 15:23, sest ta juhtis sõidukit Kia Seed reg. märgiga xxx ja oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta oli joobeseisundis. - Tunnistaja K K (politseiametnik) ütluste kohaselt reidi „kõik puhuvad“ käigus 24.06.2024 kel 15.22 Tallinnas Mahtra 17 peatati sõiduk Kia Seed reg. märgiga xxx, mida juhtis Siim Täks, esmane kontroll näitas alkoholi sisaldust, seejärel indikaatorvahend näitas 0,48mg/l. Sõiduautos oli Siim Täksu xxx, kes oli ka joobes. Siim Täks toimetati politseijaoskonda, kus tõendusliku alkomeetri tulemus oli 0,49mg/l. - Detailandmete päring isiku kohta politseiasutusele, millest nähtub, et Siim Täksil on kehtiv juhiluba. - Karistusregistri õiend, millest nähtub, et 29.04.2023 toimepandud väärteo eest karistati Siim Täksi 23.05.2023 otsusega LS 224 lg 1 järgi rahatrahviga 260 eurot, mis on täidetud 01.09.2023.a. - Menetlusaluse isikuna Siim Täks kinnitas, et eile kella 3-ni jõi õlut, ei tundnud, et oleks purjus, sõitis Riisiperest Lasnamäeni. Kohtule esitatud tõendid langevad omavahel kokku ning ei ole kahtlust, et väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas juhtis Siim Täksi mootorsõidukit Kia Seed reg. märgiga xxx isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,49 mg. Seega on väärteoprotokollis õigesti märgitud, et 24.06.2024 pani Siim Täks toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Kohtule esitatud kaebuses ei vaielnud Siim Täks ka rikkumisele vastu. Kohtu hinnangul pani Siim Täks rikkumise toime vähemalt kaudse tahtlusega. Menetlusalune isik selgitas, et lõpetas alkoholi tarvitamise kella 3 ajal öösel, kuid S.Täksil esinenud joobeseisundi aste seab tema selgitused kahtluse alla. Siim Täks peeti kõik puhuvad reidi käigus kinni kell 15.22, autos oli ka teine isik, kes oli samuti alkoholijoobes. Kuna S.Täks asus sõidukit juhtima ligikaudu 11 tundi pärast alkoholi tarvitamist, puudub kohtul igasugune usk, et S.Täks ei oleks kordagi mõelnud, et senine tarvitatud alkoholi kogus võiks siiski olla takistuseks mootorsõiduki juhtima asumisel. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses märgituga, et arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra pidi menetlusalune isik teadma ja tajuma oma juhile keelatud seisundit nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt. Tarbitud alkoholi kogust arvestades oleks Siim Täks kohusetundliku suhtumise korral liiklusnõuete täitmisesse pidanud siiski enne mootorsõiduki juhtima asumist veenduma ka juhtimise lubatavuses. Järelikult võib väita, et 24.06.2024 kella 15.22 ajal mootorsõidukit juhtides pidas Siim Täks siiski võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönas seda. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et Siim Täksi käitumine sisaldab LS § 224 lg 2 ettenähtud süüteokoosseisu. Väärteoasjas otsuse teinud ametiisik on välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, VTMS § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKL 3-1-1-6-17 p 9). LS § 224 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja määras Siim Täksile LS § 224 lg 2 järgi põhikaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuueks kuuks, seega karistati teda keskmise määra ulatuses. Siim Täks on juba kohtueelses menetluses tehtut kahetsenud. Puhtsüdamliku kahetsuse olemasolu on kontrollitav ja see tuleneb asja materjalidest - menetlusaluse isiku protokollist. Kohtuvälise menetleja otsuses ei ole kergendavat asjaolu arvestatud. Samuti ei ole Siim Täks kohtule esitatud kaebuses rikkumisi eitanud ning ennast õigustama asunud. Nimetatu kinnitab menetlusaluse isiku poolt avaldatu tõsiseltvõetavust, aga ka kohtu veendumust, et menetlusalune isik on mõistnud rikkumise tõsidust. Kuna raskendavad asjaolud puuduvad, leiab kohus, et Siim Täksile mõistetud karistus ei pea ületama sanktsiooni keskmist määra. Kaaludes aga karistusliigi valikut leiab kohus, et antud juhul ei ole Siim Täksi võimalik karistada rahatrahviga ning sarnaselt kohtuvälise menetleja peab põhjendatuks kohaldada mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Siinjuures arvestab kohus ka Siim Täksi varasemat rikkumist. Nimelt nähtub karistusregistrist, et 29.04.2023 toimepandud väärteo karistati Siim Täksi 23.05.2023 otsusega LS 224 lg 1 järgi rahatrahviga 260 eurot, mis on täidetud 01.09.
