← Eesti

2-22-10858/35

Obsah (6)§ 164§ 436§ 230§ 459§ 442§ 122

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 10. september 2024.a, Tallinnas Hagihind Menetlusosalised esi

§ 164lg 1).

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja 1 pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

  1. Hageja palub vähendada Harju Maakohtu 26.08.2019.a määrusega tsiviilasjas nr xxx kompromissi korras väljamõistetud elatist. Võrreldes kompromissi sõlmimise tegemise aja seisuga on õiguslikud asjaolud oluliselt muutunud ehk muutunud on alaealise lapse ülalpidamise korda reguleeriv perekonnaseadus ja elatissumma arvutamise kord. Hageja jaoks on oluline, et elatissumma kindlaks määramisel võetaks arvesse hageja tegelikke vajadusi ning elatissumma arvutamisel lähtutaks kehtivast perekonnaseadusest. Samuti on oluline, et kohtulahendiga kindlaks määratud ülalpidamise andmise kord arvestaks hageja varalist seisu ning hageja tegelikke võimalusi kostjale ülalpidamist anda. Hageja leiab, et kostja ema varaline seisukord on parem, kuna ta omab uuemat sõidukit. Hageja palub vähendada alates 26.07.2022.a elatise summat, mõista välja seaduses sätestatud miinimumsumma ning muuta igakuine elatis muutuvaks summaks vastavalt kehtivale PKS §-le
  2. Kuna kohtumääruses oli elatissumma fikseeritud 270 eurot kuus, kuid hageja tasus perioodil 02.07.2020.a kuni 03.06.2021.a 292 eurot kuus, siis palub hageja tagastada ülemakstud raha. Hageja palub jätta kõik menetluskulud poolte endi kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
  3. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Elatise vähendamine võib põhjustada kostja sattumise äärmiselt raskesse olukorda, hageja ei anna kostjale vahetult ülalpidamist ning kostja kulud on suuremad kui hageja poolt makstav elatis. Hagejal on olemas vara, mida on võimalik realiseerida ja selle arvelt lapsele elatist tasuda. Kostja kulud ühes kuus on 674,73 eurot ning puudub seega alus elatise vähendamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
  4. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (Riigikohtu 29.04.2015 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, punkt 19).

§ 436

lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

4.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 24.08.2022.a kohtumääruses (dtl 11-13).

