Obsah (12)

§ 22§ 13§ 3§ 31§ 78§ 10l§ 21§ 17§ 15§ 23§ 65§ 11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kai Härmand Määruse tegemise aeg ja koht 28.05.2024, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-2561 Tsiviilasi Teamservice OÜ avaldus Modular Building OÜ pan

§ 22

lg 5 mõistes ja selle tekkimise ajaks hiljemalt 2023 aastat, mil pidi olema selge, et nõuet Rootsi ettevõtte vastu ei õnnestu eelduslikult reaalselt sisse nõuda. Ajutise halduri 21.05.2024 täienduse kohaselt võib esineda vara tagasivõitmise võimalus võlgniku endise juhatuse liikme ja osaniku R V ettevõttele Ragna Holding OÜ 12.05.2021 võõrandatud sõiduauto võõrandamistehingu osas eeldusel, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve ning tehingu teine pool teadis või pidi teadma, et võlgnik kahjustas sellega võlausaldajate huve (sõiduk võõrandati alla selle turuhinna). Käesoleval ajal on auto24.ee portaalis analoogne sõiduk müügis hinnaga 5990 eurot (käibemaks ei lisandu, võlgnik müüs sõiduki hinnaga 1500 eurot millele lisandus käibemaks). Võlgniku juhatuse liige on võlgniku LHV Pank AS pangakontolt nr xxx ajavahemikus 09.04.2020- 21.04.2021 välja võtnud sularaha summas 17 797,15 eurot. Juhatuse liikme esitatud pearaamatu väljavõtte kohaselt perioodi 01.01.2022- 31.12.2022 osas on raha summas 17 195,57 eurot kasutatud erinevate võlgniku kohustuste täitmiseks. Juhul kui edasise menetluse käigus peaks selguma, et vastav informatsioon ei osutu põhjendatuks, siis võib olla võimalik esitada rahaline nõue juhatuse liikme suhtes. Võlgniku seisukoht Võlgnik esitas 09.04.2024 taotluse menetluskulude tagatise saamiseks ja 17.04.2024 vastuväited, milles ei tunnista võlausaldaja nõudeid ega enda maksejõuetust ja vaidleb pankrotiavaldusele vastu. Võlgnik leiab, et kui võlausaldajal on tekkinud nõue väidetud alustel, siis on see aegunud. Võlgnik leiab, et vaidlus tuleb lahendada hagimenetluses. Võlgnikul on vara rohkem kui kohustusi, võlgniku tegevus ei ole seiskunud, vaid seisneb eelkõige Rootsis olemasoleva võlgnevuse (404 516,20 eurot) sissenõudmises Västerskog Bygg - och Förvaltning I Bålsta AB-lt, millega tegeletakse järjepidevalt kasutades selleks muuhulgas Advokaadibüroo TGS Baltic AS õigusteenuseid. Samuti leidis võlgnik, et käsutuskeelu avaldamine Ametilikes Teadaannetes ei ole põhjendatud. Võlgnik viitas ka

§ 13lg 5 ja Ts

MS § 394 lg 2 p 6 ning nõudis kohtuistungi pidamist. Võlgnik esitas 14.05.2024 kohtuniku taandamise avalduse, samuti 17.05.2024 vastuväite kohtu tegevusele ja taandusavalduse täienduse, mille kohtu esimees jättis 23.05.2024 määrusega rahuldamata. Võlgnik esitas 23.05.2024 solvavas toonis kohtukõne kirjalikud teesid, mille kohaselt on kohtusüsteem ja asja menetlev kohtunik ebausaldusväärsed. Kohtumääruse põhjendused Kohtu hinnangul on avaldus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlgnik leiab, et võlgniku majandustegevus ei ole seiskunud ja võlgnik ei ole maksejõuetu. Võlgnik on seisukohal, et võlgniku tegevus seisneb Rootsis olemasoleva võlgnevuse (404 516,20 eurot) sissenõudmises Västerskog Bygg - och Förvaltning I Bålsta AB-lt. Ajutine pankrotihaldur märgib, et alates kohtuotsuse tegemisest (09.02.2022) ei ole rohkem kui kahe aasta jooksul väljamõistetud summast mitte midagi laekunud. Rootsi äriregistri andmetel ettevõttel puudub käive ja 12.10.2022 oli algatatud pankrotimenetlus. Eeltoodust tulenevalt hindab ajutine haldur võlgniku nõudeõiguse rahuldamist vähetõenäoliseks ning vastava vara väärtusetuks.

§ 3

lg 2 järgi kohaldatakse pankrotimenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid, kui pankrotiseadus ei näe ette teisiti.

§ 31lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise

§ 31

lg 6 järgi.

