Obsah (5)

§ 69§ 63§ 6§ 67§ 37

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-22-919 Otsuse kuupäev 26.9.2024 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi M. M kaebus Viru Vangla 28. jaanuari 2022. a käskkirja nr 6-3/70-1

§ 69

lg 2 p 5 alusel otsustati kaebaja suhtes kohaldada ohjeldusmeetmetena käeraudu kuni asjaolude äralangemiseni. Kõnealuse käskkirja alusel kohaldati täiendavate julgeolekuabinõudena käeraudu kuni 27.04.2022. Vastustaja juhib tähelepanu sellele, et käeraudu ei kohaldatud kaebaja suhtes pidevalt, vaid vastavalt käskkirjale enne ametnike poolt kambrisse sisenemist ja kaebaja saatmisel ning käskkirjas väljatoodud põhjustel. Arvestades eeltoodut on vangla tegevus olnud õiguspärane nii

§ 69tähenduses kui ka eelnimetatud EIK otsuse mõttes.

Tõsiseltvõetavaks ei saa pidada kaebaja väiteid sellest, et ta allub alati korraldustele rahumeelselt. Nähtuvalt 24.08.2021 ettekandest nr 3-21-6366 ei vasta kaebaja seesugune väide tõele, kuivõrd nn rahumeelse korraldusele allumatuse asemel otsustas ta vanglaametnikku rünnata. Täiendavalt märgib vastustaja, et ka nn korraldustele rahumeelse allumatuse puhul on süstemaatilised rikkumised käsitletavad rasketena. Nimelt on Riigikohus leidnud, et korralduse süstemaatilist täitmata jätmist saab pidada raskeks rikkumiseks, kuigi korralduste täitmata jätmine oli rahulik. Kaebaja väidab, et ta ei tohi üksikvangistuses viibida seoses enda psüühilise seisundiga. Vastustaja märgib, et kaebaja ei ole oma 10.02.2022 vaides nr 6-12/66-1 (ega ka 21.01.2022 vaides nr 6-12/34-1 ja 06.02.2022 vaides nr 6-12/56-1, mille seisukohtadega ta palus arvestada) tuginenud sellele, et tema psüühiline seisund takistaks tema suhtes distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamist kohaldada. Kaebaja on vaid ühe lausega märkinud oma 21.01.2022 vaides nr 6-12/34-1, et ta ei ole võimeline terviseseisundist tulenevalt võimeline liikuma toeta kambriukse juurest akna juurde raudus kätega. Siiski märgib vastustaja, et inspektor-kontaktisiku Rait Kivi selgituste kohaselt ei ole vastavalt vangiregistrile kinnipeetavale M. M määratud alates 2017. aastast ühtegi tervisetõendit, mis vabastaks ta kartseris karistuse kandmisest. Kaebaja ei ole käesolevas asjas heitnud ette mingi kindla ajaperioodi osas üksikvangistuse küsimust, vaid üldsõnaliselt väljendanud enda rahulolematust üksikvangistuse ning kartseris viibimise suhtes. Seoses kaebaja viibimisega üksikvangistuses ajavahemikus 2021–2022 juhib vastustaja tähelepanu sellele, et antud küsimust on kohus juba varasemalt lahendanud ning leidnud, et kaebaja üksikvangistuses viibimise tingimused olid õiguspärased ning vastustaja tegevuses puudus õigusvastasus (vt 3-21-1313). Kuigi nimetatud lahendis oli põhifookus kartseris viibimisel, on kõnealune lahend asjakohane ka käesoleval juhul, kuivõrd üksikvangistuse mõjusid on hinnatud nimetatud ajavahemikus tervikuna, arvestades ka perioodi, mil kaebaja ei viibinud kartseris. Ühtlasi on ka kohus seda vastavas lahendis märkinud (p 11.3) öeldes, et „kohtule ei nähtu ka, et vangla oleks ebakohaselt jätnud kartserikaristuste täitmisele pööramisel ja kartserist pauside tegemisel arvestamata asjaolu, et kartserist väljas olles viibis kaebaja ikka täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tõttu üksikvangistuses.“ Täiendavalt on inspektor-kontaktisik R. Kivi toonud välja, et ajavahemikus 27.07.2021–01.11.2022 on läbi viidud sotsiaalprogramm, kus osalesid kaplanid, kontaktisikud, sotsiaaltöötaja, psühholoogid ja Viru Vangla II üksuse juht. Programmi raames 3 3-22-919 väljastati kambrisse leevendusmeetmetena puslesid, raamatuid, töövihikuid, Rubiku kuubik ja IQ mäng. Lisaks lubati grupitööruumis igapäevaselt teha 30 minutit jooga harjutusi ja kasutada velotrenažööri. KOHTU SEISUKOHT 9. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 10. Kaebaja on vaidlustanud alljärgnevad distsiplinaarkaristuste määramise käskkirjad ja vaideotsuse: Viru Vangla 28.01.2022 käskkirjaga nr 6-3/70-1 määrati kaebajale erinevate distsiplinaarrikkumiste (22