  1. Hageja palub muuta 26.08.2019.a määrusega tsiviilasjas nr xxx kompromissi korras väljamõistetud elatist summas 270 eurot kuus ning määrata alates 26.07.2022.a elatis lähtudes PKS § 101 uuest redaktsioonist. Samuti palub hageja korrigeerida elatist iga aasta
  2. aprillil (dtl 8). Hagi esitamise ajal oli elatise miinimumsumma 225,65 eurot kuus. Hageja tugineb hagis muutunud õiguslikule olukorrale.
  3. Kostja vaidleb hagile vastu ning leiab, et tema vajadused ei ole muutunud ning on suuremad kui 01.01.2022.a kehtima hakanud PKS alusel arvestatav miinimum elatis.
  4. PKS § 217² lg 2 kohaselt kui kohustatud vanem ei nõustu varem kohtulahendiga väljamõistetud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks 2 kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Seega on õigusliku olukorra muutumine omaette piisav alus elatise suuruse muutmiseks.
  5. Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lõigete 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Erinevalt kuni 01.01.2022.a kehtinud PKS § 101 lõikes 1 sätestatust kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei ole. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev. Viidatud sätte lõigetes 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda suurust ja tõendamiskoormise jaotust. Samas ka alates 01.01.2022.a kehtiva õiguse kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lõige 1). Kohtule jääb muuhulgas PKS § 102 lõike 3 kohane võimalus arvestada elatise suuruse juures konkreetse lapse vajadustega, kummagi vanema varalise seisundiga ja sellega, milline on lapsega seotud kulutuste jaotus vanemate vahel.
  6. Vaidlust ei ole, et hagejal on kostja ülalpidamiskohustus ning et kostja elab emaga. Pooled vaidlevad igakuise elatissumma vähendamise üle. Pooled on erimeelt selles, kui suured on kostja igakuised kulud. Samuti leiab hageja, et kostja ema on varaliselt paremas seisus kuna omab uuemat sõidukit.
  7. Riigikohus on 13.02.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-16-2343 punktis 13 leidnud, et eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu
  8. oktoobri
  9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).
  10. Riigikohus on 09.06.2017.a kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-35-17 punktis 21.
  11. leidnud, et vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt (vt ka Riigikohtu
  12. oktoobri
  13. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 16).
  14. Hagejal on üks alaealine laps, s.o kostja. Hagejale kuulub korteriomand XXX 1, Tallinn, mis on koormatud hüpoteegiga (dtl 93). Hagejal on kõrgharidus ärijuhtimises ning ta töötab B AS-is investori assistendina (dtl 118). Hageja töötasu on 1773,67 eurot kuus (dtl 137-148). Hagejale kuulub sõiduk BMW X5 registreerimisnumbriga xxx (dtl 119).
  15. Kostja emal on kaks alaealist last (dtl 118). Kostja emale kuulub korteriomand xxx, mis on koormatud hüpoteegiga ja sõiduk Kia Sorento registreerimisnumbriga xxx. Kostja ema töötasu on 1250 eurot kuus ning kostja ema saab üüritulu 550 eurot kuus. Kostja ema saab lapsetoetust kokku 120 eurot kuus ning mõlema lapse eest elatist 270 eurot kuus. Kostja ema tasub kodulaenu makseid 315 eurot kuus ja auto liisingut 400,22 eurot kuus (dtl 150169).
  16. Kohus leiab, et arvestades ülaltoodut, siis ei nähtu, et hageja varaline seis oleks kehvem kui kostja ema oma. Kohus leiab, et põhimõte, et vanemad peavad erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osalema lapse ülalpidamisest vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise proportsioonile, kohaldub olukorras, kus üks vanematest saab miinimumile lähedast või sellest väiksemat töötasu, st elatise tasumine teise vanemaga võrdselt ei tagaks talle oma ülalpidamiskulude tasumist miinimumulatuses. Kohtule esitatud tõendid kinnitavad, et antud juhtumil ei ole tegemist sellise olukorraga. Samuti ei muuda kostja ema varalist seisu paremaks asjaolu, et tal on uuem sõiduk. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et sõidukit kasutatakse liisinglepingu alusel, st tegemist pole koheselt välja ostetud sõidukiga (dtl 161).
  17. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb seaduses sätestatud 3 miinimummäärast suurema elatise väljamõistmiseks lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-37-11, p 12).
  18. Kostja leiab, et tema vajadused on suuremad kui PKS § 101 lg-tes 3-5 alusel arvestatav kahekordne elatis. Kostja igakuised kulutused on keskmiselt 674,73 eurot kuus (dtl 48-49, 186). Hageja vaidleb kostja igakuistele kuludele vastu ning leiab, et need on ülepaisutatud (dtl 118).
  19. Kuna hageja on esitanud vastuväited kostja igakuistele kuludele, siis peab kohus vajalikuks anda järgnevalt hinnang kulude suuruse osas.
  20. Kohus selgitab, et kohus ei ole

§ 436lg 7 kohaselt otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Kohus kohaldab õigust ise ning peab kohaldama elatisenõudele alates