§ 78

lg 1 kohaselt võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub mitte varem kui 15 päeva ja mitte hiljem kui 30 päeva pärast pankroti väljakuulutamist. Kohus märgib, et majandustegevuse puudumine ja samas kasumi teenimine, mida väidab võlgnik, on omavahel vastuolus. Võlgnikul ei ole ühtegi töötajat ning esitamata on

1. aasta majandusaasta aruanne, mis viitab majandustegevuse puudumisele. Majandusaasta aruande üks eesmärke on näidata ettevõtte jätkusuutlikkust ning majandustegevuse olemasolu. Majandustegevuseks ei sa pidada kohtulahendiga välja mõistetud nõude sissenõudmist. Majandustegevuseks on kohtu hinnangul juriidilise isiku põhitegevus. Võlgniku põhitegevuseks on äriregistri andmetel elamute ja mitteeluhoonete ehitus ning võlgniku enda poolt esitatud 2021.aasta majanadusaasta aruande kohaselt on võlgniku majandustegevus juba 2021 vaibunud. Ettevõttel ei ole töötajaid ning viimase töötajaga on tööleping lõpetatud 23.05.2022, seega ei ole võlgnikul töötajaid juba ligikaudu kaks aastat. Võlgnikule on tehtud registripidaja poolt kustutamishoiatus ning antud tähtaeg majandusaasta aruande esitamiseks kuni 5.märtsini
2. Kohtumääruse tegemise aja seisuga ei ole aruannet esitatud. Äriregistri andmetel on võlgnikul maksuvõlg alates 10.03.
3. Viimati on äriühing makse tasunud 2022.aasta II kvartalis. Võlgnik on võõrandanud 2021.aastal kõik oma vähegi likviidse vara (sõidukid ja kinnistu) ning registreeritud vara võlgnikul ei ole, samuti puudub kontodel raha. Võlgnik hindab oma varaks Harju Maakohtu 09.02.2022 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-20-17558 välja mõistetud nõude Rootsi ettevõtte Västerskog Bygg - och Förvaltning I Bålsta AB vastu summas 404 516,20 eurot. Ajutine haldur hindab nõude laekumist väheseks. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik esitanud tõendeid selle kohta, et nõude sissenõudmine võiks osutuda edukas, seega on tegemis nõudega, mille puudub väärtus. Järelikult on võlgnik varatu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi Maksu- ja Tolliameti ees summas 5 104,18 eurot, millele lisandub intress, mis oli seisuga 05.04.2024, 2 533,94 eurot. Kokku võlgniku maksukohustus moodustas 05.04.2024 seisuga 7 638,12 eurot. Avaldaja nõue võlgniku vastu on väidetavalt 176 178,37 eurot, millest 153 198,58 eurot on põhinõuded ja 22 979,79 viiviste nõuded. Nõue põhineb Modular Building OÜ ja võlausaldaja Teamservice OÜ vahel 06.02.2020.a. sõlmitud töövõtulepingu nr. ATVL6/02/2020/02 täitmisel. Võlausaldaja koostas ja esitas võlgnikule arved teostatud tööde aktidega üleantud tööetappide eest, tööd on akteeritud ning üle antud. Arved on võlgnikule saadetud, kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et võlgnik oleks arveid või akte vaidlustanud. Iseenesest on võlgnikul võimalik ka pankrotimenetluse käigus esitada vastuväited esitatud arvetele ja aktidele, kuid sellises olukorras lasub võlgnikul tõendamiskoormus oma väidete tõendamiseks. Võlgnik on esitanud aegumise vastuväite, kuid ei ole sisuliselt nõudele vastu vaielnud. Nõude aegumise üle on võimalik kohtul otsustada nõuete kaitsmise käigus, maksejõuetusavalduse esitamisel peab võlausaldaja põhistama oma nõude olemasolu. Kohtu hinnangul on võlausaldaja nõue selge, sest töövõtulepingust tuleneb tasunõue on muutunud sissenõutavaks (VÕS § 637 lg 3), sest tööd on aktidega vastu võetud. Samuti on esitatud arved, seega on andnud võlausaldaja tähtaja kohustuse täitmiseks. Kohtu hinnangul on igal juhul võlgnikul maksuvõlg, sest sellele ei ole võlgnik ka vastu vaielnud. Kohtu hinnangul on võlgnik maksujõuetu, sest sellel puudub majandustegevus, sest võlgnikul puuduvad töötajad, puudub käive, eksisteerib maksuvõlg ning võlgnik on jätnud täitmata aruandluskohustuse. Ajutise halduri aruande kohaselt puudub võlgnikul ka vara, mille arvelt kohustu täita. Võlgnikul on vaidlustamata kohustusi vähemal 7 638,12 eurot. Võlausaldaja on oma avaldust

§ 10lg 1 ja 4 mõttes piisavalt põhistanud ja esitanud ka kohased tõendid.

