KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 03. september 2024.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-14568 Tsiviilasi M. K. hagi P. K

) § 2172 lg 2, mille kohaselt kui kohustatud vanem ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Riigikohus oma lahendis nr 2-20-9571 on seisukohal, et need sätted kohalduvad ka juhul, kui elatis on enne

1. jaanuari 2022 kokku lepitud kohtulikult kinnitatud kompromissiga selliselt, et vanem peab lapsele maksma igakuist elatist seadusega kehtestatud elatisraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus. (p 12).
2. 19.07.2023 saatis hageja kostjate seaduslikule esindajale e-kirja, milles tegi ettepaneku vähendada elatist kohtuväliselt kokkuleppega, kuid sai laste emalt eitava vastuse. Seega, hagejal ei jää muud võimalust, kui pöörduda kohtusse nõudega elatise vähendamiseks. Kostja vastuväited
3. Kostjad ei võta hagi õigeks ega tunnista hagiavalduses nende vastu suunatud nõudeid. Kostjad leiavad, et käesoleval juhul ei ole alust nõuda elatise vähendamist ning elatise vähendamist ei saa nõuda tuginedes üksnes õigusliku olukorra muutumisele. Kostjad viitavad, et Justiitsministeerium on selgitanud järgmist: Kui elatis on juba kohtu poolt välja mõistetud, siis see summa
4. jaanuarist 2022 ei muutu. Ainus varasemaid elatise asju puudutav muudatus uuest aastast on see, et kui kohus on elatise kindlaks määranud poole kuupalga alammäära ulatuses või seadusjärgse miinimumelatisena (sõltub kohtuotsuse sõnastusest), siis see summa alates järgmisest aastast enam ei suurene vaid jääb
5. aasta tasemele (292 eurot kuus ühe lapse kohta). 2

§ 100lg 1).

1. Kalkulaatori abil keskmise brutokuupalga alusel arvutatud elatise summa on minimaalne summa, mida vanem oma lapsele igakuiselt tasuma peab. Tegelik elatise summa sõltub eeskätt lapse vajadustest, aga ka kummagi vanema varalisest seisust ja vanemate omavahelisest laste kulude jaotusest. Kostjad rõhutavad, et elukallidus on olnud viimastel aastatel hüppeline ning see on oluliselt mõjutanud ka laste püsikulutusi (eeskätt toidukulu ja eluasemekulu). Ökonomistide ja analüütikute kindel prognoos on, et kiire hinnatõus jätkub ning ei pidurdu lähiajal. Kostjate vajadused ei ole võrreldes kohtumenetlusega tsiviilasjas nr xxxx vähenenud ega saagi olla vähenenud tulenedes elukallidusest.
2. Kostjad esitavad ülevaate enda igakuistest jooksvatest püsikuludest, mille kohaselt on P. K. kulud ühes kalendrikuus kokku 1198 eurot ja T. K.l vastavalt 1158 eurot.
3. Kostjad on seisukohal, et ainult

§ 2172

lg-le 2 tuginedes ei saa elatise vähendamise nõudega kohtusse pöörduda, vaid peavad esinema ka teised elatise vähendamise alused. M. K. ei ole esitanud ühtegi muud elatise vähendamise alust ega nende aluste esinemist tõendanud. Kuna hageja pöördus hagiga kohtusse, on tema kohustus tõendada, et elatise maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus või kinnitatud kompromiss, on alust muuta. Kohtuotsuse põhjendused

1. Kohus tuvastas, et 27.01.2020 Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr xxxx kohustub hageja tasuma kostjatele elatist ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni laste täisealiseks saamiseni.
2. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. 11.

(perekonnaseadus) § 2172 lg 1 järgi kui enne

1. aasta
2. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
3. aasta
4. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus (Riigikohtu 03.06.2024 otsus tsiviilasjas 2-22-13312 punkt 11). Tulenevalt

§ 217

2 lg 2 kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele (Riigikohtu 03.06.2024 otsus tsiviilasjas 2-22-13312 punkt 12). Hagejal on õigus nõuda elatise suuruse muutmist tuginedes mh õigusliku olukorra muutumisele. 12. Alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101

lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 3

§ 101

lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2023.a. on indekseeritud baassumma 249,78 eurot ja alates 01.04.2024.a. 272,76 eurot. 13.

