Obsah (8)

§ 477§ 367§ 173§ 172§ 174§ 138§ 162§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Hannes Olev Määruse tegemise aeg ja koht 02.12.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-14181 Tsiviilasi Tallinn, A. H. Tammsaare tee xxx korteriühistu avaldus O

) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.

§ 477

lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus (

§ 477lg 2).

Seega vaatab kohus käesoleva asja läbi kirjalikus menetluses, sest seadusest ei tulene kohustust korteriomandi asjas kohtuistungi pidamiseks ja kohus ei pea seda käesolevas asjas menetlusökonoomia huvidest lähtudes ka põhjendatuks.

1. Avaldaja poolt esitatud kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on puudutatud isikute omandis korteriomand, kinnistusregistriosa numbriga, asukohaga xxx. Puudutatud isikud võtsid õigeks, et on korteriühistu liige korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 1 lg 4 mõistes. KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. KrtS § 41 lg 2 kohaselt, kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus.
2. Vastavalt avalduses esitatule nõuab avaldaja puudutatud isikutelt osaliselt tasumata arve 2021.01-75 summas 149,94 eurot ehk radiaatorite rõdule paigaldamise tasu ning viivist summas 1,81 eurot. Avaldaja on oma nõude kujunemist piisavalt selgitanud ning avaldaja on esitanud oma nõude tõendamiseks ka vastavad arved ja muud dokumendid.
3. Puudutatud isikud vaidlesid avaldaja poolt esitatud nõudele vastu, tuues välja, et avaldaja ei ole esitanud peale vaidlusalust arvet ühtegi muud dokumenti, mis tõendaks avaldaja nõude olemasolu, sisu ja suurust.
4. Kohtu hinnangul on avaldaja nõue tõendatud korteriühistu 19.02.2019 üldkoosoleku otsusega (tl 35-36), mille punktist 5 lähtuvalt otsustati mh, et „/---/ Soojuse ühtlaseks jaotamiseks kõigis korterites on tarvis vahetada välja küttesüsteem, s.t. vana küttesüsteem on amortiseerunud. /---/ Tööd, mis ei kuulu standardlahenduse alla tuleb tasuda korteriomanikul oma vahenditega.“ Antud päevakorrapunkti poolt hääletas protokollist lähtuvalt xxx korteriühistu liiget ning erapooletuks jäi 1, krt xxx.Puudutatud isikud ei ole välja toonud ega tõendanud, et Tallinn, A. H. Tammsaare tee xxx korteriühistu 19.12.2019 üldkoosoleku otsused oleksid vaidlustatud, mistõttu lähtub kohus sellest, et nimetatud otsus ka küttesüsteemi osas on kehtiv.
5. Kohus nõustub avaldajaga, et lähtuvalt avaldaja põhikirjast, on ühistu liige mh kohustatud täitma ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid; täitma ühistu juhtorganite ja kontrollorganite otsuseid ja ettekirjutusi (tl 29-34). Puudutatud isikud ei ole toonud välja ega tõendanud, et avaldaja põhikiri väljatoodud kujul või nimetatud kohustused puudutatud isikute osas ei kehtiks.
6. KrtS § 40 lg 2 sätestab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki 3 2-22-14181 asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Avaldaja nõude aluseks olev avaldaja poolt osutatud teenus seisneb küttesüsteemi renoveerimisel radiaatorite rõdule paigaldamise, kui mittestandardse lahendi tasus. Puudub vaidlus selles, et puudutatud isikud on eelpool nimetatud teenuse saanud, kuid jätnud selle eest tasumata.
7. Puudutatud isikud esitasid alles lõplikes seisukohtades väite, mille kohaselt eitavad puudutatud isikud, et avaldaja väidetud eritööd oleks üldse puudutatud isikute korteriomandis teostatud, kuivõrd puudutatud isik II teostas ise kõiki töid nii viimistluse, kui küttekeha paigalduse osas ning ainus töö, mille teostas remondifirma esindaja, oli küttekeha ühendamine. Samuti ei saa puudutatud isikud aru, milles seisneb nende korteriomandi puhul ebastandardsus ning et enne väidetavate tööde teostamist ei ole mitte keegi isegi maininud, et tegemist saab olla lisatöödega, tasulise tööga ning mis võiks olla töö maksumus.
8. Kohtu hinnangul on avaldaja tõendanud xxx OÜ poolt teostatud omanikujärelevalve teatisega, et küttesüsteemi ehitamise ajal (s.o. tööde teostamise ajal) selgus, et korteris nr xxx ei ole võimalik paigaldada radiaatorit projektijärgsele seinale, kuivõrd antud sein puudus (tl 40-41). Puudutatud isikud ei ole kohtu hinnangul oma väiteid ise radiaatori paigaldamisest tõendanud. Kohtu hinnangul ei nähtu puudutatud isikute poolt viidatud kirjavahetusest (30.10.2020, 12:05), et radiaatori ühendamiseks valmisolek oli tagatud puudutatud isik II töö tulemusena ja/või, et puudutatud isik II oleks teostanud osa paigaldusest ise. Puudutatud isikud võtsid õigeks, et ehitusfirma esindaja ühendas paigaldatud radiaatori küttesüsteemi. Kuivõrd puudutatud isikud ei ole kohtu hinnangul tõendanud, et teostasid radiaatori paigaldamisel paigaldustööd osaliselt ise ning kohtule tõendina esitatud kalkulatsioonist (tl 43) ei nähtu, kas just paigalduse hinna näol on tegemist hinnaga, mis võtab arvesse puudutatud isik II võimalikku panust paigaldamisel, on kohus seisukohal, et kuna puudutatud isik II panus radiaatori paigaldamisel on tõendamata, samuti ei ole välja toodud puudutatud isikute poolt, millise summa ulatuses tuleks nende hinnangul kalkulatsioonis väljatoodud paigalduskulu vähendada (paigalduse hind 55.- eurot, millele lisandub km), tuleb paigaldusega seotud kulu välja mõista puudutatud isikutelt koguulatuses.
9. Kohtu hinnangul on puudutatud isikute etteheited võimaliku eelteavituse osas lisatööde vajalikkuse ja hinna osas ainetud. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et lisatööde vajalikkus ilmnes tööde teostamise käigus ning lähtuvalt puudutatud isikute korteri ümberehitusest. Kohtu hinnangul ei ole puudutatud isikud välja toonud ega tõendanud, et nende omandis olev korteriomand ei ole võrreldes algse ehitusprojektiga muudetud ning et nad ei oleks olnud sellest teadlikud. Vastupidiselt ilmneb kohtule tõendina esitatud sõnumivahetusest puudutatud isik II poolne ümberehitus („/---/ Eemaldasin lodža ja toa vahelise vaheseina, seal on osa puitlaastplaadist ja raam klaasiga./---/“ (tl 45p). Samuti ei tulene eelnev teavitamis- (ega kooskõlastamiskohustus) korteriühistu üldkoosoleku otsusest. Samuti ei tulene seost radiaatori paigaldamisega seotud kulude tasumise ja avaldaja poolt teostatud tööde vastuvõtmise vahel, mille alusel oleks puudutatud isikutel õigus arve tasumisest keelduda.
10. Kohus märgib täiendavalt selguse huvides, et jätab tähelepanuta puudutatud isikute 28.11.2022 esitatud menetlusdokumendi, mis on esitatud menetlustähtaegasid järgimata.
11. Arvestades eeltoodut, ei ole puudutatud isikutel alust jätta oma kohustusi avaldaja ees täitmata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral õiguse nõuda kohustuse 4 2-22-14181 täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
12. Alates 01.01.2018 KrtS jõustumist kohaldub avaldaja esitatud viivisenõudele KrtS § 42 lg 1, mille kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12).
2. Kohus rahuldab Tallinn, A. H. Tammsaare tee xxx korteriühistu avaldus O Ka, R Ki vastu võla nõudes. Kohus mõistab puudutatud isikutelt O Ka ja R K välja Tallinn, A. H. Tammsaare tee xxx korteriühistu kasuks solidaarselt majandamiskulude põhivõlgnevuse summas 149,94 eurot, avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised summas 1,81 eurot ja viivise põhinõudelt (149,94 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 24.09.2022 kuni põhinõude (149,94 eurot) täitmiseni.. 18.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikutelt avaldaja kasuks välja kogu võlgnevuse, leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud puudutatud isikute kanda. 19. Juhindudes

