Obsah (5)

§ 178§ 238§ 173§ 162§ 177

2-23-15199 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo Otsuse tegemise aeg ja koht 23.09.2024, Narva Tsiviilasja number 2-23-15199 Tsiviilasi V H hagi Shumas Ehi

§ 178lg 1 ja 2).

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD Hageja nõuded ja seisukohad

1. Hageja ja kostja sõlmisid 02.01.2023 töölepingu 01/01/2023 määramata ajaks. Hageja pidi tööle asuma 09.01.
2. Hageja asus kostja juures tööle ventilatsiooni paigaldajana. Hageja ja kostja leppisid kokku, et hageja netotasu on 10 eurot tunnis. Kostja pidi töötasu maksma töötamisele järgneva kuu 10 – 20 kuupäeval. Maist 2023 suunas kostja, kui C AE alltöövõtja, hageja tööle Paide Piimakombinaadi objektile ventilatsioonitöid teostama. Ehitusobjektil pidas kõigi alltöövõtjate osas töötajate tööaja arvestust peatöövõtja C AE AS. Hageja töötas viidatud objektil paaris koos O Y.
3. Hageja töötas 2023 aasta mais 263 tundi, mille eest kohustus tööandja töötajale tasuma (263X10 eurot /tunnis) 2630 eurot netotasuna. Põhjusel, et 2023 mai kuu tööaja norm oli 176 tundi, kuid töötaja töötas 263 tundi, töötas töötaja 87 tundi üle normtundide, saamata nende eest hüvitusena vaba aega. Tööandja on nimetatud juhul kohustatud ületunnid hüvitama 1,5 kordselt rahas. Seega peab hageja saama 87 ületunni eest hüvitust kokku 435 eurot. Töötajal oli õigus mai kuu töötundide eest saada 2630 eurot ja ületundide eest täiendavat rahalist hüvitust 435 eurot, seega moodustas hageja töötasu 2023 mai kuus netotasuna 3065 eurot. Kostja maksis hagejale 12.06.2023 1000 eurot ja 21.06.2023 1000 eurot. Välja on maksmata 1065 eurot.
4. 2023 aasta juuni kuus töötas hageja 226 tundi. Juunis 2023 oli riiklik tööajafond 168 tundi, töötaja tegi 58 ületundi. Hageja pidi saama juuni tundide eest 2260 eurot ja ületundide eest 290 eurot. Kokku 2550 eurot netotasuna. 14.07.2023 maksis kostja 1015 eurot. Saamata on 1535 eurot netotasu.
5. Juulis töötas hageja 70 tundi s.t hageja töötasu suurus on 700 eurot neto. 11.07.2023 peatas hageja töökohustuste täitmise TLS § 19 p 6 ja VÕS § 101 lg 1 p 2 alusel õiguskaitsevahendina, sest tööandja esindaja ei olnud rohketes lubadustest hoolimata töötajale võlgnetavat töötasu mai kuu eest välja maksnud. Juuli töötasu ei ole kostja välja maksnud.
6. Kokku on hageja saamata jäänud töötasu nõue 3300 eurot neto.
7. 23.10.2023 ütles hageja kostjaga sõlmitud töölepingu üles TLS § 91 lg 2 p 2 alusel alates 24.10.
8. Hageja nõuab erakorralisest ülesütlemisest tulenevalt kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitist, kokku 7548,97 eurot.
9. Hagejal on õigus ka kasutamata puhkuse hüvitisele. Töötaja töölepingu kehtivuse perioodiks on 09.01.2023 kuni 23.10.
10. Töötajal on õigus saada iga kalendrikuu 2/4 2-23-15199 kohta 2,33 tasustatud korralise puhkuse päeva. Hagejal on õigus saada 21,3 päeva puhkust. Puhkuse hüvitis on 2610,67 eurot (neto). Kostja seisukoht
11. Kostja nõuet ei tunnista. Kostja leiab, et töölepingu ülesütlemisest oleks pidanud 30 päeva ette teatama. Kostja kandis kahju, kuna hageja päeva pealt töötamise lõpetas. Hageja oli tööl joobes ja rikkus süstemaatiliselt lepingutingimusi. Kostja ei ole keeldunud võlgnevuste maksmisest, ta on palunud mõistlikku aega, et seda teha.
