1-18-7885/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-7885 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. märtsi 2019 määrus G.I tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu G.I (isikukood XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1 ja § 424 lg 1 järgi
3. Tartu Maakohtu 22.10.2018 otsusega karistati G.I KarS § 423 KarS § 63 lg 1 alusel 8 kuu vangistusega, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Tartu Maakohtu 15.08.2018 otsusega kriminaalasjas 1-18-5964 mõistetud karistuse kandmata osa, mis on 6 kuud vangistust, võrra ning mõisteti G.I-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti G.I eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja arvestati mõistetud liitkaristuse kandmise algust alates 31.08.
4. Karistuse kandmise aja lõpp 31.10.
6. Tartu Maakohtu 26.03.2019 määrusega jäeti G.I elektroonilise valve alla vabastamata. ennetähtaegselt vangistusest 2.
7. G.I kannab karistust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest. G.I on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt 1/3 karistusajast, mis on olnud rohkem kui 4 kuud vangistust. Samuti on G.I andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Sellest tulenevalt on olemas formaalsed alused G.I vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. 2.
8. G.I on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Käesoleval ajal kannab esmakordselt karistust reaalse vangistusena. Varasemalt on G.I-le korduvalt antud võimalust kanda karistust vabaduses. Viimati mõisteti Tartu Maakohtu 15.08.2018 otsusega G.I-le KarS § 423 1 järgi karistuseks 6 kuud vangistust, mida ei pööratud täitmisele 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga. Sellele vaatamata ei teinud G.I vajalikke järeldusi ja ei muutnud oma senist väljakujunenud liikluskäitumist (juhtimisõiguseta sõitmine) ning pani toime uue kuriteo. Siinkohal pidas maakohus oluliseks, et uue kuriteo pani G.I toime ajal, kui eelmine kohtuotsus ei olnud veel jõustunud, s.o 31.08.
9. Lisaks sellele, et G.I pani muuhulgas toime samalaadse kuriteo, s.o juhtimisõiguseta sõitmise, oli ta sellel korral mootorsõidukit juhtides ka alkoholijoobes. See omakorda annab alust kahelda, et G.I suhtes on senini ärakantud karistus avaldanud piisavat mõju ja ta on võimeline vabaduses senist eluviisi muutma ning edasiselt käituma õiguskuulekalt. Maakohus arvestas ka G.I enda selgitusi kuritegude toimepanemise kohta (lihtsalt juhtub nii, sõbrad mõjutavad ja on olnud vaja sõita), mis kinnitavad, et ilmselgelt ei ole G.I aru saanud toimepandud kuritegude põhjustest. Samuti ei ole G.I läbi mõelnud, kuidas ta tulevikus väldib uute kuritegude toimepanemist. Kuna G.I ei ole senini teinud toimepandud kuritegudest vajalikke järeldusi, ei olnud maakohus veendunud, et G.I suhtes on karistuseesmärgid täidetud. 2.
10. Karistusaja pikkusest tulenevalt ei ole G.I-le individuaalset täitmiskava koostatud ja G.I ei ole hõivatud ühegi tegevusega. Samuti ei ole G.I vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud. 2.
11. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib G.I elama asuda aadressile Tähe 4-53, Jõgeva linn, Jõgeva vald, Jõgeva maakond. Tegemist on üürikorteriga ja korteriomanik on andnud nõusoleku G.I korterisse elama asumiseks. Kriminaalhooldusametniku andmete kohaselt on täidetud Justiitsministri 22.02.2007 määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ §-st 51 tulevad nõuded. Vabanemise korral G.I soovib tööle asuda OÜ-sse xx. Materjalidest nähtuvalt on kriminaalhooldusametnik vestelnud tööandja kontaktisikuga ja selgitanud elektroonilise valve olemust. Maakohtul puudusid andmed, kas töökoht OÜ-s XX on G.I-le garanteeritud. Sellele vaatamata pidas maakohus positiivseks, et G.I-l on vähemalt kindel plaan, kuhu tööle pöörduda. Töökoha olemasolu on vajalik kindla sissetuleku ja seega igapäevase toimetuleku tagamiseks. Lisaks on G.I-l 3 alaealist last, kelle suhtes on tal ülalpidamiskohustus. Maakohus leiab, et G.I tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik ja kuritegude toimepanemise asjaolud. Määruskaebus
12. Tartu Maakohtu 26.03.2019 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu G.I , kes ei nõustu maakohtu määrusega, palub vabastada G.I elektroonilise valve alla. Süüdimõistetu lubab hakata õiguskuulekalt käituma. Määruskaebuses tuuakse välja, et arvesse tuleb võtta süüdimõistetu käitumist vangistuses, tal puuduvad distsiplinaarkaristused ja ta on olnud korralik. G.I kahetseb toimepandut ja lubab edaspidi alkoholist eemale hoida. Süüdimõistetu toob välja, et tal on 3 alaealist last. Neid on vaja toita ja ülal pidada. Süüdimõistetul on olemas kindel elu- ja töökoht. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
13. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku
14. või
15. peatüki sätteid, arvestades
16. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
17. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
18. peatüki
19. jao sätteid, sh KrMS § 326 (apellatsiooni käiguta ja läbi vaatamata jätmine). KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.04.2011 määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
20. Kohtukolleegiumi hinnangul on süüdimõistetu määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
21. Tartu Maakohus on G.I vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud piisavalt ja veenvalt. Maakohus on kaalunud KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et G.I tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. Seejuures ei jätnud esimese astme kohus G.I vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Maakohus on arvestanud süüdimõistetu suhtes esinevaid positiivseid asjaolusid ning ka määruskaebuse pinnalt ei ole võimalik vastupidisele seisukohale asuda. Määruskaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asuda. Maakohus on teadlik süüdimõistetul elu- ja töökoha olemasolu võimalusest, kuid jätkuvalt ei ole teada seal töötamise võimaluse elektroonilise valvega, samuti on maakohus arvestanud, et süüdimõistetul puuduvad distsiplinaarkaristused ja tal on alaealised lapsed, kes vajavad materiaalset toetust. Seega ei teinud esimese astme kohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades kaalutlusviga, mis võiks anda aluse alusekohtumääruse tühistamiseks.
22. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 326 lg st 3 tuleb jätta määruskaebus läbi vaatamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Mati Kartau