Obsah (5)

§ 113§ 758§ 578§ 76§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Merit Helm Määruse tegemise aeg ja koht 30. august 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-107943 Tsiviilasi J.

§ 113lg-s 1 sätestatud määras alates 11.02.2024 kuni nõude täitmiseni.

1. Jätta menetluskulud kostja kanda.
2. Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuludena riigilõiv 385 eurot. Kohus otsustab riigi õigusabi kulude kindlaks määramise ja väljamõistmise eraldiseisva määrusega. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
3. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhisumma 2 000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 273,29 eurot, alates 11.02.2024 tasumata rahaliselt kohustuselt kuni rahalise kohustuse tegeliku täitmiseni

§ 113lg-s 1 sätestatud määras.

1. Hagi kohaselt pöördus hageja 17.12.2020 kostja poole hambaimplantaatide paigaldamiseks.
2. Raviteenust osutas talle alguses M. K.. Mõne aja pärast lahkus dr. K. sellest hambakliinikust ning patsiendile määrati teine arst – I. T.. Järgnevalt jättis I. T. tegemata vajalikud eelprotseduurid J. P.le proteesi paigaldamiseks implantaatidele ja paigaldas valesti ette valmistatud proteesi implantaatidele ebaõige ravivõttega, mis oli patsiendile valulik ning mille tulemusena implantaat läks proteesi paigaldamise ajal katki.
3. Katki läinud implantaat on siiani valulik, loksub lõualuus ning patsiendil ei ole võimalik paigaldatud proteesi eesmärgipäraselt kasutada.
4. Hageja pöördus kaebusega Tarbijakaitse Komisjoni, mille järel sõlmiti hageja, M. K. ja kostja vahel 15.09.2022 kompromissleping, mille alusel kostja kohustus maksma hagejale mittevaralise kahju hüvitamiseks 3 000 eurot. See pidi tasutama kolme maksena  1 000 eurot septembris, 1 000 eurot oktoobris ja 1 000 eurot novembris
6. Esimene makse 1 000 eurot laekus kokkuleppe tingimuste kohaselt septembris, teised maksed aga jäid tasumata. Kostja vastus
7. Kostja sai hagi ja asja menetlusse võtmise määruse kätte portaalis KÄPO 19.06.2024, kuid hagile ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendused
8. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le
9. Kohus on menetluses rakendanud järgnevaid lihtsustusi: kohus on arvestanud menetluses tõendina ka poole selgitusi ja kirjalikult esitatud selgitusi; kohus piirdub otsuse põhjendavas osas vaid tõendite märkimisega, millel tugineb otsus (TsMS § 444 lg 2).
10. Kohus tuvastas poolte kompromisskokkuleppe (dtl 41, 42) alusel järgneva:  Kostja teostas hagejale alates detsembrist 2020 hamba implanteerimise teenust.  Hageja leidis, et töö ei olnud teostatud kohaselt. Pooled sõlmisid mittevaralise kahju hüvitamise kokkuleppe 3 000 euro hüvitamiseks hagejale. 2
11. Kohus kvalifitseerib poolte vahelise lepingu tervishoiuteenuse osutamise lepinguna.

§ 758

lg 1 kohaselt kohustub tervishoiuteenuse osutamise lepinguga üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Tervishoiuteenuse osutamine hõlmab ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud leping hambaraviteenuse osutamiseks vastab

§ 758

lg-s 1 sätestatule ning tegemist on tervishoiuteenuse osutamise lepinguga, millistest sätetest kohus asja lahendamisel ka lähtub. 11. Pooled on teenuse osutamise järgselt sõlminud kokkuleppe mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kohus leiab, et tegu on kompromisslepinguga

§ 578mõttes.

Pooled leppisid kokku, et kostja tasub hagejale mittevaralise kahju hüvitisena 3 000 eurot.

§ 76lg-s 1 on sätestatud, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

Sama paragrahvi lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Käesoleval juhul ei ole kostja hageja väiteil enda kohustust kohaselt täitnud ja on jätnud tasumata 2 000 eurot. Selle tasumine on tõendamata.

§ 101lg 1 p 1 kohaselt võib kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist.

Kohus rahuldab hagi põhinõude osas ja mõistab vastava summa hagejalt välja. 12. Hageja on esitanud ka viivisenõude.

§ 101

lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivise tasumist. Hageja nõuab viivise tasumist

§ 113lg 1 alusel seaduses sätestatud määras.

Kohus rahuldab viivisenõude, sh edasiulatuva, veel mitte sissenõutavaks muutunud viivisenõude. Menetluskulude jaotus

1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi täies ulatuses, jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
2. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
3. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja põhjendatud menetluskuluks on riigilõiv 385 eurot, mis tuleb kostjalt TsMS § 138 lg 2 kohaselt välja mõista.
4. Kohus määrab riigi õigusabi tasu suuruse, mis kostjal hüvitada tuleb, kindlaks eraldiseisva määrusega. Edasikaebamise kord
5. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. 3
6. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
7. Vastavalt TsMS 442 lg-le 10 võib maakohus lihtmenetluse asjas tehtud otsuses märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses põhjendama.
8. Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. /digitaalselt allkirjastatud/ Merit Helm kohtunik 4