) § 85 lg 1 järgi rahatrahviga 5 trahviühikut ehk 20 eurot. Otsuse kohaselt sõitis I.X 15.03.2018 kell 17.24 Tartu linnas avaliku liiniveo bussis liininumbriga 18 bussipeatusest Raatuse bussipeatusesse Jaama kehtiva piletita, rikkudes sellega
22.03.2018 esitas menetlusalune isik I.X kohtule kaebuse, milles taotles väärteoasja lõpetamist, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. Kaebuse kohaselt sõitis I.X bussiga number 18 Raatusest Sõpruse puiestee suunas. Bussi astudes viipas ta kaarti ja nägi punast tuld ehk kaardil ei olnud piisavalt raha. Sõidukaardil oli alles 0,41 eurot, mis viitab sellele, et isik on eelnevalt bussis sõites alati sõidukaarti õiguspäraselt kasutanud ning seal on olnud raha ja see on ka sealt maha läinud. Seejärel asus I.X koheselt bussis olevalt kleebiselt uurima, kuidas saab mobiiltelefoniga kaardile raha juurde laadida. Järgmises ehk Jaama peatuses tuli munitsipaalpolitsei kontrollima sõiduõigust. Menetlusalune isik leiab, 1 et jõudnud bussis viibida vaid ühe bussipeatuse läbimise aja, ei saa eeldada, et see oleks mõistlik aeg raha laadimise tingimustega tutvumiseks, raha laadimiseks sõidukaardile ning sõidukaardi valideerimiseks. 10.04.2018 saabus Tartu Maakohtusse Tartu Linnavalitsuse kirjalik seisukoht esitatud kaebusele. Kohtuväline menetleja leiab, et I.X-i rikkumine on tõendatud, tegu on õigesti kvalifitseeritud, süüline ja õigusvastane ning põhjendatud on ka määratud karistus. Seetõttu palub kohtuväline menetleja jätta kaebuse rahuldamata. Kohtumenetluse pooled olid nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib kohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Nii menetlusalune isik kui ka kohtuväline menetleja on teatanud, et on nõus kirjaliku menetlusega. Käesoleval juhul puudub kohtul vajadus esitatud tõendeid kohtuistungil uurida, mille tõttu saab väärteokaebuse lahendada kirjalikus menetluses. Vastavalt VTMS § 123 lg 2 arutab kohus väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. I.X-ile pannakse süüks
lg 1 p-s 1 sätestatud nõude rikkumist ning sellega
lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemist.
lg 1 p 1 kohaselt on sõitja liiniveol bussi, trollibussi ja trammiga kohustatud omama ühissõiduki kasutamiseks kehtivat piletit, vajaduse korral pileti kompostriga märgistama, vastava seadme olemasolu puhul registreerima või muul ettenähtud viisil kehtivaks muutma.
lg 1 näeb ette vastutuse kehtiva piletita sõidu eest bussis, trammis, trollibussis või reisirongis. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et I.X-il puudus 15.03.2018 kella 17.24 ajal Tartu linnas avalikus liiniveo bussis liininumbriga 18 Raatuse bussipeatusest kuni Jaama bussipeatuseni sõites kehtiv pilet. Menetlusalune isik ise tunnistab kehtiva pileti puudumist, kuid põhjendab seda asjaoluga, et sõidukaardil ei olnud piisavalt raha ning tal ei õnnestunud nii kiiresti pileti ostmiseks raha sõidukaardile laadida. Seega leiab kohus, et tuvastamaks, kas isikule saab üldse sellises olukorras
lg 1 p-s 1 sätestatud nõude rikkumist ja
lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemist ette heita, tuleb täiendavalt analüüsida ka seda, mis hetkest isikule sõidu registreerimise või pileti ostmise kohustus üldse tekib. Tartu Linnavolikogu 25.06.2015 määruse nr 85 „Ühistranspordi elektrooniline piletisüsteem“ § 2 lg 5 kohaselt tuleb sõiduõiguse omandamiseks bussi sisenedes sõit märgise abil tuvastis registreerida või osta bussijuhilt ühe sõidu pilet. Sõitu ei pea registreerima, kui isikul on seadusjärgne tasuta sõidu õigus. Antud juhul nähtub I.X-i selgitustest, et sõitu asus ta registreerima koheselt bussi sisenedes, mis aga ei õnnestunud sõidukaardil raha puudumise tõttu. Samas kinnitab väärteoasja toimikus olev AS Ridango 03.04.2018 vastus kohtuvälise menetleja päringule, et bussikaarti nr XXXX ei viibatud tuvasti juures. 