Obsah (14)

§ 657§ 442§ 436§ 163§ 447§ 136§ 133§ 137§ 179§ 173§ 174§ 171§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 30.09.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-11001 Ts

) § 442 lg-t

1. Kostja ei nõustunud maakohtu otsustusega jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuivõrd maakohus menetluskulude jaotuse otsustust ei põhjendanud. Kohus oleks pidanud otsustama menetluskulude kandmise vastavalt hagi ja tasaarvestusnõude rahuldamise proportsioonile.
2. Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu põhjendused
3. Ringkonnakohus leiab, et parandada tuleb maakohtu otsuse resolutsioonis ja sissejuhatavas osas esinevad ilmsed ebatäpsused vastavalt käesoleva otsuse resolutsiooni p-des 1 ja 2 märgitule. Muus osas tuleb

§ 657

lg 1 p 2¹ alusel jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, täiendades osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Kostja hinnangul kohaldas kohus ebaõigesti lepingu p-i 9.1 ning rakendas ebaõiget leppetrahvi arvestusmetoodikat, mis viis ebaõige kohtulahendi tegemiseni. Apellatsioonkaebuse kohaselt oli kostja leppetrahvinõue 6674 eurot 15 senti. Asja materjalidest nähtuvalt leppisid pooled töövõtulepingus kokku leppetrahvi nõudmise õiguse juhuks, kui töövõtja ületab töö teostamise tähtaega. Töövõtulepingu p-st 9.1 tuleneb, et juhul, kui töövõtja ületab p-s 3.3 määratud töö teostamise tähtaega, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi 0,1% tähtaja ületanud tööde maksumusest iga tähtajast üle läinud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 10% tegemata tööde maksumusest. Lepingu p 3.3 kohaselt oli paigaldamise tähtaeg hiljemalt 30.12.
2. Kostja palus võtta leppetrahvi suuruse arvestamisel aluseks tegemata tööde maksumuse, lähtudes lepingu lisaks olevast hinnapakkumisest (tl 8). Leppetrahvi suuruse arvestamisel võttis kostja arvesse järgmist: paigaldusraamistiku maksumus 25 558 eurot 42 senti; paigaldus, transport ja lisamaterjal 20 329 eurot 50 senti; teostusdokumentatsioon, projekt kohalikule omavalitsusele, auditid 2500 eurot; DC kaabel 2975 eurot; AC kaabel, kaablikõri, märkelint 4255 eurot. Kostja arvestuse kohaselt oli tegemata tööde maksumus kokku 66 741 eurot 50 senti (käibemaksuga), millest 10% oli 6674 eurot 15 senti. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks kostja arvestust leppetrahvi suuruse osas. Eksperthinnangu kohaselt vastasid paigaldusraamid (maaraamid) vähemalt keskmisele kvaliteedile (tl 64p, 49p - 53). Elektrikaablid ja tarvikud olid paigaldatud, süsteem töötas ja selle vastavuse kohta koostati elektripaigaldise erakorralised auditid. Seega ei saanud lähtuda kostja väidetud summast 66 741 eurot 50 senti. Kostja arvestuses märgitud tööd olid vähemalt osaliselt valmis. Maakohus tuvastas õigesti, et elektripaigaldisel ei esinenud puuduseid ning muude tööde osas esines puuduseid oluliselt väiksemas ulatuses kui kostja märgitud 66 741 eurot 50 senti. Hagiavalduse vastuse kohaselt võttis kostja kolmandalt isikult hinnapakkumise, mille kohaselt oli hageja töös puuduste kõrvaldamise maksumus 18 409 eurot 50 senti (tl 137). Eelnevast tulenevalt ei olnud kostja arvestus leppetrahvi suuruse osas korrektne. Arvestades, et kostja enda väitel oli puuduste kõrvaldamise maksumuseks 18 409 8 eurot 50 senti, siis ei saanud ta nõuda leppetrahvi 66 741 eurolt 50 sendilt. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et maksimaalselt sai leppetrahvi arvestada 18 409 eurolt 50 sendilt. Maakohus vähendas põhjendatult leppetrahvi 1800 eurole.
3. Samuti heitis kostja ette, et kohus jättis hindamata tõendi selle kohta, et kostja lasi päikesepargi tööle saamise huvides ise puuduseid kõrvaldada, mis olid eksperthinnangu tegemise ajaks juba teostatud tööd. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt arvestas maakohus neid puuduseid, millele kostja 22.12.2020, 10.01.2020 ja 18.02.2021 viitas ja milliste tuvastamise osas ekspertiisi taotles. Kostja 20.02.2023 esitatud hinnapakkumine, arve ja maksekorraldus kulutuste tegemise kohta 4798 euro 50 sendi ulatuses esitati hilinemisega, mistõttu jättis maakohus selle põhjendamatult arvesse võtmata.
4. Kostja heitis ette, et kohus ei lahendanud kostja viivise vähendamise taotlust ja arvestas viivist ebaõigesti kogu rahuldatud põhinõudelt. VÕS § 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. Viivise suuruseks leppisid pooled töövõtulepingu p-s 9.2 kokku 0,1% maksmisele kuuluvast summast iga tasumise tähtajast üle läinud kalendripäeva eest. Maakohus tuvastas, et hageja nõue muutus sissenõutavaks alates 22.03.2021, mis oli puuduste kõrvaldamise tähtaeg. Ringkonnakohtu hinnangul puudub käesoleval juhul alus viivisenõude vähendamiseks nullini. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks põhjendatult välja sissenõutavaks muutunud viivise 10 077 eurot 61 senti.
5. Kostja oli seisukohal, et kohus rikkus