  1. jaanuarist 2022 kehtivat perekonnaseaduse redaktsiooni sõltumata poolte väidetest (vaata Riigikohtu 22.06.2022.a kohtuotsust kohtuasjas nr 2-19-19160 punkt 13).
  2. Kohus nõustub sellega, et kostja igakuised vajalikud kulud summas 674,73 eurot on osaliselt tõendamata.
  3. Tartu Ülikooli
  4. aasta valminud uuringu „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis Lõpparuanne“ (edaspidi Lõpparuanne) kohaselt on 3-6 aastaste laste ülalpidamiskulu standardeelarve ühes kuus 319 euro ning 7-12 aastaste laste ülalpidamiskulu standardeelarve ühes kuus 359 eurot (kättesaadav veebilehel https://skytte.ut.ee/sites/default/files/2022-05/Miinimumelatis_l%C3%B5pparuanne_t %C3%A4iendatud_19022020.pdf lk 38,39).
  5. Kostja on märkinud, et ühe kuu kulutused eluasemele jagatud 3 inimese peale on kokku 78,45 eurot (dtl 48). Selles sisalduvad eluaseme kommunaalkulud 48,20 eurot, elekter 24,25 eurot ning teleri, interneti ja sidekulud 6 eurot. Hageja eluasemekulude suurusele vastu ei ole vaielnud, kuid leiab, et kuivõrd korteris elab veel kostja vanaema ja kostja elukaaslane, siis tuleb jagada kulutused 5 peale (dtl 118). Kostja ema on selgitanud, et kostja vanaema ei ela koos kostjaga, vaid elab Soomes ning käib kostjat vaatamas üks kord kuus nädalavahetusel. Kostja elukaaslane väidetavalt aga kuludetabeli koostamise ajal korteris veel ei elanud (dtl 118).
  6. Kohus leiab, et eluasemekulud tuleb jagada 4 inimese peale. Kostja on selgitanud, et kostja vanaema ei ela igapäevaselt kostjaga ning hageja ei ole seda väidet ümber lükanud. Küll aga on kostja kinnitanud, et korteris elab ka kostja ema elukaaslane.
  7. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et eluaseme kommunaalkulud on keskmiselt 160 eurot kuus (dtl 51-56) ning elektrikulud keskmiselt 65 eurot kuus (dtl 57). Kokku on eluasemekulud kuus 225 eurot. Seega arvestades kohtule esitatud tõendeid ja kohtu eelnevaid selgitusi, peab kohus tõendatuks, et kostja igakuised eluaseme kommunaalkulud on keskmiselt kokku summas 56,25 eurot (225/4=56,25).
  8. Kostja on märkinud, et teleri, interneti ja sidekulud on 6 eurot kuus (dtl 48). Hageja leiab, et kuna kulu tuleb jagada 5 inimese peale, siis põhjendatud summa on 3,60 (dtl 118). Kuivõrd kostja ei ole kohtule esitanud teleri, interneti ja sidekulude osas arveid, siis järeldab kohus, et need kulud on kokku 18 eurot kuus (kohus võtab aluseks selle, et kostja on jaganud kulud kolmega). Arvestades asjaolu, et kulud tuleb jagada 4 inimese vahel, siis tuleb lugeda põhjendatuks sidekuluks 4,50 eurot kuus (18/4).
  9. Kostja on märkinud, et toidukulud ühes kuus on 220 eurot (dtl 48). Hageja leiab, et põhjendatud toidukuluks saab olla 120-150 eurot kuus (dtl 118).
  10. Kuivõrd kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit toidukulude osas, võtab kohus toidukulu osas aluseks eelpool viidatud Lõpparuande ja Statistikaameti andmed (https://www.stat.ee/et/otsing?search=tarbijahinnaindeks; tarbijahinnaindeksi kalkulaator), 4 mille kohaselt tõusis tarbijahinnaindeks aprilliks 2023 võrreldes
  11. a jaanuariga 36,6% ning toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnad tõusid ajavahemikul augustist 2021 kuni augustini 2022 21,4% ja sealt edasi veel kuni maikuuni 2023 4%. Seega kui Lõpparuande tabelis nr 8 oli Tallinnas elava lapse (sõltumata vanusest) keskmiseks toidukuluks kuus 86 eurot, siis arvestades tarbijahinnaindeksit 25,4%, tuli keskmise lapse puhul arvestada vähemalt 108 euroga kuus. Seda justnimelt arvestades elatise väljamõistmisel perioodil 15.01.2022-31.03.2023.a. Edasi kohus ei arvesta tarbijahinnatõusu, sest alates 01.04.2023.a ja 01.04.2024.a on elatise miinimumsumma suurenenud juba iseenesest. Kohus arvestab toidukulu osas ka asjaoluga, et lasteaialapsed (kostja sai 7 aastaseks alles selle aasta augustis) saavad suurema osa ajast oma toidukorrad eeldatavalt lasteaias ning koolilapsed saavad vähemalt ühe päevase toidukorra eeldatavalt koolis. Kuivõrd hageja on nõustunud toidukuluga ühes kuus summas 120-150 eurot, siis tuleb lugeda põhjendatuks toidukuluks keskmiselt 135 eurot ühes kuus.
  12. Kostja on märkinud, et riiete ja jalanõude kulu ühes kuus on 50 eurot (dtl 48). Hageja ei ole sellele kulule vastu vaielnud (dtl 118). Seega leiab kohus, et vastav kulu on põhjendatud summas 50 eurot kuus.