§ 101

lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Alates 01.01.2023.a 80 eurot kuus (PHS § 17 lg 3). 14.

§ 101

lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Pooled ei vaidle, et kostjad hageja juures ei viibi. 15.

§ 101

lg 7 järgi kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Hageja on kohustatud elatist tasuma mitmele sama pere lapsele. 16.

§ 101

lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega: - alates 13.10.2023 kuni 31.03.2024  kostjal I 260,33 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine brutokuupalk 1 685 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot))  kostjal II 221,28 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine brutokuupalk 1 685 x 3%) - 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot) – 15%)) - alates 01.04.2024  kostjal I 287,72 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot))  kostjal II 244,56 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot) – 15%)) 17.

§ 99

lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. 18. Riigikohus leidis 30. novembri 2022. a otsuse nr 2-20-9571 p-s 16, et olukorras, kus hageja on pöördunud elatise vähendamiseks seoses õigusliku olukorra muutumisega

§ 2172

lg 2 alusel kohtusse, tuleb kostjal vaidluse korral tõendada, et elatise baassummat (mis on väiksem

§ 2172

lg-st 1 tulenevast elatise suurusest) tuleb, kohaldades

§ 101

ja § 102, suurendada kuni

§ 2172lg-s 1 sätestatud suuruseni.

19. Seega, miinimummäärast suuremas ulatuses elatise nõudmisel tuleb kostjate vajaduste rahuldamiseks suuremaid kulutusi tõendada kostjatel. Kostjad ei ole seda teinud. 4

§ 102

lg-st 3 tulenevalt võib kohus elatise välja mõista käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. 21. Riigikohus 22. juuni 2022 otsuse 2-19-19160 p-i 14.8 teises lõigus leidis, et kohus võib

§ 102

lg 3 kohaselt välja mõista elatise suuremas ulatuses, kui oleks konkreetse alaealise lapse kohta

§ 101alusel arvutatud summa sõltumata sellest, kas pooled sellele tuginevad.

Suurema elatise väljamõistmine

§ 102

lg 3 alusel on kohtu diskretsiooniotsus, kuid kohus peab otsustuse aluseks olevad asjaolud menetluses välja selgitama ning otsustust nõuetekohaselt põhjendama. 22. Kostjad väidavad, et elukallidus on olnud viimastel aastatel hüppeline ning see on oluliselt mõjutanud ka laste püsikulutusi. Hageja vastuväitel elukallidus mõjutab meid kõiki. Kohus nõustub, et tegelik elu sõltub sellest, mida poest osta ja millisest poest osta. Hageja väitel on tema vajadused samuti ajas kasvanud. Hageja on kolinud välisriiki ja hagejal on uus perekond, kes vajab samuti tuge ja hoolt. Hageja uues peres kasvab lisaks kostjatele 2 alaealist last. Seega hageja elatise nõude vähendamise aluseks on hageja elukorralduse muutused. Kohus leiab, et suurema elatise väljamõistmine

§ 102

lg 3 alusel ei ole põhjendatud, sest praegusel juhul esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks, need on: kostja teise riiki kolimine ja uue pere loomine. Kostjate seaduslik esindaja ei ole tõendanud, et hagi rahuldamise korral võib muutuda laste tavaline elulaad. Kohus andis kostjatele tähtaja tõendite esitamiseks 27.03.2024 (dtl 50) ja korduva tähtaja 27.05.2024 (dtl 51), kuid kostjate väited on jäänud paljasõnalisteks. Eelnevast tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele.

1. Tulenevalt TsMS § 459 lg 2 on varasemat otsust võimalik muuta mitte varasemast, kui uue hagi esitamise ajast. Menetluskulude jaotus
2. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker kohtunik 5