1. tk)eest distsiplinaarkaristuseks 5 ööpäeva kartserit (22 x 5 ööpäeva). Viru Vangla 09.02.2022 käskkirjaga nr 6-3/110-1 määrati kaebajale erinevate distsiplinaarrikkumiste (36
2. tk)eest distsiplinaarkaristuseks 5 ööpäeva kartserit (36 x 5 ööpäeva). Viru Vangla 20.06.2022 vaideotsusega nr 6-12/66-2 jäeti rahuldamata kaebaja 06.02.2022 vaie nr 6-12/56-1 (millega vaidlustati käskkirja nr 6-3/70-1) ning 10.02.2022 vaie nr 6-12/661 (millega vaidlustati käskkirja nr 6-3/110-1). 11. Vastustaja on seisukohal, et kõnealused käskkirjad ja vaideotsus on õiguspärased, ilma kaalutlusvigadeta, proportsionaalsed ning need vastavad vorminõuetele 12. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. 13. Tulenevalt HKMS § 165 lg-st 2 nõustub kohus vaidlusalustes haldusaktides ja vaideotsuses toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. 14. Vastuseks kaebusele märgib kohus järgmist. Karistamise otsustamine ning karistuse liigi ja määra valimine on seega vangla kaalutlusotsus. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasust hinnates kontrollib kohus kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt, kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust ja ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Distsiplinaarmenetluse algatamiseks ja distsiplinaarkaristuse määramiseks on vaja esmalt tuvastada, kas kinnipeetav on toime pannud distsiplinaarsüüteo, kas on täidetud vastav teokoosseis (Riigikohtu halduskolleegiumi 7. novembri 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-51-11, p 10). Kohus selgitab, et selleks tuleb teha kindlaks õigusakt ja säte, mida kinnipeetava tegevus rikkus, milles see tegevus seisnes ning kinnipeetava tahtlus. Kinnipeetaval on kohustus vanglaametnike korraldusi järgida sõltumata sellest, kas ta peab neid õiguspärasteks. Ametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab tühise haldusakti tunnustele ja korralduse tühisus on ilmselge (Riigikohtu halduskolleegiumi 10. oktoobri 2017. a otsus asjas nr 3-15-3133, p 13). 15.

§ 63

lg 1 p 4 kohaselt võib

, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi, sh kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks.

§ 63

lg 3 sätestab, et distsiplinaarkaristuse valikul võetakse arvesse vangistuse täideviimise eesmärki, milleks on

§ 6

lg 1 kohaselt 4 3-22-919 kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine.

§ 67

p 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Vanglaametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge (nt Riigikohtu 29.09.2015 otsus nr 3-3-2-1-15, p 17) või, kui esineb mõni

§ 37

lg-s 2 sätestatud alustest (nt Riigikohtu 22.01.2015 otsus nr 3-3-1-53-14, p 15). Vaidlusaluste käskkirjadega nr 6-3/70-1 ja 6-3/110-1 on kaebaja süüdi tunnistatud kokku 22+36 so 58 (vaideotsuse ekslikult märgitud 48) rikkumises. Käskkirjade kohaselt seisnesid kinnipeetava rikkumised selles, et kinnipeetav ei allunud hommikuste ja õhtuste loenduse ajal vanglaametnike erinevatele korraldustele (panna riidesse; panna kaela nimesilt; liikuda akna juurde; teha sein puhtaks). Ametnike korraldused olid seaduslikud. Enamus kaebaja 21.01.2022. a vaides nr V-22/M59 ja kaebuses esitatud väited on asjakohatud, kuivõrd keskenduvad ainult kaebaja arusaamale tema suhtes (süstemaatilisele) käeraudade kohaldamise õigusvastasusest.