  13. Kostja on märkinud, et majapidamisvahendid (koristustarvikud, pesupulber, nõudepesuvahendid jne) ühes kuus on 10 eurot (dtl 48). Kuigi hagejale jääb arusaamatuks, mitme inimese peale see kulu jagatud on, leiab hageja, et need kulud on põhjendatud summas 5-10 eurot kuus (dtl 118). Kuigi kostja ei ole esitanud tõendeid nende kulude kohta, siis arvestades, et hageja nendele kuludele vastu ei vaidle, loeb kohus põhjendatuks majapidamisvahendite kuludeks 8 eurot kuus.
  14. Kostja on märkinud, et tervisekulud ühes kuus on 36,78 eurot (dtl 48). Hageja peab mõistlikeks tervisekuludeks 20-30 eurot kuus (dtl 118). Kostja poolt esitatud tõenditest nähtub, et kostja on apteegist ostnud 15.09.2022.a covidi teste 33,74 euro eest (dtl 62) ja 01.11.2022.a köharavimeid 46,19 euro eest (dtl 66). Nende osas on kohtule esitatud kviitungid. Kostja on esitanud ka kuvatõmmised apteegi ostudelt (dtl 63-65, 67-72). Samas ei nähtu nendelt, mis ravimitega on tegemist ning mis raviks need ostetud on ja kas just kostja tarbeks, välja arvatud üks ravim, mis on välja toodud „Lactoseven“ (dtl 67). Kostja ei ole ka teatanud, et ta oleks keskmisest lapsest rohkem haige või tal oleks mõni krooniline haigus. Seega võtab kohus aluseks Lõpparuande, mille kohaselt moodustas 3–6 ja 7-12 aastaste laste standardeelarves kulutused tervishoiule 6 eurot kuus ja (vt lk 38, 39). Võttes arvesse tarbijahinnaindeksi tõusu (vaata käesoleva kohtuotsuse punkt 26) ja hageja seisukohta tervisekulude osas, on kohus seisukohal, et mõistlikuks ja põhjendatud tervisekuluks tuleb lugeda 25 eurot kuus.
  15. Kostja on märkinud, et hügieenikulud on 12 eurot kuus (dtl 49). Hageja sellele kulule vastu ei vaidle (dtl 118). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud hügieenikuludeks on kostja kohta 12 eurot kuus.
  16. Kostja on märkinud, et kulutused meelelahutusele, sõprade sünnipäevad, kino, teater on ühes kuus 20 eurot (dtl 49, 73-78). Hageja ei ole sellele kulule vastu vaielnud (dtl 118). Seega leiab kohus, et vastav kulu on põhjendatud summas 20 eurot kuus.
  17. Kostja on märkinud, et kulutused lasteaia üritustele (teater, muuseum, pildistamine) on ühes kuus 15 eurot (dtl 49, 80). Hageja leiab, et see kulu on põhjendamata, kuna kostja ei ole arveid selle kulu kohta esitanud. Hageja leiab, et põhjendatud kuluks on 10 eurot kuus (dtl 118). Kohus nõustub hagejaga, et kuivõrd kostja ei ole esitanud tõendeid selle kulu kohta rohkem, kui ainult ühe pildistamise arve summas 68 eurot, siis ei ole kostja tõendanud, et lasteaia üritustele igakuiselt 15 eurot kulub. Samas on ilmselge, et lasteaia üritused (teater, muuseum, pildistamine jms) toimuvad ning kuivõrd hageja on nõustunud 10 euroga kuus, siis tuleb lugeda põhjendatuks kuluks lasteaia üritustele 10 eurot ühes kuus. 5
  18. Kostja on märkinud, et kulutused mänguasjadele, raamatutele, lapse arenguga seotud esemetele on ühes kuus 20 eurot (dtl 49, 81). Hageja ei ole sellele kulule vastu vaielnud (dtl 118). Seega leiab kohus, et vastav kulu on põhjendatud summas 20 eurot kuus.
  19. Kostja on märkinud, et ujumine on ühes kuus 70 eurot (dtl 49, 82-87). Hageja ei ole sellele kulule vastu vaielnud (dtl 118). Kuna kostja on tõendanud selle kulu olemasolu ja hageja sellele vastu ei vaidle, siis leiab kohus, et vastav kulu on põhjendatud summas 70 eurot kuus.
  20. Kostja on märkinud, et keelekursused on ühes kuus 23,50 eurot (dtl 49, 88-92). Hageja ei ole sellele kulule vastu vaielnud, kuid on märkinud, et on näinud üksnes kahte arvet (dtl 118). Kostja on esitanud kohtule keelekursuse 4 erineva kuu arved (dtl 88-92). Seega leiab kohus, et vastav kulu on põhjendatud summas 23,50 eurot kuus.
  21. Kostja on märkinud, et kostja sünnipäev ja reisimine on ühes kuus 39 eurot (dtl 48). Kostja on märkinud, et pidas enda sünnipäeva Türgis ning loetlenud summad, mis reisi ajal kulusid. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi arvet kantud kulude kohta, seega tõendid puuduvad. Lisaks märgib kohus, et reisimise või lapse sünnipäeva pidamise näol välisriigis, ei ole tegemist lapse vältimatult vajaliku kuluga. Vanem saab reisida lapsega välisriiki vastavalt oma võimalustele ning ei saa panna teisele vanemale kohustust tasuda pool reisikuludest. Lapse sünnipäeva pidamise ja kingi kulu saab lugeda aga mänguasjade ja meelelahutuse kulude sisse. Kostja ei ole esitanud kohtule ka ühegi sünnipäevapeo (nt mängutuba) või kingituse arvet. Eeltoodust tulenevalt, leiab kohus, et vastav kulu ei ole põhjendatud.
