) § 3 lg 2 kohaselt pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kohustustest vabastamise menetlus on üks osa pankrotimenetlusest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 punkt 5 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui asjas pooleks oleva füüsilise isiku surma korral vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust. Rahvastikuregistri andmetel suri J V xxxx. Kohus leiab, et kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku isiklikku aktiivset osavõttu menetlusest, see on isikuga lahutamatult seotud ega võimalda õigusjärglust, mistõttu tuleb TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel menetlus lõpetada seoses võlgniku surmaga. Kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse (
) § 175 lg 12 järgi kui võlgnik sureb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse ajal, otsustab kohus tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohus võib võlgniku tema surma korral vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, kui menetluse algatamisest on möödunud vähemalt kaks aastat. Kuna võlgnik J V suri xxxx ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud enam kui kaks aastat, tuleb kohtul otsustada, kas vabastada võlgnik tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest või mitte. Kuivõrd tegemist on menetlusega, mille tulemus on oma olemuselt seotud võlgniku isiku ja tema tegevusega, hindab kohus otsuse tegemisel surnud võlgniku käitumist menetluse ajal, sealhulgas, kas võlgnik täitis oma eluajal menetlusaegseid kohustusi nõuetekohaselt ja millises ulatuses suutis ta rahuldada võlausaldajate nõudeid.
lg 3 kohaselt kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlausaldaja OK Incure OÜ ei ole nõus võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastamisega. Võlausaldaja Omega Invest OÜ palub jätta võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlausaldaja Holm Bank AS on nõus võlgniku kohustustest vabastamise lõpetamisega. Võlausaldaja KÜ Järveküla tee 67a ei ole kohtule seisukohta võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamise osas esitanud. Võlausaldaja PlusPlus Capital AS kohtu määratud ajaks seisukohta ei esitanud. Võlausaldajate nõuded moodustasid kohustustest vabastamise menetluse algatamisel kokku 15 292.88 eurot, millest PlusPlus Capital AS nõue 5 701.32 eurot, Omega Invest OÜ nõue 3 058.34 eurot, OK Incure OÜ nõue 3 397.63 eurot, Holm Bank AS nõue 2 198.96 eurot ning KÜ Järveküla tee 67a nõue 936.63 eurot. Asja materjalidest ei nähtu, et võlgnik oleks menetluse ajal tasunud võlausaldajate nõudeid.
lg-te 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal eelkõige kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; samuti ei tohi võlgnik varjata oma vara ega sissetulekuid.
lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule.
lg 4 kohaselt peab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust usaldusisik võlgnikule üle 3 andma 25 protsenti.
lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 131 lg 1 p 5, 6 1 ja 11 kohaselt ei saa sissenõuete pöörata Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetusele, stipendiumile, sõidu- ja majutustoetusele ning toetusele ettevõtluse alustamiseks, töövõimetoetusele ning vanglast vabanemise toetusele. Kohus tuvastas, et kinnistusraamatu andmetel ei ole võlgniku nimele kinnisasju registreeritud. Äriregistri andmetel ei ole võlgnik olnud menetluse kestel seotud ühtegi ettevõttega. Liiklusregistri andmetel ei ole võlgniku nimele sõidukeid registreeritud. Kohus selgitab, et
lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgniku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab
lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohtul ei ole tõendeid, et võlgnik oleks tahtlikult või raske hooletuse tõttu hoidunud võlausaldajate nõuete rahuldamisest. Võlgnik ei saanud võlausaldajatele väljamakseid teha, kuna tal puudusid selleks rahalised vahendid. Seonduvalt võlgniku poolt esitatud tõenditega (01.11.2021 Eesti Töötukassa otsus, 17.08.2021 täisealise isiku hoolduse leping) on tuvastatav, et võlgnikul on menetluse kestel olnud puuduv töövõime, mistõttu on tema võimalused iseseisvaks toimetulekuks ja sissetuleku teenimiseks olnud oluliselt piiratud. Võlgniku pangakonto väljavõtetest nähtuvalt on tema igakuiseks püsivaks sissetulekuks olnud töövõimetoetus, sotsiaaltoetus ja peretoetus, millele ei saa sissenõuet TMS § 131 lg 1 p 2, 3, 6¹ kohaselt pöörata. Seega, võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Kuivõrd võlgnikul on tuvastatud puuduv töövõime, leiab kohus, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Kohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgnik oleks vara varjanud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohut teavitanud. Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma võimetele ja oskustele vastavalt täitnud
lg 1 tulenevaid kohustusi ning piisava sissetuleku puudumise tõttu puudus tal tulu, millest võlausaldajatele väljamakseid teha. Arvestades kõike eeltoodut kogumis, sh kuna võlgnik suri pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse ajal ja menetluse algatamisest on möödunud rohkem kui kaks aastat, samuti võlgniku tervislikku seisundit ja majanduslikku olukorda, peab kohus põhjendatuks vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. 4
lg 8 kohaselt kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kohus selgitab, et vastavalt
on võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed järgmised: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üle antut võlausaldajalt tagasi nõuda. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (
MS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus algatas võlgniku kohustusest vabastamise menetluse võlgniku avalduse alusel, kelle huvides tehakse lahend. Kohtu hinnangul on võlgnik TsMS § 172 lg 1 kohaselt menetluskulusid kandma kohustatud isikuks. Seetõttu kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Võlausaldajad on osalenud menetluses oma töötajate kaudu, seega ei saa neil olla lepingulise esindaja kulusid. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et võlausaldajad oleks teinud toiminguid, millega kaasneksid võlausaldajatele menetluskulud. Kohus järeldab, et võlausaldajatel menetluskulud puuduvad. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.