← Eesti

2-23-124421/35

Obsah (4)§ 404§ 4031§ 408§ 4034

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse tegemise aeg ja koht 17. september 2024.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-

§ 404

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal.

§ 404

lg 2 p 2 sätestab, et tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud

§ 4031

lõike 1 punktides 1-11 nimetatud andmed.

§ 4031lg 1 p-s 9 nimetatud andmeteks on krediidi kulukuse määr aasta kohta.

Kohus leiab, et hagis märgitud asjaoludel on tarbijakrediidilepingu sõlmimisel rikutud vorminõuet, mille järgi peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks (sh krediidi kulukuse määra osas) olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt on kostja saanud krediidi kätte. Kohus loeb hageja esitatud faktilise väite kostja poolt krediidi kättesaamise kohta kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kuivõrd kostja on krediidi kätte saanud, ei ole leping vorminõuete rikkumise tõttu tühine (

§ 408lg 2).

Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hagis märgitud asjaoludel on krediidiandja jätnud tarbijakrediidilepingu sõlmimisel järgimata

§ 404

lg-s 1, lg 2 p-s 2 ja § 4031 lg 1 p-s 9 sätestatud nõuded, mistõttu loetakse intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, sest varem kokkulepitud intressimäär on suurem

§-s 94 sätestatud intressimäärast. Vorminõuete rikkumise tagajärjeks on

§ 408

lg 4 järgi krediidiandjale kohustuse tekkimine tagasimaksed intressimäära ja muude kulude vähendamist arvestades uuesti määrata ja tarbijale teatavaks teha. Hagiavaldusest ei nähtu krediidiandja poolt tagasimaksete uuesti määramine ja kostjale teatavaks tegemine. Hagiavaldusest nähtuvalt on kostja teinud krediidiandjale makseid lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Seetõttu ei ole kohtul võimalik ilma krediidiandja poolt tagasimaksete uuesti määramiseta hagis märgitud asjaoludel välja selgitada, millises ulatuses on kostja krediidi tagastanud ning millises ulatuses tagastamata jätnud. Hagiavaldus ei ole asjaoludega õiguslikult põhjendatud. 5. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et krediidiandja on kostja 20.06.2019 krediiditaotluse lahendamisel arvestanud kostja avaldatud andmetega kostja netosissetuleku, igakuiste kohustuste ja majapidamiskulude suuruse ning kostja töökoha kohta ning teinud päringu Eesti pensionikeskusesse, et arvutada välja isiku sissetulek ja taust.ee andmebaasi, et selgitada välja maksehäirete esinemine. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt tarbija poolt taotletud tingimustele vastava krediidi väljastamiseks ei näinud Credit24 krediidireeglid ette vajadust pangakonto väljavõtte küsimiseks. Krediidiandja on kohustatud järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet tarbijakrediidilepingu sõlmimisel (

§ 4034lg 1).

Krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: (

  1. a)tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); (
  2. b)tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); (
  3. c)tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); (
  4. d)tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); (
  5. e)krediidiandjal tuleb KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Kui krediidiandja ei ole 3

(5)tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt ka RKTKm 24.11.2023 2-21-13098, p 18). Hagis märgitud asjaoludest nähtuvalt ei ole krediidiandja välja selgitanud, milline on kostja regulaarsete finantskohustuste kestus (st kohustuse täieliku täitmise tähtaeg) ja kohustuste koosseis (millise osa moodustavad finantskohustustest põhinõuded ning millise osa kõrvalkohustused, nt intress). Eeltoodut arvestades ei saanud krediidiandja enda kogutud andmete põhjal hinnata kostja finantskohustuste mõju tema krediidivõimele, sh olemasolevate finantskohustuste suurenemise (nt intressimäära suurenemisest tingituna) võimalikkust. Krediidiandja ei ole küsinud kostjalt tema arvelduskonto väljavõtet, mis on oluline teabeallikas hindamaks tarbija väidete õigsust tema sissetulekute suuruse ja regulaarsuse ning vältimatute püsikulude ja finantskohustuste suuruse kohta. Krediidiandjal on kohustus kontrollida tarbija esitatud andmeid. Tarbijalt tema pangakonto väljavõtte küsimine koormab tarbijat ja krediidiandjat minimaalselt, kuid annab krediidiandja käsutusse usaldusväärsest allikast pärineva teabe tarbija krediidivõime hindamiseks. Krediidiandja ei saa seejuures tugineda tarbija poolt esitatud andmete kontrollimata jätmisel enda kehtestatud krediidireeglitele. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hagis märgitud asjaoludel ei ole krediidiandja järginud nõuetekohast hoolsust kostja krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumisel ning krediidivõimelisuse hindamisel. Krediidiandja on seega rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

§ 4034

lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hagiavaldusest nähtuvalt on kostja teinud krediidiandjale makseid lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Seetõttu ei ole kohtul võimalik ilma krediidiandja poolt tagasimaksete uuesti määramiseta hagis märgitud asjaoludel välja selgitada, millises ulatuses on kostja krediidi tagastanud ning millises ulatuses tagastamata jätnud. Hagiavaldus ei ole asjaoludega õiguslikult põhjendatud. 6. Kohus tuvastas eelnevalt, et hagis märgitud asjaoludel rikuti tarbijakrediidilepingu sõlmimisel tehingu vorminõudeid ning krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seetõttu on krediidiandjal

§ 4034

lg-s 7 ja § 408 lg-des 4 sätestatud tagasimaksete uuesti määramise ja tarbijale teatavaks tegemise kohustused. Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, et kostja on saanud krediiti kokku 6100 eurot, mille tagastamiseks on kostja teinud tagasimakseid. Hageja esitatud laekumiste arvestusest nähtuvalt (dtl-d 66-67) on krediidiandja kostja tehtud maksete arvel lugenud täidetuks nii põhiosa, intressi kui ka viivise tasumise nõudeid. Seetõttu ei ole kohtul võimalik ilma krediidiandja poolt tagasimaksete uuesti määramiseta hagis märgitud asjaoludel välja selgitada, millises ulatuses on kostja krediidi tagastanud ning millises ulatuses tagastamata jätnud. Hageja ei ole kohtule esitanud krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimakseid, mis on teatavaks tehtud kostjale. Eeltoodut arvestades ei ole hagiavaldus asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus jätab hagiavalduse krediidi 1098,81 eurot tagastamise, intressi 119,56 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 239,12 eurot ja sissenõudmiskulu 50 eurot tasumise nõuetes rahuldamata. 7. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata ja tegi sellega otsuse hageja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. 8. Kostja ei ole hagile vastanud ega teinud muid menetlustoiminguid. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud ja tema kulusid ei nähtunud toimikust. Kohus leiab, et kostjal puuduvad menetluskulud. Kohus jätab menetluskulude rahalise suuruse nende puudumise tõttu kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4

(5)Toomas Ventsli kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.