  22. Kostja on märkinud, et muud kulud, näiteks taskuraha, kino jne on ühes kuus 35 eurot (dtl 49). Hageja vaidleb sellele kulule vastu ning leiab, et kino on juba arvatud meelelahutuse alla ning hageja ei ole kuulnud, et kostja saaks taskuraha (dtl 118). Kohus nõustub hagejaga, et see kulu on tõendamata. Üldjuhul taskuraha lasteaialapsele ei anta ning laps ei saa ise üksi poes käia endale midagi ostmas. Lapsele meelepärased asjad, nt mänguasjad, raamatud jne, on aga kostja toonud välja eraldi kuluna. Samuti on kostja arvestanud kino juba meelelahutuse alla. Seega leiab kohus, et vastav kulu ei ole põhjendatud.
  23. Kostja on märkinud, et kütusekulu ühes kuus on 45 eurot. Ühtegi tõendit (kütuse arvet) või selgitust, miks igakuist transporti on sellises summas vaja, kohtule esitatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et igakuine kütusekulu põhjendatud ei ole.
  24. Eeltoodust tulenevalt moodustavad asja kohtulikul arutamisel kostja tõendatud ja põhjendatud igakuised kulud kokku keskmiselt summas 434,25 eurot (56,25+4,50+135+50+8+25+12+20+10+20+70+23,50).
  25. PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendatakse elatist proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga eeldusel, et laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus.
  26. PKS § 101 lg-t 6 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohus vähendab proportsionaalselt PKS § 101 alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte väidetest eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Muudel juhtudel saab kohustatud vanema juures viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes (vt otsuse p 15.5) (vt Riigikohtu 22.06.2022.a otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 14.7).
  27. Mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes peab aga tuginema kohustatud vanem ehk hageja, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama (vt Riigikohtu
  28. veebruari
  29. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, p 10;
  30. oktoobri 6
  31. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15).
  32. Hageja on märkinud, et hagi esitamise ajal viibis kostja hagejaga koos keskmiselt üks päev kuus. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on poolte vahel tsiviilasjas nr 2-24-518 pooleli ka suhtluskorra vaidlus ning 24.04.2024.a esialgse õiguskaitse kohaldamise määrusega on reguleeritud kostja ja hageja vaheline suhtluskord kohtumenetluse ajaks. Nimetatud kohtumäärusest tuleneb, et hageja võtab kostja igal paaritu nädala neljapäeval kell 17.30 ja viib tagasi koju hiljemalt 20.
  33. Lisaks kohtub kostja hagejaga igal paaris nädalal reede õhtust kuni pühapäeva õhtu kella 19.00-ni ning kostja viibib hageja juures aasta jooksul kaks ühe nädala pikkust perioodi. Seega viibib hageja kostjaga koos ühes kuus kokku 6-6,5 päeva. Hageja ei ole kohtule teatanud, et kostjaga viibitud päevi oleks rohkem ning elatist tuleks vähendada vastavalt PKS § 101 lg-le
  34. Vastupidi, hagiavalduse punktis 18 on hageja välja toonud, et elatise summat ei tule vähendada proportsionaalselt kohustatud vanema koos veedetava ajaga (dtl 5). Eeltoodust tulenevalt, ei tule koos veedetava aja osas elatist vähendada. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuivõrd kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja vajadused on suuremad kui 01.01.2022.a kehtima hakanud PKS alusel arvestatav miinimumelatis, siis tuleb elatist vähendada hagis taotletu kohaselt seaduses sätestatud miinumsumma suuruseni.
  35. Kohus peab PKS § 210 lõikest 2 tulenevalt kohaldama alates
  36. jaanuarist 2022 tekkivale elatisnõudele alates
  37. jaanuarist 2022 kehtivaid perekonnaseaduse sätteid (vt Riigikohtu
  38. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160/42, p-d 12–13). Elatise suuruse muutmise aluseks saab

