← Eesti

4-23-3438/20

Obsah (4)§ 33§ 224§ 69§ 259

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 4. jaanuar 2024 Kohtuasja number 4-23-3438 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik Kohtuasi A.S väärteoasi liiklusseaduse (

) § 224 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)

  1. oktoobri 2023 otsus Apellatsiooni esitaja A.S (isikukood XXX) Teised apellatsioonimenetluse Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja eriasjade uurija Asja Malahhova pooled Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
  2. oktoobri 2023 otsus muutmata ja A.S apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonitähtaeg peatub riigi õigusabi taotluse esitamisega. Sellisel juhul hakkab kassatsioonitähtaeg uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse koostamisest. PÕHIOSA
  3. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) koostas
  4. oktoobril 2023 väärteoprotokolli väärteoasjas nr 2440,23,004682 selle kohta, et A.S juhtis samal päeval kella 10.09 ajal Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Iisaku alevikus Jõhvi-Tartu-Valga mnt
  5. kilomeetril mootorsõidukit juhile keelatud seisundis. Nimelt oli A.S ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi mitte vähem kui 0,37 mg. Sellega rikkus A.S

§ 33

lg 11 p 2 ja § 69 lg 3 ning pani toime

§ 224lg 2 järgse väärteo.

  2. oktoobril 2023 saatis PPA A.S väärteoasja arutamiseks Viru Maakohtule.
  3. Viru Maakohus leidis
  4. oktoobri 2023 otsuses, et väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumine on tõendamist leidnud ning A.S on toime pannud väärteoprotokollis nimetatud väärteo. Seega tunnistas kohus A.S

§ 224

lg 2 järgi süüdi ning karistas teda 10-päevase arestiga, mille kandmise algust arvata A.S kinnipidamisest 22. oktoobril 2023 kell 10.10.

§ 224

lg 3 p 2 alusel võttis kohus A.S-ilt lisakaristusena ära (sõiduki) juhtimisõiguse 8 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest ning karistusseadustiku (KarS) § 83 lg 1 alusel konfiskeeris süüteo toimepanemise vahendina A.S-ile kuuluva sõiduauto Volvo S60 reg-nr XXX . Menetluskuluna mõistis kohus A.S-ilt välja sõiduki pukseerimise tasu 156 eurot, mis tuleb ära tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 4. A.S-ile mõistetud põhi- ja lisakaristust, tema sõiduki konfiskeerimist ning temalt sõiduki pukseerimise tasu väljamõistmist põhjendas kohus kokkuvõtlikult järgmiselt. 5.

§ 224

lg 2 järgse süüteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni 12 kuuni. A.S karistusandmetest nähtub, et ta on varemgi liiklussüütegusid toime pannud: tal on kaks kehtivat kriminaalkaristust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ja kaks kehtivat väärteokaristust. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad ning väärteo pani A.S toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kuna varasemad rahatrahvid ei ole A.S-ile soovitud mõju avaldanud, need jättis ta tasumata ning viimane rahatrahv asendati arestiga, siis tuleb A.S-i karistada arestiga. Aresti pikkus võib jääda sanktsiooni keskmisest määrast väiksemaks ning selle kandmise aega tuleb hakata arvestama A.S kinnipidamisest 22. oktoobril 2023 kell 10.10. 6.

§ 224

lg 3 p 2 sätestab, et kohus võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem karistatud käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest. Nähtuvalt Viru Maakohtu 10. märtsi 2022 otsusest on A.S-i varem karistatud KarS § 424 lg 2 järgse kuriteo eest, mil temalt võeti lisakaristusena ära sõiduki juhtimisõigus 5 kuuks. Seega on A.S analoogse süüteo toime pannud ja temalt saab võtta lisakaristusena ära juhtimisõiguse kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Arvestades seda, et A.S juhtis vaatamata varasematele karistustele taas mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületades, ei ole aresti mõistmine piisav, et mõjutada teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Seega peab kohus vajalikuks kohaldada A.S suhtes

§ 224

lg 3 p 2 alusel lisakaristust ning võtta temalt ära juhtimisõigus kaheksaks kuuks. Valitud karistuses kajastuvad õigesti A.S süü suurus, sh rikkumise raskus, tema varasemad rikkumised ja eripreventiivsed eesmärgid.

