2-24-111206 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse kuupäev Rakvere, 01. oktoober 2024 Tsiviilasja number 2-24-111206 Tsiviilasi OÜ Ojala kinnisvara ha

§ 230

lg 1 tulenevalt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. 5

§ 229

lg 2 esimese lause kohaselt tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus.

1. Kostja ei ole oma vastuväidete tõendamiseks tõendeid esitanud.
2. Hageja esitatud fototõendid (dtl 62-64, 66-68, 123, 126-131, 134-138) kinnitavad hageja väited kostja poolt korteris loomade pidamise, korteri seisundi kahjustamise ning esemete lõhkumise, samuti korteri antisanitaarses seisundis tagastamise kohta. 19.09.2024 toimunud kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja U A’i ütluste kohasel käis ta hageja jaoks vaidlusaluses korteris pakkumist tegemas. Sel ajal korter oli koristatud, kuid põrandakatted olid looma väljaheidetest rikutud. Seinad olid samuti looma väljaheidetest määrdunud ja jänesed olid neid närinud. Vannitoas oli rikutud dušikabiin, mille tagajärjel olid veekahjustused terves ulatuses. Köögis oli lõhutud aknalaud, köögi tasapind, kraanikauss, pliit, ahi ja külmik. Radiaatoritel olid looma väljaheidete jälgi. Kärbseid ja kärbsemusta oli palju. Sisuliselt vajas korter täisremonti. Pliit oli lihtsalt ebakorrektse kasutamise tagajärjel rikutud, see ei töötanud enam. Ahi oli äärmiselt ära rikutud, ei olnud võimalik pesta ega mustust sealt eemaldada (dtl 169-171).
3. Üürilepingu mõiste on sätestatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 271, mille järgi üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu. VÕS § 334 lg 1 alusel üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. Ka üürilepingus eluruumi tagastamise osas leppisid pooled kokku, et üürnik kohustub tagastama eluruumi koos sisustusega seisundis, mis vastab lepingujärgsele kasutamisele (vt lepingu osa- Eluruumi tagastamine). Eelmises punktis tooduga on kohus tuvastanud, et üürnik on rikkunud VÕS § 334 lg 1 toodud asja lepingu tingimistele vastavas seisundis tagastamise kohustuse. Poolte vahel sõlmitud üürilepingu järgi üürnik kohustus hüvitama täielikult eluruumi või sisustuse hävimisest või kahjustumisest tuleneva kahju, mis tekib ajal, kui eluruum oli üürniku valduses (vt üürilepingu punkt - Üürniku kohustused alapunkt 6).
4. Xxxx OÜ on 17.03.2024 esitanud hagejale arve nr xxxx, remonditööde ja materjali eest summas 5 262 eurot (dtl 103). Hagiavalduse ja tunnistaja ütluste kohaselt arvel toodud summa on remondikulud seinte, lae ja põranda kordategemiseks, sh seinte värvimine ja parketi vahetamiseks. Lisaks nõuab hageja 621.79 eurot köögimööbli, köögiahi, köögipliidi eest koos paigaldamistarvikutega, 80 eurot magamistoas asuva voodiraami eest ja 300 eurot lõhutud dušikabiini eest. Hageja on üüritud eluruumi seisundi tõendamiseks esitanud fototõendid, millised on üürilepingu lisad. Kostja ei ole tõendanud, et eluruumi üürnikule üleandmise ajal oli voodiraam katki. Kostja on tagastanud eluruumi elamiskõlbmatus seisundis, mistõttu on põhjendatud hagi rahuldada ja välja mõista kostjalt hageja kasuks 6 263.79 eurot, sh köögimööbel, köögiahi, köögipliit koos paigaldamistarvikutega 621.79 eurot, voodiraam 80 eurot, dušši kabiin 300 eurot ja remonditööde eest 5 262 eurot.
5. VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivise põhinõudelt 6 263.79 eurolt alates hagi esitamisest 23.04.2024 kuni otsuse tegemiseni 01.10.2024 summas 342.58 6

§ 173

lg 1 esimese lause järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 162lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis kohus jätab menetluskulud kosta kanda. 33. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7).

§ 138

lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks.

34.

§ 174

lg 1 esimeses lausest tulenevalt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Menetluskulude rahalise suuruse määramine kujutab ennast kohtu diskretsiooniõigust. Kohus ei analüüsi iga nimekirjas oleva menetluskulu vajalikkust ja põhjendatust eraldi, vaid annab kogumis hinnangu esitatud menetluskuludele suurusele. 35. Hageja nõuab õigusabi kulude määramist 8,75 tunni eest. Maakohtu arvates on hageja õigusabikuld ülepaisutatud. Maakohus loeb hageja põhjendatuks õigusabi kuludeks: 1) materjalidega tutvumine ja hagiavalduse koostamine kokku 2 tundi; 2) kostja vastusega tutvumine ja sellele seisukoha koostamine 2 tundi; 3) ettevalmistus ja osalemine 17.06.2024 kohtuistungil. 0,75 tundi; 4) ettevalmistus ja osalemine 19.09.2024 kohtuistungil 1 tund. Kokku 5,76 tundi. Hageja esindaja õigusabi tasu 1 tunni eest on 180 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus nõustub tunnitasu suurusega ja peab põhjendatuks välja mõista kostjalt hageja kasuks õigusabikulud summas 1 262.70 eurot (5,76 tundi x 180 eurot + 22%). Hageja on tasunud riigilõivu summas 665 eurot. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks menetluskulud kokku 1 927.70 eurot (1 262.70 + 665). 36.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 37. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. 7