3. Järelikult on Siim Täksi juba mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades rahatrahviga karistatud. Uue analoogse rikkumise toimepanemine 24.06.2024 kinnitab veenvalt, et rahatrahv kui karistusliik ei ole S.Täksi käitumist õiguskuulekusele mõjutanud. Seega on põhjendatud kohaldada tema suhtes isiku põhiõigusi intensiivsemalt riivava karistusliigi ehk juhtimisõiguse äravõtmist. S.Täksi käitumine oli lubamatu ning õiguskorra kaitsmise huvides oli õiguskaitseorganite tõhus sekkumine vajalik. Kõik liiklejad peaksid ennast liikluses tundma turvaliselt ning teadma, et rikkumised ei jää tähelepanuta ning neile reageeritakse vajaliku rangusega. Kaebaja on küll pööranud tähelepanu enda juhtimisõiguse vajalikkusele seoses töökohustuste täitmisega ning avaldanud, et töökoht asub Tallinnas, tõendeid enda töötamise kohta ei esitanud. Seega ei saa ka kindlalt väita, et juhtimisõiguse äravõtmise tõttu kaotaks S.Täks töökoha, seega sissetuleku. Samas ei saa isik ka järjepidevalt panna toime liiklusalaseid rikkumisi ning eeldada, et talle mõistetakse alati vaid rahatrahv, kuna juhtimisõiguse äravõtmine oleks justkui tema töö iseloomu tõttu välistatud. Ka Riigikohtu otsuse nr 3-1-126-10 kohaselt ei ole töökoha kaotus juhtimisõiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks. Kuivõrd kohtul puuduvad andmed, et isikule oleks varasemalt juhtimisõiguse äravõtmist karistusena kohaldatud, võib käesoleval juhul karistuse eripreventiivseid eesmärke menetlusaluse isiku puhul saavutada ka juhtimisõiguse äravõtmisega väiksemas määras, kui seda tegi kohtuväline menetleja. Siinjuures arvestab kohus ka S.Täksu kahetsust toimepandud rikkumise suhtes ning raskendavate asjaolude puudumist. Kohus leiab, et põhjendatud on S.Täksult võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus kolmeks kuuks. Selline karistuse määr vastab isiku süü suurusele ja arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid. Samas aga on proportsionaalne toimepandud süüteoga ning süüdlase isikuga. Pärast käesolevat karistust on kaebuse esitaja väga hästi teadlik, et oht temalt juhtimisõiguse äravõtmiseks suuremas määras on liiklusalaste rikkumiste jätkamisel reaalne, kohtu arvates mõjutab ka nimetatud asjaolu käituma edaspidi seaduskuulekalt. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses märgituga, mille kohaselt teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest, suurendab ka teiste liiklejate turvatunnet. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse 16.07.2024 otsus väärteoasjas nr 2315,24,004823 tuleb tühistada Siim Täksile LS § 224 lg 2 järgi põhikaristusena määratud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kestuse osas. Kohus teeb Siim Täksi karistamise osas uue otsuse ning võtab Siim Täksilt LS § 224 lg 2 järgi põhikaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõiguse kolmeks kuuks. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)