KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Otsuse tegemise aeg 30.9.2024 Haldusasja number 3-23-1294 Haldusasi H.C kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 4.04.2023 ots

§§-dest 32, 34, 36 ja 43 kokkuvõtvalt järeldada, et seadusandja on soovinud minimeerida võimaluse, et relva omab ja kasutab isik, kes võib sellega ohustada ennast või teisi isikuid või käituda õigusvastaselt. PPA peab relvaloa andmisel muuhulgas tegema prognoosotsuse selle kohta, et isik on sobiv relva omama ja kasutama ega tekita seejuures ohuolukordi. Relvaloa andmise üle otsustamisel pannakse tähele tegude põhjal kujunenud isiku käitumismustrit.

§ 36

lg 4 p 3 annab PPA-le avara kaalutlusõiguse otsustamaks, millist käitumist käsitada enda või teiste isikute turvalisust ohustavana määral, mis toob kaasa normis nimetatud tagajärje. Tartu Ringkonnakohus on 13.12.2022 asjas 3-21-7973 tehtud otsuse p-s 9 märkinud, et kaalumise aluseks on isiku eluviis või käitumine, et anda hinnang sellele, kas esineb küllaldane alus järeldada, et isik võib ohustada enda või teiste isikute turvalisust ja on seetõttu sobimatu relva omama. Kohtupraktikas on leitud, et

§ 36

lg 4 p 3 annab vastustajale kaalutlusõiguse, mille teostamisel tuleb arvestada isiku käitumisest tingitud kahjulike tagajärgede saabumise ohtu (TrtRKK 30.10.2019. a otsus asjas nr 3-18-1748, p 18). Kohtud on korduvalt selgitanud, et

§ 36

lg 4 p 3 kohaldamisel on eelkõige oluline tuvastada, kas isik on toime pannud tegusid, mis annavad tunnistust enda või teise isiku turvalisust ohustavast käitumisest või eluviisist. Relvaloa omamise õiguse üle otsustamisel on vastustajal õigus arvestada isiksuseomadusi ja süstemaatilist käitumist, mis annavad aluse prognoosida isikust lähtuvat ohtu iseendale või teistele, kui ta saaks relva omada ja kasutada. Haldusorgan saab isikust lähtuva ohu prognoosimisel üldjuhul lähtealuseks võtta isiku poolt varem toime pandud tegude asjaolud ja selle, kuidas isik väljendab oma suhtumist nendesse (Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2021 otsus haldusasjas nr 3-20-1675, p 9). PPA võtab relvaloa taotleja käitumise ja usaldusväärsuse hindamisel arvesse igasuguseid kaebaja käitumisakte, mis iseloomustavad tema üldisi hoiakuid ja võimaldavad teatud määral prognoosida tema käitumist tulevikus. Kaebaja käitumisele terviklikku hinnangu andmiseks peab PPA lähtuma kogu kaebaja kohta olemasolevast teabest, seejuures loomuomase käitumise hindamisel ei ole õigusvastane tugineda ka nendele politsei andmebaasidest nähtuvatele andmetele, mis on karistusregistrist kustutatud või mida sinna ei kantagi (lühimenetlus). PPA vaatles kaebaja käitumist, tuginedes politsei andmekogusse talletatud andmetele kaebaja õiguserikkumiste kohta ajavahemikul 2005-2022 (vt. kaebuse lisa nr 1 otsus lk 1-2). PPA märgib kaevatavas otsuses, et kaebajat iseloomustab asjaolu, et ta on mitmel korral toime pannud õigusrikkumisi ja tõendab märgitu abil, et kaebaja ei ole enda käitumisest tulenevalt sobilik relva soetama või omama (

§ 36lg 4 p 3).

KOHTU PÕHJENDUSED 9. Vaidlustatud 4.04.2023 otsusega nr 4.2-1/709-7 jättis vastustaja kaebaja taotluse rahuldamata ja keeldus relvaloa väljastamisest relvaseaduse § 36 lg 4 p 3 ja lg 5 alusel. 10.