§ 174

lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1, määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Tsiviilasja materjalidest tulenevalt on avaldaja tasunud hagita menetluses avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Lisaks tasutud riigilõivule palub avaldaja puudutatud isikult välja mõista õigusabikulu summas 891 eurot (sh km) 8,25h töö eest tunnitasumääraga 90.-/h. 20. Kohus leiab, et

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ xxx lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud avaldaja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 50 eurot. 21. Avaldajale on osutatud õigusabi tunnitasumääraga 90 eurot kokku 8,25h ulatuses. Kohtu hinnangul on nimetatud tunnitasumäär kooskõlas kohtupraktikaga. Kohtu hinnangul on taotluses väljatoodud ajakulu mõneti ülepaisutatud, võttes arvesse käesoleva asja olemust ning asjas esitatud tõendite ja dokumentide mahtu. Kohtu hinnangul on avaldaja põhjendatud ja vajalik menetluskulud 6h ulatuses. Kohus vähendab avaldaja poolt väljatoodud ajakulu avalduse koostamisega seonduvatelt toimingutelt (kokku 2h) 0,5h võrra, 15.11.2022 menetlusdokumendi esitamisega seonduvatelt toimingutelt (kokku 1,5h) 0,5h võrra ning 22.11.2022 menetlusdokumendi esitamisega seonduvatelt toimingutelt (2,25h) 1,25h võrra. Avaldaja menetluskulud kuuluvad

§ 174lg 10 kohaselt hüvitamisele käibemaksuga.

22. Puudutatud isikud on palunud kohtul kohaldada

§ 162lg-s 2 sätestatut, lähtuvalt põhinõude suurusest.

Kohtu hinnangul on puututatud isikute viide ebaselge, kuivõrd nõude sõnastusest lähtuvalt võivad puudutatud isikud viidata pigem

§ 162lõikele 4.

5 2-22-14181 Kohtu hinnangul ei nähtu avaldaja menetluskulude puudutatud isikutelt välja mõistmises äärmist ebaõiglust ja ebamõistlikkust.

1. Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud summas 698 eurot (riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 648 eurot).
2. Kohus selgitab, et

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik 6