Obsah (6)

§ 152§ 43§ 108§ 249§ 55§ 175

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-2727 Määruse kuupäev 8. oktoober 2024 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi X-i (X) kaebus hambaarsti vastuvõtule saamiseks RESOLUTSIOON 1. Lõpetada haldusas

) § 152 lg 1 p 4 alusel. Kaebaja esitas 7. oktoobril 2024 vastuse, milles nõustus kohtu poolt välja toodud asjaoludega ning palus lõpetada menetluse. Kaebaja lisas, et menetluskulud kaebajal puuduvad. KOHTU SEISUKOHT 5.

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses nõutav toiming on tehtud.

1. Arvestades, et kaebaja nõuab praeguses asjas hambaravi võimaldamist ning kaebajale võimaldati hambaarsti vastuvõtt
2. oktoobril 2024, leiab kohus, et menetluse jätkamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks enam vajalik.
3. Tuginedes eeltoodule ning asjaolule, et kaebaja ei ole taotlenud kohtult tuvastamisnõudele üleminekut vastavalt

§ 152

lg-le 2, on kohus seisukohal, et menetlus tuleb lõpetada

§ 152lg 1 p 4 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas sama nõudega kaebuse esitamine halduskohtule lubatud. 8.

§ 108

lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kuna käesoleval juhul ei ole kaebajal menetluskulusid tekkinud, ei ole kohtul vajalik kujundada seisukohta kaebaja menetluskulude väljamõistmise osas. Seega jäävad võimalikud menetluskulud poolte endi kanda. 9. Kohtule arusaadavalt on kaebaja esitanud esialgse õiguskaitse taotluse kaebajale viivitamatult hambaravi osutamiseks. 10.

§ 249

lg 1 esimese lause järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitada ka vaidemenetlus ajal.

§ 249

lg 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.

1. Kuivõrd kaebajal puudub praeguse vaidluse lahendamiseks vaide esitamise õigus (vt Tartu Halduskohtu
2. veebruari
3. a määrus asjas nr 3-24-300) ning kohtute infosüsteemist nähtuvalt pole ka antud hetkel taotluses toodud asjaoludega seonduvat kaebust kohtumenetluses, siis puudub esialgse õiguskaitse taotluse esitamise hetkel pooleliolev menetlus

§ 249lg-te 1 ja 2 mõistes.

12. Eeltoodud põhjustel ei ole täidetud esialgse õiguskaitse taotluse esitamise lubatavuse eeldused. Kohtu hinnangul ei ole tegemist kõrvaldatava puudusega, vaid lubatavuse 2 eeldusega, mille täitmata jätmise korral puudub kaebajal kaebeõigus esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks. Seetõttu puudub vajadus taotluse käiguta jätmiseks ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata.

1. Kohus saab aru, et kaebaja on esitanud menetlusabi taotluse vabastada kaebaja kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel nõutavate riigilõivude tasumise kohustusest.
2. Kuna kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata ja esitatud kaebuse osas kuulub menetlus lõpetamisele, siis jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata. Samal põhjusel tühistab kohus ka oma
3. oktoobri
4. a määruse, millega kohus kohustas Tervisekassat kohtumäärusele vastama.
5. Terviseandmete sisaldumise tõttu asendab kohus avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 3