Järelikult on võlgnikul kohustusi rohkem, kui olemasolevat vara. Võlgniku taotluste osas määrata menetluskulude tagatis, märgib kohus, et pankrotiseadus ei näe ette tagatise tasumist. Kohtu hinnangul ei saa võlgnik vältida pankrotimenetluse läbiviimist tagatise taotluse esitamisega. TsMS § 196 lg 1 sätestab sellise õiguse hagimenetluses. Pankrotimenetlus on hagita menetlus ning järelikult ei ole võlgnikul õigust tagatise taotlust esitada ja kohus jätab selle taotluse läbivaatamata. Käsutuskeelu Ametlikes Teadaannetes avaldamise kohta märgib kohus, et see kohustus tuleneb otseselt

§ 21lg 1 ning kohtul ei ole kaalutlusõigust teate avaldamata jätmise osas.

Kohus jätab vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata. Võlgniku taotlusele pidada asjas kohtuistung märgib kohus, et võlgnik on ekslikult viidanud

§ 13lg 5 ja Ts

MS § 394 lg 2 p 6 ning nõudnud nende alusel kohtuistungi pidamist.

§ 13lg 5 reguleerib võlgniku pankrotiavalduse esitamist ning Ts

MS § 394 lg 2 p 6 käib hagimenetluse kohta. Pankrotimenetlus on hagita menetlus ning

§ 17lg 1 annab kohtule kaalutlusõiguse kohtuistungi pidamiseks.

Kohus küsis võlgniku seisukohta oma 23.02.2024 määruses pankrotimenetluse algatamise kohta. Võlgnik kohtule ei vastanud. Kohus küsis võlgniku seisukohta ka ajutise halduri määramise määruses 28.03.2024. Võlgnik sai oma seisukoha esitada kirjalikult. Järelikult on võlgnik saanud olla ärakuulatud. Kohus jätab vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata. Võlgniku väitele, et menetlus on arusaamatu, selgitab kohus, et pankrotimenetlus kui kollektiivne täitemenetlus on eriliigiline menetlus, milles ei kehti üldised tsiviilkohtumenetluse reeglid. Pankrotiseadus teeb vahet menetluse algatamisel ja ajutise halduri määramisel, olgugi, et tavapäraselt otsustatakse need toimingu ühes määruses, kuid see ei välista nende toimingute tegemist eraldi (

§ 15). Kohus jätab vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata.

Võlgniku 17.05.2024 vastuväidetele kohtu tegevusele märgib kohus, et need kordavad taandusavalduses tehtud vastuväiteid, millele kohtu esimees on seisukoha andnud. Muus osas on vastuväited sisutud ja asjakohatud. Võlgnik heidab kohtul ette tagatise küsimata jätmist. Vastuväite eesmärk on TsMS § 333 järgi tagada kaebemenetluses asjaolude või tõendite esitamine või juhtida kohtu tähelepanu asjaoludele, mis on jäänud tähelepanuta. Tagatise taotluse rahuldamata jätmisele ei saa kaebust esitada, seega ei ole sisuliselt võimalik ega ka vajalik esitada vastuväidet. Võlgniku etteheited hagimenetluse normide järgimata jätmise kohta on asjakohatud, sest pankrotimenetlus toimub

erinormide järgi.

§ 23

lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus ja tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi.

§ 23

lg 2 sätestab, et tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ja ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata.

§ 23

lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast (2024 aastal on 820 eurot) ja ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on seega käesoleval ajal 164 eurot.

§ 65

lõikes 11 kohaselt halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohtu hinnangul on ajutise halduri tasu taotlus proportsionaalne tema poolt teostatud toimingutega võlgniku varade ja võlgade kindlakstegemisel ja majandusliku olukorra hindamisel. Ajutise halduri aruandes märgitud informatsioon on igakülgne ja sisuline. Ajutise halduri töötasu suuruseks on 150 eurot tund, tasu suuruseks tuleb määrata 2250 eurot (16 x 150) millele lisandub käibemaks 495 eurot (kokku koos käibemaksuga 2745 eurot). Ajutise halduri tasu tuleb välja mõista OÜ Advokaadibüroo Naur & K.T, mille kaudu haldur tegutseb, kasuks. PankS § 23 lg 5 kohaselt kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud deposiidina selleks ettenähtud kontole ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa.

§ 23

lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur tegutseb Advokaadibüroo Naur & K.T OÜ kaudu. Arvesse võttes, et võlgnikul vara puudub ning, et võlausaldaja on tasunud

§ 11

lg 1 alusel deposiiti 3000 eurot esineb seega alus nõuda ajutise halduri tasu hüvitamist võlausaldaja poolt tasutud deposiidi arvelt summas 2745 eurot Advokaadibüroo Naur & K.T OÜ kasuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Härmand kohtunik