§ 442

lg-t 5, kuivõrd jättis lahendi resolutsioonis tegemata eraldi otsustuse kostja nõude tasaarvestamise kohta.

§ 442

lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et nõuete tasaarvestamiseks ei pea isik esitama vastuhagi, ning tasaarvestuse avalduse võib esitada ka kohtumenetluse ajal (RKTKo 05.04.2019, 2-16-16481, p 15 ja seal viidatud kohtupraktika). Kui tasaarvestuse üle tekib vaidlus, tuvastab kohus kohtulahendi põhjendustes tasaarvestuse kehtivuse ja sellega kaasneva nõuete lõppemise (VÕS § 186 p 2) kattuvas ulatuses, jättes hagi selles osas rahuldamata. Resolutsioonis ei ole tasaarvestust vaja märkida, õigusjõu tekkimiseks piisab, kui tasaarvestus nähtub kohtulahendi põhjendustest (RKTKm 03.04.2024, 2-21-7518, p 18). Eelnevast tulenevalt ei ole põhjendatud kostja seisukoht, mille kohaselt rikkus maakohus

§ 442

lg-t 5, jättes otsuse resolutsioonis tegemata eraldi otsustuse tasaarvestuse kohta. Tasaarvestus nähtus vaidlustatud otsuse põhjendavast osast. 12. Kostja hinnangul rikkus kohus

§ 436

lg-t 1, jättes põhjendamata menetluskulude jaotuse ja poolte endi kanda jätmise otsustuse. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt oleks kohus pidanud otsustama menetluskulude kandmise vastavalt hagi ja tasaarvestusnõude rahuldamise proportsioonile.

§ 436lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

Antud juhul jättis maakohus menetluskulud

§ 163

lg 1 alusel poolte endi kanda.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Antud juhul jaotas maakohus menetluskulud selliselt, et hageja kasuks tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv hagi rahuldatud osalt ja muus osas tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohus selgitas, et kuivõrd hagi rahuldati 54% ulatuses, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 540 eurot. 9 Ringkonnakohus selgitab, et

§ 163

lg-s 1 märgitud alternatiivide vahel valimine on kohtu kaalutlusotsus (RKTKo 04.12.2013, 3-2-1-136-13, p 18). Kohus võib esimese võimalusena otsustada, et pooled kannavad menetluskulud võrdsetes osades, teise võimalusena jaotada menetluskulud poolte vahel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või kolmanda võimalusena jätta need täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kaalutlusõiguse teostamisel peab kohus otsuses põhjendama, miks on valitud kulude jaotamise alus kohtu hinnangul õiglane. Ringkonnakohus märgib, et hagi osalise rahuldamise puhul, kui rahuldamise või rahuldamata jätmise osa ei ole marginaalne, on tavapärane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Samuti on selline lahendus kooskõlas

§-s 2 sätestatud eesmärkidega. Menetluskulude poolte endi kanda jätmisel

§ 163lg 1 alusel tuleb kohtul seega arvestada hagi rahuldamise ulatust.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt kuulus hagi rahuldamisele 54% ulatuses. Seega võttis maakohus menetluskulude jaotamisel arvesse hagi rahuldamise ulatust. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks kostja vastuväiteid seoses menetluskulude poolte endi kanda jätmisega. 13.