  1. Väärteo pani A.S toime sõiduautoga Volvo S60 reg-nr XXX . Sõiduki detailandmete päringu kohaselt kuulub see sõiduk A.S-ile ning kohtuväline menetleja taotles A.S-ilt selle sõiduki konfiskeerimist süüteo toimepanemise vahendina KarS § 83 lg 1 alusel. Kohus peab seda põhjendatuks. A.S on varem toime pannud KarS § 424 järgsed kuriteod, mille eest on teda karistatud Viru Maakohtu
  2. jaanuari 2021 ja
  3. märtsi 2022 otsustega. Mõlema otsuse aluseks olevate kuritegude toimepanemisel juhtis A.S joobeseisundis sõiduautot Toyota Corolla regnr XXX . Viru Maakohtu
  4. märtsi 2022 otsusega see sõiduauto konfiskeeriti A.S-ilt kuriteo toimepanemise vahendina. Praegune väärtegu näitab, et varasem sõiduki konfiskeerimine A.S-i ei mõjutanud, vaid ta soetas uue sõiduki ja jätkas alkoholi tarvitanuna sõiduki juhtimist.
  5. Sõiduki teisaldamise akti ja sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt asub sõiduauto Volvo S60 reg-nr XXX praegu PPA Ida prefektuuri territooriumil Jõhvis Rahu
  6. Jako Trans OÜ arve 2310130 kohaselt oli nimetatud sõiduauto pukseerimise tasu Iisakust Jõhvi 156 eurot. See tasu tuleb A.S-ilt välja mõista, kuna kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdlane. Menetlus ringkonnakohtus
  7. Viru Maakohtu otsuse peale esitas A.S apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsus temalt juhtimisõiguse äravõtmise osas või vähendada juhtimisõiguse äravõtmise aega ühe kuuni ja mitte jätta teda ilma sõiduautost. Samuti palub A.S tühistada maakohtu otsus temalt 156 euro väljamõistmise osas. Kaebuse kohaselt on juhtimisõiguse ja sõiduauto olemasolu A.S-ile 2

(5)vajalik elukohast 40 km kaugusel tööl käimiseks. Ta lubab olla edaspidi vastutustundlikum ja tähelepanelikum ning mitte rikkuda liikluseeskirju.
  1. Tartu Ringkonnakohus võttis
  2. detsembri 2023 määrusega A.S apellatsiooni menetlusse, saatis apellatsiooni kohtuvälisele menetlejale PPA-le ning andis kohtumenetluse pooltele aega esitada kuni
  3. detsembrini 2023 kirjalikke seisukohti (sealhulgas kohtuistungi korraldamise osas), taandusi ja muid taotlusi.
  4. Kohtuvälise menetleja esindaja esitas apellatsiooni kohta kirjaliku seisukoha, milles leidis, et apellatsioon tuleks jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
  5. Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlust selle üle, et A.S pani toime

§ 224lg 2 järgse väärteo.

Ka ringkonnakohtu hinnangul on A.S väärtegu tõendatud. Samuti on see õigesti kvalifitseeritud.

  1. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü, kuid karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Sellest sättest tuleb lähtuda nii isikule põhikaristuse mõistmisel kui ka lisakaristuse kohaldamisel.
  2. Maakohtu otsusest ei nähtu, kui suureks kohus A.S süüd pidas. Ringkonnakohtu hinnangul on tema süü keskmisest suurem. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada, et kui vastavalt

§ 69

lg-le 3 loetakse rikkumiseks juba seda, kui mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholi vähemalt 0,10 mg, siis A.S ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholi 0,37 mg. Mootorsõiduki juhtimine sedavõrd suure alkoholikogusega organismis inimese poolt võib kujutada endast suisa KarS § 424 järgset kuritegu – sest selle kuriteo lävendi võib KarS § 69 lg 2 p 2 kohaselt ületada juba juht, kelle väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta. Süüd suurendab see, et mootorsõidukit juhtis A.S alkoholi tarvitanuna nädalavahetusel hommikupoolsel ajal alevikus sees. Nimelt on sellisel ajal ja sellises kohas suurem võimalus ebaadekvaatse juhtimisstiiliga teiste inimeste elu, tervise ning vara kahjustamiseks kui see oleks nt öisel ajal tühjal maanteel.

