4-24-2363 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24.september 2024, Tallinnas Väärteoasja number 4-24-2363 (kohtueelses menetluses 2315,24,004416) Kohtukooss

) § 205 alusel karistada Janek Kossinskit rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o summas 80 eurot.

1. Rahatrahv tuleb tasuda 45 päeva jooksul kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadavaks tegemise päevast, s.o hiljemalt 07.11.2024 Politsei-ja Piirivalveameti 03.07.
2. a otsuses märgitud makserekvisiitide järgi, märkides ära kohustusliku viitenumbri
3. Kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses 45 päeva jooksul arvates päevast, kui kohtuotsus tehti kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadavaks, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
4. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
5. Jätta Janek Kossinski taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord 1 4-24-2363 Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, s.o alates 24.09.
6. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik Karl Kuulma koostas 11.06.2024 väärteoprotokolli AB 1632652 Janek Kossinskile selle eest, et tema 10.06.2024 kella 23.33 ajal Aasa põik 4 juures, Vana- Tartu mnt-l, liikudes suunaga Assaku suunas juhtis mootorsõidukit BMW 120D riikliku registreerimismärgiga XXXXXX, mille esiosal lauppinnal ei olnud kinnitatud riiklikku registreerimismärki. Mootorsõidukil ei paiknenud eesmine registreerimismärk nõuetekohaselt, vaid oli paigaldatud mootorsõiduki salongi tuuleklaasi juurde paremale poole juhi poolt vaadatuna. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 76

lg 1, MKM 13.06.2011 määruse nr 42 lisa 1 kood 101 ning MKM 21.06.2011 määruse nr 49 § 2 lg 1, lisa 1, 2 nõudeid, pannes toime sellega väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 205järgi.

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija Jekaterina Aleinikova karistas 03.07.2024. a koostatud otsusega Janek Kossinskit väärteoasjas nr 2315,24,004416

§ 205alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o.

400 euroga. 04.07.2024 Harju Maakohtule esitatud kaebuses vaidlustab kaebaja otsuse terves ulatuses ning palub tühistada Politsei – ja Piirivalveameti 03.07.2024 otsuse, kuna sõiduki numbrimärgi hoidik oli katki eelneva avarii tulemusel, käsil oli kindlustuse kahjukäsitluse protsess Lasnamäe City Motorsiga, mistõttu ei pannud ta sõiduki numbrimärki õigele kohale tagasi. Kaebusest nähtuvalt toimus Janek Konssinskil 05.04.2024 avarii, mille tulemusel oli numbrimärgi hoidik katki, esistange kriimustatud. Numbrimärgi pani esiklaasi taha armatuurlauale. Peale 05.04.2024 toimunud avariid valis kindlustuspakkujaga autoparandustöökoja- City Motors, kuhu pöördus esimesel võimalusel 12.04.2024, kus tehti sõidukist pildid (Lisa 1), vastus venis 15.05.2024 suure töökoormuse tõttu (Lisa 2). Vajaminevate varuosade tarne venis 17.06.2024-ni, mil viis sõiduki remonti. Kaebusest nähtuvalt Janek Kossinski üritas eelkirjeldatud protsessi kiirendada, helistades iganädalaselt. Peale politsei poolt peatamist sõitis esimese asjana DEPO- sse, ostis uue numbrimärgi hoidiku oma raha eest ja pani selle koheselt külge. Kaebuse kohaselt kasutas Janek Kossinski igapäevaselt sõidukit, mis ootas remonti, sõitis mööda, vastu ja kõrvalt kümnetest politseipatrullidest, keda selline „korra rikkumine“ kordagi ei häirinud. Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks, mis ei meeldinud 10.06.2024 sõiduki peatanud politseinikele ja mis õigusega tema suhtes nii kohutavalt käitusid. Politseinikud on ignoreerinud tema selgitusi. 04.09.2024 Harju Maakohtu määrusega jäeti Janek Kossinski kaebus käiguta. 05.09.2024 kõrvaldas Janek Kossinski kaebuses puudused ja nõustus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 17.09.

1. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Puudub vaidlus selle üle, et Janek Kossinski juhtis mootorsõidukit BMW 120D (XXXXXX) 10.06.2024 kell 23.33 ajal Harju maakonnas, Rae vallas, Vana-Tartu maanteel, Aasa põik 4 juures. Samuti puudub vaidlus selle üle, et sõiduki BMW 120D (XXXXXX) esimene numbrimärk ei olnud kinnitatud sõiduki esiosale vaid asetses esiklaasi taga. Nõuded riiklike registreerimismärkide valmistamisele ja sõiduki tunnusmärkidele kehtestab Majandusja kommunikatsiooniminister (edaspidi MKM) oma määrustega. MKM
2. juuni
3. a määruse nr 42 „mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1 „nõuded alates
4. jaanuarist
5. a liiklusregistrisse kantud või kantavale sõidukile, välja arvatud 30-aastased ja 2 4-24-2363 vanemad sõidukid“ kood 101 p 3 kohaselt peab M kategooria sõidukil üks registreerimismärk olema kinnitatud sõiduki ette esimesele lauppinnale ja teine sõiduki taha (vastavalt direktiivi 70/222/EMÜ nõuetele). Eesmise märgi asukoha valikul tuleb märk kinnitada tulenevalt sõiduki kujust võimalikult risti sõiduki pikisümmeetriatasandiga ja vertikaalsuunaline kalle ei tohi olla üle 15°. Menetluse käigus on leidnud tuvastamist, et kontrollimise hetkel oli M kategooria sõiduki BMW 120D (XXXXXX) esimene registreerimismärk paigutatud esiklaasi alla (nimetatud asjaolu on leidnud kinnitust fotode ja tunnistaja ütlustega). Selline numbrimärgi asukoht aga ei vasta MKM
6. juuni
7. a määruse nr 42 „mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1 „nõuded alates
8. jaanuarist
9. a liiklusregistrisse kantud või kantavale sõidukile, välja arvatud 30aastased ja vanemad sõidukid“ kood 101 p 3 nõuetele, mis omakorda tähendab, et Janek Kossinski rikkus oma tegevusega

76 lg 1 nõudeid. Kohtuvälise menetleja seisukohast ei oma asjas tähtsust, et kaebajal oli pooleli vaidlus City Motorsiga ja auto parandamine võttis aega. Liiklusõnnetus, milles sõiduk BMW 120D (XXXXXX) sai vigastada toimus 05.04.2024 so. 2 kuud enne käesoleva rikkumise toimepanemist. Riikliku järelevalve teostamise seisukohast ei saa olla mõeldav olukord, et sõiduk millel puudub esiosal numbrimärk osaleb liikluses mitmeid kuid lihtsalt sellel põhjusel, et sõiduki valdaja eeldab, et numbrimärgi tagasi panek võib häirida tsiviilvaidlust. Asjaolu, et numbrimärgi õigele kohale paigutamine oli lihtne ja kiire protsess ning ei takistanud ka tsiviilvaidlust on menetlusalune isik ka oma kaebuses kinnitanud selgitades, et esimese asjana peale politsei poolse menetluse läbiviimist sõitis ta ehituspoodi Depo, ostis sealt uue numbrimärgi aluse, paigutas numbrimärgi sõiduki esiosale tagasi ja viis sõiduki seaduse nõuetega kooskõlla. Menetlusalune isik rikkus

§ 76lg 1 ja MKM 13.

juuni 2011. a määruse nr 42 kood 101 nõudeid ning talle etteheidetav rikkumine kuulub karistamisele

§ 205alusel.

Määratud karistus on sanktsiooni keskmises määras. Arvesse on võetud kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, isikut ei ole varasemalt väärteokorras karistatud. Kohtuväline menetleja leiab, et rahatrahv sanktsiooni keskmises määras suudab teda mõjutada edaspidi liikluses hoolsamalt ja tähelepanelikumalt käituma ning sellega seoses ka uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma. Lähtudes eeltoodust leiab kohtuväline menetleja, et otsuse tühistamine ja muutmine pole põhjendatud, mistõttu palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT Kohtu hinnangul puudub käesolevas asjas vaidlus selle üle, et Janek Kossinski juhtis 10.06.2024 kella 23.33 ajal Aasa põik 4, Peetri alevikus, Rae vallas, Harju maakonnas mootorsõidukit BMW 120D riikliku registreerimismärgiga XXXXXX, millise esinumbrimärk ei olnud kinnitatud sõiduki esiosale, vaid asetses sõiduki salongis esiklaasi taga. Märgitud asjaolud on tõendatud menetlusaluse isiku selgitustega kaebuses ja tunnistaja X ütlustega. Numbrimärgi puudumist sõiduki esiosal ja selle paiknemist sõiduki salongis armatuurlaual tõendavad ka väärteoasja juures olevad kaks fotot. Vaidlus on selles, kas sõiduki juhtimisega, kui ees esimesel lauppinnal ei ole registreerimismärki, vaid see on eelneva liiklusõnnetusega seoses sõiduki salongis esiklaasi taha paigutatud, täidetakse

§ 205

koosseis.