§ 447

lg 2 kohaselt parandab kohus igal ajal otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Maakohtu otsuse resolutsioonis esinevad kirjavead hageja ja kostja nimedes. Ilmselged kirjavead saab lahendis parandada ka kõrgema astme kohus. Ringkonnakohus parandab hageja ja kostja nimed vaidlustatud otsuses.

§ 442

lg 2 p 8 sätestab, et otsuse sissejuhatuses märgitakse menetlusosaliste esindajate nimed, esindajate asendumise korral viimaste esindajate nimed. Vaidlustatud otsuses jättis maakohus märkimata menetlusosaliste esindajate nimed. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on ilmse ebatäpsusega, mis ei muuda lahendi sisu ja mis tuleb parandada. 14. Kokkuvõttes jääb vaidlustatud otsus sisulises osas muutmata ja apellatsioonkaebus seega rahuldamata. 15.

§ 136

lg 4 tulenevalt võib kohus tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga.

§ 133

kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi.

§-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale.

§ 137

lg 1 kohaselt on apellatsioonkaebuse esitamise puhul tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Arvestades, et kostja palus apellatsioonkaebuses alternatiivse nõudena tühistada maakohtu otsuse terves ulatuses ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks, võttis ringkonnakohus ekslikult apellatsioonkaebuse menetlusse seaduses ettenähtust väiksema hinnaga. Eeltoodust tulenevalt ja

§ 136

lg 4 alusel muudab kohus apellatsioonkaebuse hinda ja määrab selleks 43 336 eurot 33 senti. Kaebuselt hinnaga 43 336 eurot 33 senti tuleb tasuda riigilõivu 1400 eurot. Kostja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 1260 eurot. Järelikult tasus kostja riigilõivu 140 eurot seaduses ettenähtust vähem. Ringkonnakohus mõistab kostjalt riigituludesse välja riigilõivu 140 eurot.

§ 179

lg 5 järgi peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul.

§ 179

lg 9 esimene lause sätestab, et riigilõivu maksmise nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 16.

§ 173

lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Kuivõrd ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse sisuliselt muutmata, puudub alus muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Maakohus jaotas menetluskulud selliselt, et hageja kasuks tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv 10 (540 eurot) hagi rahuldatud osalt ning muus osas jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Sellises olukorras on ringkonnakohtu pädevuses määrata kindlaks apellatsiooniastme menetluskulude rahaline suurus (

§ 174lg 1).

Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda (

§ 171lg 1).

Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata hageja kulunimekirja põhjal.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulud apellatsiooniastmes moodustasid kokku 980 eurot (käibemaksuta). Hageja lepinguline esindaja osutas õigusabi 5,5 tunni ulatuses tunnitasuga 180 eurot. Ringkonnakohtu menetluses tegi esindaja järgmisi toiminguid: 01.06.2023 esmane tutvumine apellatsioonkaebusega (1 tund); 04.07.2023 kirjavahetus kliendiga (0,25 tundi), 07.07.2023 tähtaja pikendamise taotluse koostamine ja esitamine (0,25 tundi); 11.07.2023 kirjavahetus kliendiga vastusest apellatsioonkaebusele (0,25 tundi), 28.07.2023 apellatsioonkaebusele vastuse koostamine, kliendile tutvumiseks edastamine ja esitamine (3,5 tundi); 11.09.2024 menetluskulude nimekirja koostamine (0,25 tundi). Ringkonnakohtu hinnangul ei ületa hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Samuti olid esindaja tehtud toimingud ja neile kulunud aeg põhjendatud ja vajalik. Arvestades apellatsioonimenetluses tehtud toiminguid, nende sisu ja mahtu, on hageja lepingulise esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg menetluskulude nimekirjas märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalik. Tulenevalt kindlaksmääratud vajalike ja põhjendatud menetluskulude suurusest, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 980 eurot (5,5 h x 180 eurot). 17. Menetluskulude jaotust ja rahalist kindlaksmääramist on võimalik vaidlustada

§ 178ettenähtud alustel ja korras.

(allkirjastatud digitaalselt) 11