2 Kuna Tartu Linnavolikogu määruse kohaselt tuleb sõiduõiguse omandamiseks sõit märgise abil tuvastis registreerida aga koheselt bussi sisenedes, siis leiab kohus, et antud juhul ei ole I.X nimetatud nõuet järginud. Seega tuleb lugeda tõendatuks, et väärteootsuses märgitud ajal ja kohas puudus tal Tartu linna liiniveo bussis sõites kehtiv sõiduõigust tõendav pilet ning kuigi sõidukaardile raha laadimiseks ei olnud tal piisavalt aega, ei saa ka nimetatud asjaolu siiski käsitleda kuidagi rikkumist välistavana. On ilmne, et piisavalt kohusetundliku suhtumise korral oleks isik saanud teha endale juba enne bussi sisenemist selgeks, kunas tuleb pilet registreerida ning kas tal on selleks sõidukaardil ka piisavalt rahalisi vahendeid. Seda tehes saab isik veenduda, et tal on sõidu koheseks registreerimiseks sõidukaardil piisavalt rahalisi vahendeid või vajadusel laadida raha juurde juba enne bussi sisenemist, et nõuetekohaselt kohe sõit ära registreerida. Antud juhul menetlusalune isik selliselt aga ei käitunud ning seetõttu ei olnud tal võimalik sõitu koheselt bussi sisenedes ka registreerida. Kohtu seisukohta kinnitab ka I.X-i enda käitumine: kui isik oleks tõsikindlal veendumusel, et ta avastas sõidukaardil raha puudumise alles bussis tuvasti juures, oleks ta tõepoolest üritanud sõitu registreerida. I.X aga ei üritanud kaarti valideerida, mis näitab, et ta oli ja on teadlik, et sõiduõiguse tekkimiseks tuleb teha teatud toiminguid, s.t enne kaarti tuvasti juures registreerimist sellele raha laadida. Kuna reisijal on kohustus valideerida sõidukaart sõidukisse sisenemisel, on lubatav, et sõiduõiguse kontroll teostatakse enne järgmist peatust ning väide sõidu lühikesest ajast ei ole samuti kohane. Kuna kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et lisaks eeltoodule oleks konkreetses olukorras esinenud ka muid asjaolusid, mis oleksid objektiivselt takistanud menetlusalusel isikul sõidu õigeaegset registreerimist ning seega jäi tal pilet registreerimata üksnes endast sõltuvatel asjaoludel, siis leiab kohus, et eeltooduga tuleb menetlusaluse isiku poolt temale süüks pandava väärteo objektiivsete ja subjektiivsete koosseisutunnuste täitmine tõendatuks lugeda. Seejuures subjektiivsest küljest tegutses menetlusalune isik kohtu hinnangul hooletusest, kuivõrd kohustusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud rikkumise toimepanemist siiski ette nägema. Kuna kohus ei ole seejuures tuvastanud, et väärteo toimepanemisel oleks menetlusalusel isikul esinenud ka mingisuguseid süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid, siis on tema tegu täielikult süüline ja õigusvastane. Eeltooduga tegi kohus kindlaks, et I.X-il puudus 15.03.2018 kell 17.24 Tartu linnas bussiga liininumbriga 18 Raatuse bussipeatusest Jaama bussipeatusesse sõites kehtiv pilet, millega ta rikkus
lg 1 p 1 nõudeid, pannes toime
S § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 47 lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot.
lg 1 näeb kehtiva piletita sõidu eest bussis, trammis, trollibussis või reisirongis ette karistusena rahatrahvi kuni 10 trahviühikut. Väljakujunenud praktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel lähtepunktiks võtta sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. 3 Kohtuväline menetleja on määranud I.X-ile karistuseks
lg 1 järgi rahatrahvi 5 trahviühikut, s.o 20 eurot.
lg-s 1 sätestatud väärteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 10 trahviühikut. Seega on kohtuväline menetleja määranud I.X-ile karistuse keskmises määras. Arvestades, et I.X ei ole karistusregistrisse kantud ning asjaolu, et kohtuväline menetleja on pidanud võimalikuks kohaldada karistust alla sanktsiooni keskmise määra, ei ole mõistetud karistuse muutmiseks alust. Määratud karistus vastab nii süü suurusele kui ka toimepandu raskusele. Kuivõrd kaebuse esitaja on talle süüks arvatud väärteo toime pannud, väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Rutt Teeveer Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.