12. Kostja on esitanud töötasu ülevaate. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13. Kohus leiab, et V H hagiavaldus tuleb rahuldada.
14. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud 02.01.2023 tööleping (dtl 8).
15. 23.10.2023 ütles hageja kostjaga sõlmitud töölepingu üles TLS § 91 lg 2 p 2 alusel alates 24.10.2023 (dtl 29, dtl 31), kuna kostja ei maksnud hagejale töötasu. Hageja nõuab erakorralisest ülesütlemisest tulenevalt kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitist, kokku 7548,97 eurot (neto).
16. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks töövaidlusorganisse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude esitanud, mistõttu on töötaja töölepingu ülesütlemine TLS § 91 lg 1 lg 2 p 2 alusel alates 24.10.2023 kehtiv. TLS § 100 lg 4 kohaselt kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hüvitisele ei kohaldata võlaõigusseaduse
17. peatükis sätestatut. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid. Hüvitise suurust ei ole lubatud vähendada riigi poolt isikule makstavate hüvitiste ja toetuste võrra. Kostja on viidanud asjaolule, et hageja on tööl viibinud alkoholijoobes ja hageja lahkumine tekitas kostjale kahju. Samas ei ole need väited tõendatud ja ei haaku ka hageja ja kostja sõnumivahetusega, kus ei ole nimetatud asjaoludele tähelepanu juhitud (dtl 22, tõlge dtl 23). Kostja ei ole vaidlustanud hageja hüvitise arvestusi, seega lähtub kohus neist. Seega leiab kohus, et hagejale tuleb TLS § 100 lg 4 alusel välja mõista hüvitis summas 7548,97 eurot (neto).
18. TLS § 84 muutuvad töölepingu lõppemisel kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Hageja väidab, et talle ei ole makstud kogu töötasu perioodi 01.05.2023 – 11.07.2023 eest. Kostjal on välja maksmata 3300 eurot neto. Kostja ei ole esitanud tõendeid tööaja arvestuse osas ega ka välja makstud töötasu osas, seega saab kohus lähtuda hageja esitatud tõenditest. Hageja tööaja arvestus on tõendatud peatöövõtja poolt (dtl 15 – 16), töötasu osas on kokkulepe töölepingus (dtl 8) ja väljamaksete osas on tõendiks töötaja panga väljavõtted (dtl 19 jj). Kostja esitatud töötasu arvestus (dtl 58) on vastuolus nii töötasu arvestuse kui ka tõenditega väljamaksete kohta ja on tööandja enda koostatud, seega lähtub kohus hageja esitatud tõenditest ja jätab kostja tõendi arvestamata (

§ 238

). Seega leiab kohus, et kostja peab hagejale välja maksma 3300 eurot (neto) saamata jäänud töötasu perioodi 01.05.2023 – 11.07.2023 eest.

1. TLS § 71 kohaselt on töölepingu lõppemisel tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Hageja palub välja mõista hüvitis kasutamata puhkuse eest (21,3 päeva) summas 2516,17 eurot. Kostja ei ole selles osas 3/4 2-23-15199 esitanud vastuväiteid. Kohus leiab, et hageja kasuks tuleb välja mõista 2516,17 eurot (neto) suurune hüvitis kasutamata puhkuse eest. MENETLUSKULUD
2. Tulenevalt

§ 173

lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus tuvastas töölepingu ülesütlemise tühisuse ja mõistis hageja kasuks välja hüvitise ja saamata jäänud töötasu ja puhkuse hüvitise, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 17.

§ 177

lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist. (digitaalallkiri) Liina Naaber-Kivisoo kohtunik 4/4