  1. Eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada seda, et A.S-i on varem kahel korral karistatud kriminaalkorras mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest.
  2. aastal karistati A.S-i selle eest 9-kuulise vangistusega, mis jäeti KarS § 74 alusel 18-kuulise katseaja ja käitumiskontrollile allutamisega täitmisele pööramata ning käitumiskontrolli ajal keelati tal muu hulgas alkoholi tarvitamine. Kuna katseajal pani A.S toime veel kaks mootorsõiduki joobeseisundis juhtimist, karistati teda
  3. aastal juba kohtuotsuste kogumis liitkaristusega. Uute tegude eest mõisteti talle 1-aastane vangistus ning liitkaristusena 1 aasta ja 9 kuu pikkune vangistus. Liitkaristusest pöörati koheselt täitmisele 6 kuud vangistust ning ülejäänud 1 aasta ja 3 kuud vangistust jäeti KarS § 74 alusel 1 aasta ning 9 kuu pikkuse katseajaga ja 1 kuuks elektroonilisele valvele allutamisega täitmisele pööramata. Katseajaks allutati A.S käitumiskontrollile, mille kestel keelati tal muu hulgas alkoholi tarvitamine. A.S-ile kohaldati lisakaristusena ka sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 5 kuuks ning temalt konfiskeeriti kuriteo toimepanemise vahendina sõiduauto. Lisaks on A.S-i
  4. aastal karistatud samal aastal toime pandud väärteo eest

§ 259lg 2 p 1 järgi – A.S rikkus joobeseisundis liiklusnõudeid.

Selle väärteo eest määratud rahatrahvi A.S ära ei tasunud ja 2023. aasta märtsis asendas kohus rahatrahvi 3-päevase arestiga. 3

(5)
  1. Eeltoodud asjaoludel nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et A.S-i tuleb karistada arestiga. Maakohtu poolt mõistetud 10-päevane arest jääb alla sanktsioonivahemiku keskmist määra ja ringkonnakohtu hinnangul ei ole see ülemäära karm. Niisiis jääb maakohtu otsus põhikaristuse osas muutmata.
  2. Seoses A.S-ile lisakaristuse kohaldamisega peab ringkonnakohus esmalt vajalikuks märkida, et kuigi maakohtu otsuse resolutsioonis ei ole täpsustatud, et ära võetakse sõiduki juhtimisõigus, siis on

§ 224

lg 2 sõnastust arvestades selge, et maakohus pidas silmas just sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Lisakaristust kohaldas maakohus

§ 224lg 3 p 2 alusel.

Nimetatud säte ütleb, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada selles paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem selles paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. A.S-i ei ole varem

§ 224järgi karistatud.

See siiski ei tähenda, et teda ei ole karistatud

§-s 224 sätestatud süüteo eest. Iga KarS § 424 järgne süütegu (kuritegu) kujutab endast ka

§ 224järgset süütegu (väärtegu), sest Kar

S § 424 järgi kvalifitseeritavat tegu toime paneval isikul on igal juhul

§ 224järgne alkoholijoove – ja lisaks sellele veel midagi (kas seda joovet ületav joove (Kar

S § 69 lg 2 p 1) või on ta joobest tingituna juhtimisvõimetu (KarS § 69 lg 2 p 2)). Niisiis on KarS § 424 õigusdogmaatilises mõttes

§ 224suhtes erinorm.

Seetõttu saab

§ 224

lg 3 p 2 rakendada ka siis, kui varasemaks süüteoks pole mitte

§ 224järgi kvalifitseeritud väärtegu, vaid Kar

S § 424 alla subsumeeritud kuritegu.

  1. Kohtupraktikas on korduvalt selgitatud, et lisakaristuse kohaldamisel peab arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki lisakaristuse kohaldamisel tuleb arvestada ka üldpreventiivseid kaalutlusi, ei tohi need siiski anda põhjust kohaldada lisakaristust üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega. (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. mai 2017 otsus asjas nr 3-1-1-18-17, p 13)
  3. Nagu eelnevalt öeldud, on A.S süü keskmisest suurem ning eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, et teda on varemgi alkoholi tarvitamisega seonduvate süütegude eest nii kriminaalkui ka väärteokorras karistatud. See annab alust arvata, et talle on omane alkoholi tarvitada ja alkoholi tarvitanuna liiklusnõudeid rikkuda. Praeguse menetluse aluseks oleva väärteo pani A.S toime varasema kriminaalkaristusega seonduval katseajal, mil ei oleks tohtinud üldse alkoholi tarvitada. Seega pole varasemad karistused ega mõjutusvahendid pannud teda alkoholist loobuma ega õiguskorda järgima. Seetõttu on märkimisväärne oht, et ta võib jätkata alkoholi tarvitamist ja alkoholi tarvitamisega seonduvate liiklussüütegude toimepanemist, ohustades niiviisi nii teiste isikute elu, tervist kui ka vara. On kõigiti põhjust kahelda, et teda on võimalik suunata edasisele õiguskuulekusele üksnes põhikaristuse mõistmisega ning seetõttu on eripreventiivsetel kaalutlustel vajalik kohaldada tema suhtes põhikaristuse kõrval ka lisakaristust. Oma kaebuses märgib A.S , et tal on sõiduki juhtimisõigust vaja elukohast kaugemal tööl käimiseks. Seda asjaolu pidanuks ta arvestama juba väärtegu toime pannes ning see lisakaristuse kohaldamist põhjendamatuks ei muuda. Niisiis on lisakaristuse kohaldamine iseenesest põhjendatud ja põhjendatuks peab ringkonnakohus ka kohaldatud lisakaristuse kaheksakuulist määra. Ka ei saa öelda, et põhi- ja lisakaristuse kogum ületab A.S süüd ning tema karistamise eripreventiivseid vajadusi, arvestades seejuures ka seda, et põhikaristuse mõistis maakohus talle alla seaduses ettenähtud sanktsioonivahemiku keskmist määra, samas kui tema süü on keskmisest suurem. 4