§ 459

lg-st 1 tulenevalt olla ka elatise maksete suurust oluliselt mõjutav õigusliku regulatsiooni muutumine, mis jõustus pärast asja arutamise lõpetamist (vaata näiteks Riigikohtu

  1. juuni
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 34).
  3. Hagejal on seega õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Kui vanem pöördub alates
  4. jaanuarist 2022 tasumisele kuuluva elatise vähendamiseks kohtusse, peab kohus elatise vähendamise otsustamisel kohaldama alates
  5. jaanuarist 2022 kehtivaid perekonnaseaduse sätteid (vt Riigikohtu
  6. novembri
  7. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-9571/52, p-d 12–14). Elatise suuruse muutmist võib

§ 459lg 2 järgi nõuda alates hagi esitamisest, s.o 26.

juulist 2022.a.

  1. Hageja kohustub kostjale tasuma elatist igakuiselt vastavalt PKS §-s 101 sätestatud alustel. Elatis tasutakse iga kuu viimasel kuupäeval D.X-i pangakontole, selgitusega “elatis, kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse”.
  3. Hageja palub igakuine elatis määrata muutuva summana (dtl 8). Kohtu hinnangul on mõistlik määrata elatis muutuva suurusena, et vältida vajadust pöörduda baassumma ja lapsetoetuse suuruse muutumise korral elatise suuruse muutmiseks taas kohtu poole. Seega tuleb indekseerida väljamõistetud elatise summat iga aasta
  4. aprillil (esimest korda
  5. aprillil 2023.a) vastavalt PKS §101 lg-tele 3-
  7. Kohus selgitab kostjale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta hageja poolt alates 26.07.2022.a juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib hagejal tekkida alus esitada kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
  8. Hageja on esitanud kohtule 11.12.2023.a taotluse, milles palub tagastada perioodil 02.07.2020 kuni 03.06.2021.a ülemakstud elatise. Hageja põhjendab taotlust sellega, et elatissumma oli fikseeritud 270 eurot kuus, kuid hageja tasus nimetatud perioodil elatist 292 eurot kuus (dtl 177).
  9. Hagi on esitatud kohtule 26.07.2022.a ning kohus vaatab hagi läbi alates sellest kuupäevast. Periood 02.07.2020 kuni 03.06.2021.a väljub hagi piiridest. Eeltoodust 7 tulenevalt hageja taotlus rahuldamisele ei kuulu.
  10. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 1 53.

§ 442lg 2 p 5 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hinnaks 2030,85 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 54.

§ 164

lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. 55. Kooskõlas

§ 164

lg 1 jäävad menetluskulud menetlusosaliste enda kanda, kuivõrd tegemist on alaealise lapse ülalpidamisasjaga. Kohus selgitab, et kuna menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.