Obsah (8)

§ 1361§ 130§ 8§ 96§ 136§ 132§ 122§ 121

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maarja Oras Määruse tegemise aeg ja koht 06.08.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-2265 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist t

§ 1361

ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse. Samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil. Seega otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 1 2.

§ 1361

lg-s 1 on sätestatud, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.

Maksuhalduril on mh õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist (

§ 130lg 1 p 2).

3.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks õiguspärane. Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. Riigikohus on selgitanud, et täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist, mitte ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust. Vastutuse eelduseks on äriühingu juhatuse liikmete poolt oma kohustuste täitmata jätmine tahtlikult või raske hooletuse vormis, mille tõttu on tekkinud maksuvõlg. Vastutusotsuse saab seaduslikule esindajale teha vaid siis, kui maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise tõttu ehk tuvastada tuleb vastutava isiku õigusvastane tegevus maksusuhtes ja põhjuslik seos juhatuse liikme tegevuse või tegevusetuse ja maksuvõla tekkimise vahel. Süü on individuaalne, st iga isiku süü tuleb tuvastada eraldi (Riigikohtu halduskolleegiumi 02.06.2017 määruse asjas nr 3-3-1-17-17 p 11). 4.

§ 1361

lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu

§ 130

lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.

1. Kohtupraktikas on tunnustatud, et vastutusmenetlus võib alata ka halduskohtule loataotluse esitamisega. Vastutusmenetluse raames kuulatakse juhatuse liikmed ära ning selgitatakse välja nende täpne roll maksukohustuse tekkimises ja maksuvõla tasumata jätmises (määruse asjas nr 3-31-17-17 p 12).
2. MTA on selgitanud, et Xi kui MTÜ X endise juhatuse liikme kohustuste rikkumine seisneb selles, et X ei registreerinud MTÜ-d X maksukohustuslasena ning jättis deklareerimata perioodide märts 2022 kuni oktoober 2023 kohta 20% määraga maksustatava käibe ning arvestamata ja tasumata sellelt käibemaksu. MTA on veendumusel, et MTÜ X poolt pakutavad keeleõppe koolitused olid ärilise eesmärgiga teenused, millega MTÜ X taotles kasumit ning millest tekkis maksustatav käive. Kuivõrd MTÜ X end maksukohustuslasena ei registreerinud, käibemaksuga maksustatavat käivet ei deklareerinud ega käibemaksu osutatud teenustelt ei tasunud, on X MTÜ X endise juhatuse liikmena rikkunud kohustust tagada MTÜ X maksuseadustest tulenevate kohustuste nõuetekohane ja täielik täitmine (

§ 8lg 1).

2

1. Kohus nõustub MTA-ga, et on põhjendatud kahtlus, et X on maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevaid kohustusi rikkunud süüliselt. Olukorras, kus X omas e-maksuametis ligipääsu (MTA taotluse lisad 31 ja 32) MTÜ-ga X seotud andmetele, sh omas õigust esitada maksukohustuslaseks registreerimise avaldusi ning maksudeklaratsioone, on põhjendatud eeldada, et X omas ülevaadet ning mõju MTÜ X tegevuse ja raamatupidamise korraldamisele. Kohtu hinnangul on kõnekas ka asjaolu, et pärast maksuhalduri pöördumist (MTA taotluse lisa 8) MTÜ X poole asuti MTÜ X tegevust lõpetama ning selle vara jagunemise teel MTÜ-le Y üle andma. MTA esitatud tõenditest nähtub, et jagunemise protsessist ja tingimustest oli teadlik ning selles osales ka X. Eeltoodu kinnitab kohtu hinnangul MTA kahtlust, et X tegutses juhatuse liikmena tahtlikult jättes täitmata käibemaksu deklareerimise ja tasumise kohustuse ning maksuhalduri pöördumise järel asus korraldama MTÜ X tegevuse lõpetamist ning varade välja viimist. Võib eeldada, et Xile pidi olema selge, et olukorras, kus maksuhaldur on pöördunud MTÜ X poole võimaliku maksukohustuse välja selgitamiseks, muudab MTÜ varade välja viimine ühingu jagunemise kaudu seejärel MTÜ X võimalike maksukohustuste sissenõudmise maksuhaldurile sisuliselt võimatuks.
2. Juhul kui X juhatuse liikmena oleks täitnud maksuseadustest tulenevaid kohustusi, eelkõige deklareerinud koolitustegevusest tekkivat käivet ning tasunud sellelt nõuetekohaselt käibemaksu, ei oleks MTÜ-le X MTA taotluses toodud maksuvõlga tekkinud. Ühtlasi, kui X ei oleks maksuhalduri pöördumise järel asunud korraldama MTÜ X jagunemist ning varade üleandmist MTÜ-le Y, oleks kavandatava maksukohustuse määramisel olnud võimalik vähemalt osaliselt täita MTÜ-le X tekkinud maksuvõlg. Kohtule esitatud tõenditest nähtub kokkuvõtlikult, et Xil oli olemas kontroll MTÜ X tegevuse ja raamatupidamise üle, samuti osales ta MTÜ X jagunemisega seotud toimingutes. Seega on lähtuvalt MTA põhjendustest kohtu hinnangul olemas põhjuslik seos Xi õigusvastase tegevuse ja maksuvõla tekkimise vahel. Seega on maksumenetluse tõenäoliseks tulemuseks vastutusotsusega rahalise kohustuse määramine (

§ 1361lg 1).