§ 69

lg 2 p 5 alusel otsustati kaebaja suhtes kohaldada ohjeldusmeetmetena käeraudu kuni asjaolude äralangemiseni. Kõnealuse käskkirja alusel kohaldati täiendavate julgeolekuabinõudena käeraudu kuni 27.04.2022. Vastustaja on juhtinud tähelepanu sellele, et käeraudu ei kohaldatud kaebaja suhtes pidevalt, vaid vastavalt käskkirjale enne ametnike poolt kambrisse sisenemist ja kaebaja saatmisel ning käskkirjas väljatoodud põhjustel. Arvestades eeltoodut on vastustaja tegevus olnud õiguspärane nii

§ 69tähenduses kui ka eelnimetatud EIK otsuse mõttes.

Kaebaja suhtes kohaldati varasemalt ja samaaegselt täiendavaid julgeolekuabinõusid 16.07.2021 käskkirja 3-21/1-2/202 alusel kuni 28.10.

1. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja suhtes pole kasutatud süstemaatiliselt käeraudu. Käesoleval juhul oli käeraudade kasutamine põhjendatud, vajalik ja õiguspärane. Nimelt on 24.08.2021 koostatud ettekanne nr 3-21-6366, millest nähtuvalt kaebaja keeldus allumast valvurite korraldustele, osutades algselt passiivset vastupanu, kuid valvuri sekkumisel hakkas valvuri suunas vehkima ja löögiliigutusi tegema, tabades valvurit vasaku põlve piirkonda. 24.08.2021 käskkirja nr 3-21/1-2/257 alusel kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid tingituna eelnimetatud ettekandes nähtuvast sündmusest, kuivõrd kaebaja tegevuse pinnalt võis ta osutuda jätkuvalt ohtlikuks vangla julgeolekule või toime panna raskeid õigusrikkumisi. Tõsiseltvõetavaks ei saa pidada kaebaja väiteid sellest, et ta allub alati korraldustele rahumeelselt. Nähtuvalt 24.08.2021 ettekandest nr 3-21-6366 ei vasta kaebaja seesugune väide tõele, kuivõrd nn rahumeelse korraldusele allumatuse asemel otsustas ta vanglaametnikku rünnata. Riigikohus on leidnud, et korralduse süstemaatilist täitmata jätmist saab pidada raskeks rikkumiseks, kuigi korralduste täitmata jätmine oli rahulik. Seega korraldustele rahumeelse allumatuse puhul on süstemaatilised rikkumised käsitletavad rasketena. Kaebaja pole rahul talle määratud kartserikaristuste määraga.
2. Vangistusseaduse (

