) § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Otsuse põhjendustes viitas maakohus
lg 2 p-le 2, § 642 lg-tele 1-3, § 646 lg-tele 1 ja 5 ning leidis, et kuigi vaidlusalune töö (küttesüsteemi peale- ja tagasivoolu torude ühendamine kollektoritega) ei olnud töövõtulepingus eraldi sõnastatuna ära märgitud, kuulus see töö töövõtulepingu tööde hulka nii
Töövõtulepingu p-s 5.1.6 leppisid pooled kokku, et kostja kohustub töövõtjana ilma eraldi kokkuleppeta teostama ka sellised tööd ja toimingud, mis ei ole lepingus ega selle lisades selgesõnaliselt ette nähtud, kuid mille tegemine on tavapäraselt vajalik lepingu kohaseks täitmiseks ja eesmärgi saavutamiseks ning mis olemuslikult kuuluvad töö hulka. Kuna kostja võttis omale kohustuse teostada põrandakütte paigaldamise tööd, sh küttetorude ja kollektori paigaldamise tööd, pidi kostja lepingu eesmärgi saavutamiseks teostama ka küttetorude ja kollektori ühendamise tööd. Juhul, kui ühendamise tööd ei oleks kuulunud töövõtulepinguga kokkulepitud tööde hulka, oleks kostja pidanud seda töövõtulepingus sõnaselgelt väljendama, teistsugune poolte lepinguliste suhete tõlgendamine oleks tarbijast hageja suhtes kohtu hinnangul äärmiselt eksitav. Kostja väide, et kostja pakkus hagejale probleemi lahendamist enne kui hageja pöördus kolmanda isiku poole, ei vasta tõele. Kostja viidatud (kostja vastuse lisa 2) 24.10.2013 kell 10:38 saadetud e-kirjas ütleb kostja, et ta ei pea töövõtulepingu järgi ühendustöid teostama ja ta ei näe oma töös mingeid puudujääke. Kostja oli nõus minema kohale vaatama ja paigaldajat konsulteerima, mitte aga ühendustöid teostama. Kostja väited, et ta juhtis tööde teostamise ajal suuliselt hageja tähelepanu sellele, et torude ja kollektorite ühendamise tööd tuleb eraldi tellida ning samuti peale tööde teostamist kirjalikult (24.10.2013 e-kiri), on asjasse puutumatud. Asjaolust, et kostja teatud tööd ei tee, oleks kostja pidanud hagejat teavitama enne lepingu sõlmimist (või oleks see pidanud olema märgitud lepingus). 3
Eeltoodust tulenevalt kuulusid põrandaküttesüsteemi peale- ja tagasivoolutorude kollektoritega ühendamise tööd kostja töövõtulepingust tulenevate kohustuste hulka ning kostja oleks pidanud need teostama, mistõttu oli hagejal õigus kostjapoolse tööde tegemise keeldumise tõttu
lg-te 1 ja 5 (ning töövõtulepingu p-de 5.4.3 ja 5.4.4.) alusel tellida kolmandalt isikult kostja poolt tegemata jäänud tööde teostamine ja nõuda kostjalt vastavate kulutuste hüvitamist. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista vastavate kulutuste hüvituseks 200 eurot. Kuivõrd hageja põhinõue kuulub rahuldamisele, on põhjendatud ka hageja poolt taotletud seadusejärgse viivise nõue. Hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 50,75 eurot ja viivis põhivõlalt alates 10.12.2016 kuni selle tasumiseni tuleb kostjalt välja mõista (
MS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud kostja. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Apellatsioonkaebus 5. Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus kohaldas ebaõigesti
lg 5 p-s 5 sätestatut, mille kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust. Töövõtulepingus on selgelt sõnastatud, et teostada tuleb metallkollektorite ning pealevoolu ja tagasivoolutoru paigaldus I ja II korrusele, mitte ühendamine. Seejuures sõnastab OÜ ESTEM TEHNIKAKAUBAD vaidlusaluse töö oma arve peal: Põrandakütte kollektorite ühendamine peamagistraaliga, esimesel ja teisel korrusel. Kuna ühendamine ja paigaldamine ei ole antud erialal sama tähendusega, ei kuulu ühendustööd lepingutingimuste hulka, sest pole lepingus sõnastatud. Vastus apellatsioonkaebusele
§-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise reegleid. 4
lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe.
lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Samas on ühise tegeliku tahte tõendamise kohustus poolel, kes sellele tugineb. Kui poolte ühist tegelikku tahet ega ka
lg-s 3 nimetatud asjaolusid ei ole tõendatud, saab lepingu tõlgendamisel lähtuda mõistliku isiku positsioonist (
Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka
lg-s 5 nimetatud asjaolusid, samuti
lg-t 6, mille kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Seega tuleb töövõtulepingu tõlgendamisel arvestada ka sellega, mis oli vaidlusaluse lepingu olemus ja eesmärk ning kuidas lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (vt lepingu tõlgendamise kohta RKTKo 3-2-1-112-15). 10. Maakohus märkis, et kuigi vaidlusalune töö ei olnud töövõtulepingus eraldi sõnastatuna ära märgitud, kuulus see kokkulepitud tööde hulka nii
Töövõtulepingu p-s 5.1.6 kohaselt kohustub töövõtja ilma eraldi kokkuleppeta teostama ka sellised tööd ja toimingud, mis ei ole lepingus ega selle lisades selgesõnaliselt ette nähtud, kuid mille tegemine on tavapäraselt vajalik lepingu kohaseks täitmiseks ja eesmärgi saavutamiseks ning mis olemuslikult kuuluvad töö hulka. Maakohtu järeldusest, et kuna kostja võttis endale kollektori paigaldamise tööd, pidi kostja lepingu eesmärgi saavutamiseks teostama ka küttetorude ja kollektori ühendamise tööd, ei ole võimalik aru saada, kuidas maakohus vastava järelduseni jõudis. Seejuures ei nähtu otsusest, et maakohus oleks sellist järeldust tehes hinnanud lepingut
MS § 669 lg 1 p 5, § 436 lg 1). Ringkonnakohus saab nimetatud menetlusliku minetuse kõrvaldada. 11. Hageja avaldus portaalis hange.ee vastab õiguslikus mõttes ettepanekule esitada pakkumus (
Vastates hagejale tegi kostja sellega pakkumuse lepingu sõlmimiseks (
Poolte tahte väljaselgitamiseks on võimalik kasutada lepingueelsete läbirääkimiste käigus tehtud avaldusi portaalis hange.ee (tl 59, parema kvaliteediga tl 111). Nimetatud tõendist nähtub, et hageja küsis järgmist pakkumust: “Küsin hinda, mis sisaldaks vesipõrandakütte projekteerimist, materjale (torud, kollektorid, termostaadid, andurid jm, mitte penot, soojuspumpa ega armatuurvõrku) ja paigaldust armatuurvõrgust soojuspumbani (ei sisalda peno, armvõrgu panekut ega betoneerimist)./…/.“ Nimetatule on kostja vastanud: „Pakkumine sisaldab: Projekti, põrandaküttetoru koos paigaldusega /…/. Metallkollektorid nii esimesele kui teisele korrusele (8 ringi ja 4 ringi), peavoolu ja tagasivoolu toru 2. korrusele, survestamine ja dokumentatsioon. Garantii kehtib vastavalt materjalidele. /…/ Hinnakõikumine pakkumises kuna pole projekti.“ 12. Mõlemad pooled väljendasid tahet paigaldada põrandaküttetoru.
lg 2 kohaselt ei või lepingu tõlgendamisel olla aluseks ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Kostja on 03.02.2018 ringkonnakohtule esitatud menetlusdokumendis asunud seisukohale, et „paigaldamine“ ei tähenda „ühendamist“, mistõttu kuna töövõtulepingus kasutatakse sõna „paigaldus“, mitte „ühendamine“, ei kuulunud kolmandalt isikult tellitud tööd töövõtu lepingu esemesse. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.