9. Äriühingu seaduslik esindaja vastutab äriühingu maksuvõla eest vaid juhul, kui maksukohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma (

§ 96lg 5).

Maksuhaldur on põhjendanud, et MTÜ X õigusjärglaste MTÜ Y ning MTÜ A vara ei ole piisav maksuvõla tasumiseks. MTA poolt esitatud tõendid kinnitavad, et MTÜ-l Y puudub registervara, isik ei ole käibemaksukohustuslane ega ole esitnud majandusaasta aruandeid, samuti puuduvad töötamise registris kehtivad kanded. Kuivõrd tegemist on MTÜ-ga, ei saa ka eeldada, et ühingu tegevusest tekiks olulist tulu, mille arvelt maksuvõlg täita. MTÜ Y nimele registreeritud kasutatud sõiduki väärtus jääb selgelt alla prognoositavale maksusummale ning puudub tõsikindel veendumus, kelle omandis sõiduk tegelikkuses on. Maksuhaldur on veenvalt põhjendanud, et ka MTÜ A vara arvelt ei ole võimalik maksuvõlga sisse nõuda, kuivõrd ühing registervara ei oma, käibemaksukohustuslane ei ole, töötajaid registreeritud ei ole ning märkimisväärseid rahalisi vahendeid suure tõenäosusega ei oma. 10. Seega on kohtu hinnangul olemas alus vastutusotsusega nõude esitamiseks äriühingu juhatuse liikmele Xile. 11. Halduskohtule esitatavas taotluses tuleb märkida põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus (

§ 1361 lg 2 p 1).

MTA on põhjendanud, et Xi sissetulekud ei ole piisavad, et täita kavandatava vastutusotsusega määratavat maksukohustust. Xi nimele registreeritud väärtpaberid on aktsiate emitendi pankroti tõttu sisuliselt väärtusetud. Kohus nõustub, et Xi käitumine MTÜ X juhatuse liikmena annab alust arvata, et isik võib hakata kõrvale hoiduma ka talle määratud maksukohustuste täitmisest ning hakata oma vara võõrandama eesmärgiga vältida maksukohustuse täitmist. 3

1. MTA on põhjendanud täitetoimingute valikut ning kohus on seisukohal, et kohtuliku ühishüpoteegi seadmine Xi lahusvara hulka kuuluvatele kinnisasjadele on kohane. Ühishüpoteegi seadmine katab ära võimaliku maksusumma 178 877 eurot ja 45 senti, millele lisandub intress. Kohtu hinnangul ei riiva hüpoteekide seadmine Xi õigusi ebaproportsionaalselt. Hüpoteegist jääb puutumata Xi ja B elukohana registreeritud korteriomand. Kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmine ei keela isikul oma vara vallata, kasutada ja käsutada, kui sellega ei vähendata koormatud kinnisasja väärtust ega kahjustata hüpoteegipidaja õigusi (asjaõigusseaduse § 333). Hüpoteegi seadmisega kaasnevaid piiranguid tasakaalustab kaalukas avalik huvi tagada maksude laekumine.
2. Maksuvõla osas ei esine

§ 96

lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaks vastutusotsuse tegemise: maksuvõlg on tekkinud, maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud (

§ 132lg 2) ja maksuvõlga ei ole kustutatud.

Samuti ei esine muid maksukohustuse lõppemise aluseid (äriühingu õigusvõime ei ole lõppenud). MTÜ X õigusjärglane on jagunemise tulemusena MTÜ Y, kellele läksid üle MTÜ X kohustused.

§-s 98 sätestatud maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (

§ 96lg 5).

1. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus MTA taotluse ning annab loa taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kohtuliku ühishüpoteegi seadmist summas 178 877 eurot 45 senti järgmistele Xile kuuluvatele korteriomanditele: aadressil xxxxxxxx, Tallinn (registriosa nr xxxxxxx), aadressil xxxxxxxx, Tallinn (registriosa nr xxxxxxxx) ja aadressil xxxxxxxx, Tallinn (registriosa nr xxxxxxx).
2. Tulenevalt

§ 1361

lg-st 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingu, kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks (vt ka

§ 122

). Esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (

§ 121

). Kohtutäituri seaduse (KTS) § 29 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Menetluse alustamise tasu on antud nõuet arvestades KTS § 34 kohaselt kuni 30 eurot. Kuna maksuhalduri võimaliku nõude suurus on tõenäoliselt 178 877 eurot 45 senti, siis on KTS § 35 lg 1 järgi kohtutäituri põhitasu 5500 eurot. Kohtutäituril on keerukamate ja aeganõudvamate toimingute puhul õigus nõuda lisatasu (KTS § 45 lg 1). Näiteks enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest, kui seda on teinud kohtutäitur, on kohtutäituril õigus nõuda lisatasu kuni 5% vara müügihinnast, kuid mitte rohkem kui 3000 eurot. Arvestades kinnistute väärtust on kohtutäituri lisatasu suurus eeldatavasti 3000 eurot. Kohus nõustub maksuhalduri hinnanguga, et piisav asendustagatise väärtus on 187 407 eurot 45 senti (178 877,45 + 3000 + 5500 + 30), mille X võib kanda deposiiti. (allkirjastatud digitaalselt) Maarja Oras 4