)§ 63 lg 1 kohaselt on võimalik määrata distsiplinaarkaristusteks noomitust, isikliku raadio, televiisori või muu vajaliku elektriseadme kasutamise keelamist kuni 45 päevaks, ühe lühi-või pikaajalise kokkusaamise keelamist, töölt eemaldamist kuni üheks kuuks ning kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. Kohus märgib, et käesoleval ajal on võimalik kartserisse paigutamine kuni 14 ööpäevaks, mitte enam 45 ööpäevaks (RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024). Distsiplinaarkaristuse liigi ja määra valikut põhjendati vaidlusalustes käskkirjades sellega, et kinnipeetaval on 320 kehtivat 5 3-22-919 distsiplinaarkaristust, millest enamus on talle määratud korraldusele allumatuse eest. Samalaadsete rikkumiste eest on kinnipeetavale viimati karistuseks määratud kolmeks ööpäevaks kartserisse paigutamine. Varasemate karistuste määramine kinnipeetava käitumisele mõju ei ole avaldanud. Vastustaja on leidnud, et seega on eesmärgipärane määrata kinnipeetavale varasemast rangem karistus. Proportsionaalne karistus toimepandud rikkumiste eest oleks kartserisse paigutamine ning viiepäevane kartserikaristus on lähedal miinimumile võimalikust karistuse määrast ja ei ole toimepandud rikkumisi arvestades ebaproportsionaalne. Ka kohtu hinnangul pole viie ööpäevane kartseris viibimine ebaproportsionaalne, arvestades rikkumise raskust ja seda, et kaebajal oli rikkumise toimepanemise ajal mitu so 320 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vangla on vaideotsuses seisukohal, et viiepäevane kartserikaristus ei ole asjaolusid arvestades vanglateenistuse ametniku korralduse täitmata jätmise eest kindlasti ülemäärane karistus. Kaebajale ette heidetud distsiplinaarsüütegude kirjeldused vastavad seega distsiplinaar-süütegude koosseisudele. Järelikult esines alus kaebajat distsiplinaarkorras karistada. 17. Riigikohus on 10.10.2017. a otsuses nr 3-15-3133 märkinud, et

§ 63

ei piira mitme distsiplinaarkaristuse määramist mitme samasisulise rikkumise eest. Seega ei ole kinnipeetava karistamine ka iga rikkumise eest eraldi karistusega õigusvastane. Juhul, kui kaebaja ei soovi taluda distsipliinirikkumistega kaasnevaid tagajärgi, võiks ta mõelda rikkumiste toimepanemise lõpetamisele.

1. Vastuseks kaebaja väitele, et ta ei tohi üksikvangistuses viibida seoses enda psüühilise seisundiga, märgib kohus, et vangiregistri järgi pole kaebajale määratud alates
2. aastast ühtegi tervisetõendit, mis vabastaks ta kartseris karistuse kandmisest (inspektor-kontaktisiku Rait Kivi selgitus). Kaebaja pole oma väidet tõendanud. Seoses kaebaja viibimisega üksikvangistuses ajavahemikus 2021–2022 on antud küsimust halduskohus juba varasemalt lahendanud ning leidnud, et kaebaja üksikvangistuses viibimise tingimused olid õiguspärased ning vastustaja tegevuses puudus õigusvastasus (vt 3-21-1313) jj.
3. Halduskohus märgib ka, et EIÕK artikkel 3 näeb ette, et kedagi ei või piinata ega ebainimlikult või alandavalt kohelda või karistada. Kinnipidamisega kaasnevad paratamatult mõningased kannatused ja ebameeldivused, kuid see ei tähenda iseenesest veel piinamist ega inimväärikuse alandamist. Vastuolu kinnipeetavale antud õigustega saab tekkida vaid siis, kui tema kohtlemine ületab teatud raskusastme. Milline on see piir, pole võimalik täpselt määrata, sest see sõltub väga mitmetest asjaoludest. Antud juhul kaebaja distsipliinirikkumiste eest distsiplinaarkaristuste määramine võib kaebajale kindlasti ebameeldivad olla ning talle ka nii füüsilisi kui hingelisi kannatusi põhjustada, kuid kindlasti pole see samastatav väärikust alandava kohtlemisega. Kirjeldatu alusel on vaidlustatud käskkirjad ja vaideotsus õiguspärased, ilma kaalutlusvigadeta, proportsionaalsed ning need vastavad vorminõuetele HMS § 54 tähenduses. Kaebus jääb tervikuna rahuldamata.
4. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole kaebajalt menetluskulude väljamõistmist nõudnud. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad seega nende endi kanda.
5. Kuna kaebaja avaldas kaebuses, et soovib kohtulahendi avaldamisel enda nime asendamist initsiaalidega, rahuldab kohus HKMS § 175 lg 3 alusel esitatud taotluse ning asendab käesolevas otsuses selle avaldamisel kaebaja nime initsiaalidega M. M. 6 3-22-919 (allkirjastatud digitaalselt) 7