§ 76

lg 1 kohaselt peavad olema mootorsõiduk ja selle haagis kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Nõuded riiklike registreerimismärkide valmistamisele ja sõiduki tunnusmärkidele kehtestab Majandusja kommunikatsiooniminister (edaspidi MKM) oma määrustega (

§ 76lg 13).

MKM 21.juuni.2011 määruse nr 49 § 2 lg 1 kohaselt on üldkasutatava autode ja haagiste registreerimismärgi tüübiks A

1. Nimetatud määruse lisa 1 kohaselt on registreerimismärgi tüüp A1 sõiduki kategooriateks M, N, O. Nõuded registreerimismärkidele on kehtestatud MKM
2. juuni
3. 3 4-24-2363 a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1 „nõuded alates
4. jaanuarist
5. a liiklusregistrisse kantud või kantavale sõidukile, välja arvatud 30-aastased ja vanemad sõidukid“ koodis
6. Nendest nõuetest tuleneb, et M kategooria sõidukil peab üks registreerimismärk olema kinnitatud sõiduki ette esimesele lauppinnale ja teine sõiduki taha (vastavalt direktiivi 70/222/EMÜ nõuetele). Eesmise märgi asukoha valikul tuleb märk kinnitada tulenevalt sõiduki kujust võimalikult risti sõiduki pikisümmeetriatasandiga ja vertikaalsuunaline kalle ei tohi olla üle 15° (p 3). Samuti ei tohi registreerimismärk olla katte all (p 5). Transpordiameti liiklusregistri väljatrüki kohaselt kuulub Janek Kossinski juhitud sõiduk kategooriasse M, millel peab olema kaks registreerimismärki. Eelpool viidatud nõuded määratlevad selgelt registreerimismärkide asukoha ning välistavad kohtu hinnangul mistahes muu paigutusviisi, sh paigutamise armatuurlauale esiklaasi taha nagu seda oli teinud Janek Kossinski. Seega, kui sõiduki registreerimismärgid ei ole kinnitatud nõudeid järgides selleks ettenähtud kohale, tuleb sellise sõiduki juhtimist käsitada registreerimismärgita mootorsõiduki juhtimisena. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et Janek Kossinski põhjendused registreerimismärgi paigutamiseks sõiduki salongi armatuurlauale esiklaasi taha, ei oma asjas tähtsust. Siinjuures on oluline, et liiklusõnnetus, milles sõiduk BMW 120D (XXXXXX) sai vigastada toimus 05.04.2024, seega üle kahe kuu enne väärteo etteheites rikkumise toimepanemist. Ühtegi erisust, mis annaks võimaluse jätta registreerimismärk nõuetele vastavasse asukohta paigaldamata, ei ole ette nähtud. Seda ka antud juhul, kui menetlusalune isik kindlustusjuhtumiga seoses ootas lahendust, sh numbrimärgihoidikut. Kaebuse esitaja juhtis sõidukit, millel puudus sõiduki esiosa lauppinnal registreerimismärk, st esines selline puudus, mis takistab selle sõiduki edasise liiklemise kuni riikliku registreerimismärgi sõidukile kinnitamiseni. Menetlusaluse isiku tegevus peale politsei poolt menetluse läbiviimist näitas ilmekalt, et numbrimärgi tagasi panek oli lihtne ja kiire protsess ning ei takistanud kindlustusjuhtumi protsessi, sest alles 17.06.2024 viis menetlusalune isik sõiduki City Motorsisse remonti. Registreerimismärgi asukoha nõuded on kehtestatud põhjendatult, sest nõuetele vastavas kohas asuv registreerimismärk võimaldab sõidukit ning ka sageli selle juhti tuvastada. Nendel põhjustel peab registreerimismärk olema igas olukorras selgelt märgatav ja loetav. Selleks, et see oleks märgatav ja loetav peabki numbrimärk asetsema nõuetele vastavalt selleks ettenähtud kohal, mitte lähtuda isiku enda silmis parimast variandist. Kohus asub seisukohale, et Janek Kossinski rikkus

§ 76lg 1 ja MKM 13.

juuni 2011. a määruse nr 42 kood 101 nõudeid ning talle etteheidetav rikkumine kuulub karistamisele

§ 205alusel.

