← Eesti

2-24-8867/10

Obsah (8)§ 150§ 206§ 432§ 430§ 428§ 173§ 168§ 433

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Hannes Olev Kohtujurist Lii Zerel Määruse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2024.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-8867 Tsiviilasi XXX korteriühistu

§ 150

lg 1 punkti 2 alusel tagastada riigilõiv summas 70 eurot hageja taotlusel XXX korteriühistu (registrikood xxxxxxxx) arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX.

§ 150

lg 2 punkti 1 alusel tagastada riigilõiv summas 315 eurot hageja taotlusel XXX korteriühistu (registrikood xxxxxxxx) arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-

  1. Menetluskulude jaotus Jätta kompromissilepingus käsitlemata menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  2. XXX korteriühistu esitas 05.06.2024 hagi AKTSIASELTSI YYY vastu kohustuse täitmise nõudes ja liitumispunkti asukoha tuvastamise nõudes.
  3. Pooled esitasid 14.06.2024 kohtule kompromisslepingu, mille kohaselt paluvad kohtul juhindudes

§ 206

lg 2, § 428 lg 1 p 4, § 430 lg 1 ja § 432 kompromiss kinnitada ja asjas menetlus lõpetada. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kohtuasja kompromissi kinnitamise ning tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas

§ 432

sisust, mille kohaselt on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei ole menetlusosalistel võimalik pöörduda üksteise vastu uuesti kohtusse vaidluses samal alusel ja sama nõude üle. Pooled on nõus, et kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab menetluse kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. 3 3. Hageja palub

§ 150

lg 2 p 1 alusel kohtul tagastada pool käesolevas menetluses tasutud riigilõivust (350 eurot) KÜ XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX. 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Tulenevalt

§ 432

menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 5. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 6. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab

§ 430lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele.

Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada

§ 428lg 1 p 4 alusel.

Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetamisele. 7. Kohus selgitab, et

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. 8. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 9. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). 10. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku 4 leppinud teisiti. Käesoleval juhul jäävad kompromisslepingus nimetamata poolte kohtukulud ja kohtuvälised kulud poolte endi kanda. 11.

§ 150

lg 1 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldust ei võeta menetlusse.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 3 täpsustab, et menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Vastavalt

§ 150

lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. 12. Hageja palub

§ 150

lg 2 p 1 alusel kohtul tagastada pool käesolevas menetluses tasutud riigilõivust (350 eurot) KÜ XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX, kuivõrd hageja on tasunud riigilõivu kokku 700 eurot (s.o hagiavalduselt 630 eurot ning hagi tagamise avalduselt 70 eurot). 13. Kohtu hinnangul on hageja taotlus hagiavalduselt tasutud poole riigilõivu tagastamiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku summas 630 eurot. Kooskõlas

§ 150

lg 2 p-ga 1 kuulub hagejale tagastamisele pool tsiviilasja hagimenetluses hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 315 eurot (630/2). Ülejäänud, s.o hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivu summas 70 eurot tagastab kohus

§ 150lg 1 p 2 alusel, kuivõrd kohus pole hagi tagamise avaldust menetlusse võtnud.

Kohus tagastab hagejale riigilõivu kogusummas 385 eurot vastavalt hageja taotlusele XXX korteriühistu (registrikood xxxxxxxx) arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX. 14. Vastavalt eeltoodule tuleb tsiviilasja 2-24-8867 menetlus lõpetada. 15.

§ 433lg 1 võimaldab esitada menetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.