§ 36

lg 1 näeb ette imperatiivsed relvaloa andmisest keeldumise alused, sh taotleja mittevastavus relvaloa omamiseks esitatavatele teatud nõuetele, relvaseaduse korduvad 3

§ 36

lg 4 p 3, et relvaloa andmisest võib keelduda isikule, kes enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu on sobimatu antud liiki relva soetama ja omama.

§ 36

lg 4 p 5 kohaselt võib loa andmisest keelduda juhul, kui taotlejat on karistatud korduvalt toimepandud süüteo eest ning kelle karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. 11. Vaadeldes

§ 36

lg 4 p-i 3 koosmõjus lg 4 p-ga 5 ja teiste sätetega, saab järeldada, et enda või teise isiku turvalisust ohustav eluviisist või käitumisest tulenev sobimatus hõlmab ka muid asjaolusid peale karistatuse korduvalt toimepandud süüteo eest. Kirjeldatu alusel on

§ 36

lg 4 p 3 kohaldamisel kaalumise aluseks isiku eluviis või käitumine, et anda hinnang sellele, kas esineb küllaldane alus järeldada, et isik võib ohustada enda või teiste isikute turvalisust ja on seetõttu sobimatu relva omama (vt

ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (494 SE) seletuskiri). Kaebaja liiklusrikkumiste hulk aastate jooksul viitab süstemaatilisele teisi isikuid ohustavale käitumisele. Kaebaja pole väitnud, et politsei andmebaasis sisalduv teave oleks ebaõige.

1. Kaebaja on vaidlustanud tühistamisnõudega otsuse, millega vastustaja keeldus talle relvaloa andmisest.
2. Haldusorgan saab isikust lähtuva ohu prognoosimisel üldjuhul lähtealuseks võtta isiku poolt varem toime pandud tegude asjaolud ja selle, kuidas isik väljendab oma suhtumist nendesse (Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2021 otsus haldusasjas nr 3-20-1675, p 9). PPA on tuginenud vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses õigesti sellele, et vaatles kaebaja käitumist, tuginedes politsei andmekogusse talletatud andmetele kaebaja õiguserikkumiste kohta ajavahemikul 2005-2022 (vt. kaebuse lisa nr 1 otsus lk 1-2). PPA märgib õigesti kaevatavas otsuses, et kaebajat iseloomustab asjaolu, et ta on mitmel korral toime pannud õigusrikkumisi ja tõendab märgitu abil, et kaebaja ei ole enda käitumisest tulenevalt sobilik relva soetama või omama (

§ 36lg 4 p 3).

1. Õige on kaebaja vaide, et tal praegu kehtivad karistused puuduvad, kuid see aeg oli liiga lühike, et teha järeldust, et varasem käitumine on minevik ja enam ei kordu. Asjaolu, et karistusi karistusregistris enam ei ole, ei tähenda, et PPA ei tohi tugineda politsei andmebaasist nähtuvatele teokirjeldustele (nt Tallinna Ringkonnakohtu 26.10.2023 otsus asjas nr 3-22-257, p-d 11 ja 12).
2. Riigikohus on 18.06.2019 otsuses asjas nr 5-19-26 (p 51) leidnud, et riik saab usaldada relva ja laskemoona üksnes sellisele inimesele, kelle puhul ta on veendunud, et ta ei kasuta relvi süütegude toimepanemiseks. Ei saa väita, et relvaloa kehtetuks tunnistamisega või uue relvaloa taotlemisega isikule kaasnevad kohustused ja ebameeldivused kaaluksid üles selliste põhiseaduslike alusväärtuste nagu inimeste elu ja tervise kaitsmise vajaduse (samas, p 50).
3. Tartu Halduskohus märgib, et vaidlustatud otsus ei välista tulevikus uue relvaloa taotlemist ja andmist, kui kaebaja on oma õiguskuuleka käitumisega pikema aja jooksul näidanud, et ta ei ohustaks relvaomanikuna enda ega teiste isikute turvalisust ning vahepeal ei ole ilmnenud ka muid aluseid relvaloa andmisest keeldumiseks. 4

§ 36

lg 4 p 5) juhtumist, kus varasemaid (sh kustunud) karistusi saab arvestada tema eluviisi ja käitumist kogumis hinnates. Asjaolu, et karistusi karistusregistris enam ei ole, ei tähenda, et PPA ei tohiks tugineda politsei andmebaasist nähtuvatele teokirjeldustele (vt viidatud lahend asjas nr 3-22-2499, p 16).