(5)
  1. Maakohtu poolt konfiskeeritud sõiduauto Volvo S60 reg-nr XXX kuulub A.S-ile ning seda sõidukit kasutas A.S praeguse menetluse esemeks oleva väärteo toimepanemisel. Niisiis on tegemist süüteo toimepanemise vahendiga, mille konfiskeerimine on KarS § 83 lg 1 kohaselt lubatud.
  2. Kohtupraktikas on selgitatud, et kuivõrd süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine on materiaalses mõttes karistus, ei ole võimalik selle kohaldamise mõju süüdlasele hinnata üksnes eraldivõetuna. Õiglaseks ja mõistlikuks, edaspidi uut süütegu ärahoidvaks karistuse kohaldamiseks tuleb kohtul arvestada süüdlasele kõiki kohaldatavaid õigusjärelmeid kogumis. Mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist võib pidada õigustatuks üksnes siis, kui on piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, kusjuures leebemad meetmed (nt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena) pole suutnud mõjutada süüdlast uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma. (vt Riigikohtu üldkogu on
  3. juuni 2008 otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-37-07, p 23)
  4. A.S juhtis Volvot alkoholi tarvitanuna, pannes niiviisi toime liiklusalase väärteo. Ka varem on ta pannud alkoholi tarvitanuna toime korduvalt liiklusalaseid süütegusid. Teda ei ole mõjutanud oma seesugust käitumist muutma väärteokorras rahatrahvi määramine, selle trahvi arestiga asendamine, kriminaalkorras tingimisi kohaldatud vangistused koos käitumiskontrolli ja alkoholi tarvitamise keeluga, sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena ega ka kuriteo toimepanemise vahendiks olnud sõiduki konfiskeerimine. Neil asjaoludel on kõigiti põhjust karta, et A.S võib jätkata samalaadsete süütegude toimepanemist ning pelgalt põhi- ja lisakaristusega teda edasisele õiguskuulekusele mõjutada ei saa. Kuigi küsida võib seda, kas sõiduki konfiskeerimine põhi- ja lisakaristuse kõrval suudab A.S-ile soovitud mõju avaldada, sest varasem sõiduki konfiskeerimine seda ei teinud, siis vähemalt raskendab see tal uute samalaadsete süütegude toimepanemist. Niisiis on sõiduki konfiskeerimine A.S suhtes põhjendatud ning ringkonnakohtu hinnangul ei saa öelda ka seda, et koos põhi- ja lisakaristusega on kõigi A.S suhtes kohaldatavate õigusjärelmite kogum liialt range reageering tema süüteole. A.S lubadused end edaspidi muuta on paljasõnalised ja neid uskuda ei saa. Niisiis jääb maakohtu otsus A.S-ile kuuluva sõiduauto konfiskeerimise osas muutmata.
  5. Nagu eelnevalt öeldud, mõistis maakohus A.S-ilt menetluskuluna välja 156 eurot. See oli sõiduki pukseerimise tasu. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Ringkonnakohtu hinnangul saab sõiduki pukseerimise tasu käsitada KrMS § 175 lg 1 p 10 kohase muu menetlemisega tekkinud kuluna, mis tulebki vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 A.S-ilt riigi kasuks välja mõista. Seetõttu ei ole alust maakohtu otsust tühistada ka selles osas.
  6. Seetõttu ja juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ning § 147 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
  7. oktoobri 2023 otsuse muutmata ja A.S apellatsiooni rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.