Kohus leiab, et

§ 205järgi kvalifitseeritava teo on Janek Kossinski toime pannud tahtlikult.

Menetlusalune isik on ise selgitanud, et numbrimärgi pani salongi armatuurlaua peale esiklaasi taha, kuna oli toimunud avarii ning ootas kindlustusjuhtumi lahendust. Tema hinnangul oli see parim variant.

§ 205näeb ette karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut.

Kohtuväline menetleja on isikut karistanud 100 trahviühiku ulatuses, s.o rahatrahviga 400 eurot. Kohtuväline menetleja on oma otsuses leidnud, et Janek Kossinski käitumises karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid menetluse käigus ei tuvastatud. Janek Kossinski süü suurus

§ 205mõistes on väike.

Kuigi Janek Kossinksi enda süüd ei tunnista ega ole avaldanud juhtunu suhtes puhtsüdamlikku kahetsust, arvestab kohus kergendava asjaoluna seda, et kaebuse esitaja koheselt esimesel võimalusel pärast politsei poolse menetluse läbiviimist kinnitas numbrimärgi nõuetekohaselt. Seega kõrvaldas isik peale politsei sekkumist kuid kestnud õigusrikkumise. Raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et Janek Kossinskil puuduvad kehtivad karistused. Eri- ja üldpreventiivsed kaalutlused karistuse suurendamiseks puuduvad. Eeltoodust tulenevalt on kohane mõista Janek Kossinskile karistus sanktsiooni miinimummäära lähedane, s.o 20 trahviühikut ehk 80 eurot, mis tuleb tasuda 45 päeva jooksul arvates päevast, kui kohtuotsus tehakse kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadavaks. 4 4-24-2363 Kaebuses taotletakse lisaks väärteo tühistamisele ka ametlikku vabandust ja selgitust politseilt. Kohus selleks alust ei näe. Kohus ei tuvastanud rikkumisi väärteoasja menetlemisel. Tunnistajana ütlusi andnud patrullpolitseiniku ütluste kohaselt oli 10.06.2024 sõiduki BMWriikliku registreerimisnumbriga XXXXXX peatamise põhjuseks sõiduki esiosal ettenähtud kohas numbrimärgi puudumine. Kohus on eelnevalt leidnud, et Janek Kossinski on toime pannud

§ 205järgi kvalifitseeritava väärteo.

Seega asjaolu, millist marki sõidukiga tegu oli ei olnud sõiduki peatamise põhjuseks, vaid selleks põhjuseks oli nõuetekohases asukohas numbrimärgi puudumine. See, et teised politseiametnikud kaebaja sõnul eelnevalt ei ole rikkumisele reageerinud, ei ole omistatav praegusel juhul Janek Kossinski sõiduki peatanud politseinikele. Nemad käitusi õiguspäraselt. Samuti taotleb kaebuse esitaja kahjutasu vaimselt tekitatud kahju eest. Kaebuses ei ole täpsemalt selgitatud mille eest on isikule kahju tekitatud. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses (SKHS) sätestab süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra (SKHS § 1 lg 1). Kaebuses väljendatust saab kohus aru, et taotletakse mittevaralise kahju hüvitamist. Kohtu hinnangul puuduvad alused Janek Kossinskile mittevaralise kahju hüvitamiseks. Janek Kossinski suhtes ei lõpetata väärteomenetlust, teda ei ole kinni peetud ega ole rikutud tema õigust mõistlikule menetlusajale (SKHS § 11 lg 1). Samuti ei ole kohus tuvastanud, et menetleja on süüliselt rikkunud menetlusõigust ja põhjustanud seeläbi isikule kahju, kui isikult on süüteomenetluses võetud vabadus; teda on piinatud või ebainimlikult või alandavalt koheldud; kahjustatud tema tervist, kodu või eraelu puutumatust; rikutud tema sõnumi saladust või teotatud tema au või head nime (SKHS § 11 lg 2). Seega jätab kohus taotluse kahju hüvitamiseks rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 5