1. Kohtu hinnangul on vastustaja piisava põhjalikkusega kirjeldanud vaidlustatud otsuses asjaolusid, mida ta on otsustamisel arvesse võtnud ning esitanud kaalutlused, miks ta peab praegusel juhul avalikku huvi ülekaalukaks võrreldes kaebaja huviga omada relvaluba.
2. Vastustaja on kaebaja ärakuulamiseks HMS § 40 lg 2 tähenduses edastanud esmalt kaebajale 17.01.2023 teavituse H.C-le e-kirja teel, et tema varasema käitumise pinnalt on PPA-l põhjus kahelda tema usaldusväärsuses ning alus keelduda relvaloa väljastamisest relvaseaduse (

) § 36 lg 4 p 3 alusel, kuivõrd ta on järjepidevalt toime pannud tahtlikke õiguserikkumisi. Tulenevalt HMS § 40 lg 2 andis haldusorgan H.C ´ele võimaluse avaldada enne relvaloa suhtes tehtavat lahendit omapoolne arvamus ja võimalikud vastuväited. H.C kinnitab, et liikluses osaledes pole ta kunagi tahtlikult seadust rikkunud, see ei muuda küll tegu olematuks aga on õppinud olema tähelepanelikum. H.C ütleb, et on kontrollinud karistusregistrist oma karistusi, kuid kehtivaid tal ei ole. Ka arhiivis ei ole midagi sellist, mis välistaksid relvaloa saamise. Isik kinnitab, et tal on olnud liiklusalaseid rikkumised, kuid need on olnud pisirikkumised ja on toimunud ammu. Naabritest on tal olnud ainult ühega probleeme. Kunagi kutsus naaber talle politsei ajal, mis ta kodus magas. Olles pahane naabri peale, keeras ta hommikul kella 10 ajal muusika tõesti kõvaks, et naabrinaist kiusata. H.C ütles, et ei teadnud, et rahu ei tohi rikkuda ka päeval ning sai selle eest ka karistada jj. Ärakuulamine HMS § 40 tähenduses peab olema tegelik ja tõhus ning aitama kaasa õiguspärase haldusakti andmisele, mitte toimuma pelgalt formaalselt. Isik saab oma õigust olla ära kuulatud kõige täielikumalt kasutada siis, kui tal on võimalik olla informeeritud akti eeldatavast resolutsioonist ja selle põhjendustest, kusjuures tal ei pea olema võimalik tutvuda 5

) § 36 lg 4 p 3 alusel, kuivõrd ta on järjepidevalt toime pannud tahtlikke õiguserikkumisi.

1. Eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et vastustaja ei ole teinud otsustamisel kaalumisvigu ning on vaidlustatud otsust k.a. vaideotsust põhjendades esitanud arusaadavalt oma kaalutlused ning asjaolud, millele ta oma järeldustes tugineb. Vaidlustatud haldusakti andmisel ei esine vormi- ega menetlusvigu, mis võiksid kaasa tuua selle tühistamise (HMS § 58, riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1). Kuna kohtu hinnangul on vaidlustatud haldusakt õiguspärane, pole täidetud kohustamisnõude rahuldamise oluline eeldus (haldusorgani tegevuse õigusvastasus) ning puudub alus ka kohustamisnõude rahuldamiseks.
2. Kaebus jääb seega täies ulatuses rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Kui vastustajal on tekkinud menetluskulusid, jäävad need HKMS § 109 lg 1 ls 4 alusel samuti tema enda kanda.
3. Kohus asendab kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nime tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3 ls 1). /allkirjastatud digitaalselt/ 6