Obsah (5)

§ 667§ 659§ 466§ 175§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kairi Piirisild, Vallo Kariler ja Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2024, Tallinn Kohtuasja number 2-21-9646 Kohtuasi I.Q hagi Sar

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. 4 2-21-9646 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 18. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostjate II ja III õigusabikulude hüvitamiseks välja 3477,33 eurot ületava summa. Ringkonnakohus teeb selles osas

§ 667

lg 2 alusel uue määruse, millega vähendab hagejalt kostjate II ja III kasuks väljamõistetavat õigusabikulude hüvitist 57,96 euro võrra. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 19.

§ 659

ja § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohus mõistis hagejalt kostja I kasuks välja õigusabikulud 1448,89 eurot ning solidaarselt kostjate II ja III kasuks õigusabikulud 3535,29 eurot. Lisaks mõistis kohus solidaarselt kostjate kasuks välja riigilõivu 175 eurot ning kohustas hagejat tasuma viivist hüvitatavatelt menetluskuludelt. Hageja vaidlustab maakohtu määrust osas, millega kohus mõistis kostjate õigusabikulude hüvitamiseks välja 675,43 eurot ületava summa. Maakohtu määrus on seega

§ 466

lg 3 alusel jõustunud osas, millega kohus luges kostjate menetluskuludena põhjendatuks riigilõivu 175 eurot ja õigusabikulud 675,43 euro ulatuses ning jättis kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt, s.o 939,39 euro (6098,57 – 5159,18) osas rahuldamata.

1. Hageja jääb määruskaebuses oma maakohtus esitatud vastuväite juurde, et kostjate põhjendatud õigusabikulud ei saa ületada tsiviilasja hinda ehk 675,43 eurot. Maakohus seda väidet ei käsitlenud. Ringkonnakohus saab maakohtu eksimuse kõrvaldada, vastates hageja vastuväitele ise.
2. Kolleegium möönab, et varasemas kohtupraktikas leiti, et hagiavalduses taotletud hüve väärtus ja väljamõistetav menetluskulu peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja üksnes erandlike asjaolude esinemisel on põhjendatud mõista lepingulise esindaja kulu välja suuremas ulatuses, kui oli hageja nõue (tsiviilasja hind). Riigikohus muutis 14.04.2021 tsiviilasjas nr 2-19-10324 oma varasemaid seisukohti, leides, et menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri ei ole põhjendatud siduda rangelt tsiviilasja hinnaga.

§ 175

lg 1 ega ükski teine säte ei näe ette menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalist piirmäära. Menetluskulude jaotamise ja esindajakulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise reeglid ei tohi muuta kohtumenetluses professionaalse lepingulise esindaja õigusabi kasutamist majanduslikult ebamõistlikuks ja selle kaudu kohtusse pöördumise õigust näiliseks. Esindajakulude hüvitamine üksnes tsiviilasja hinna ulatuses ei pruugi tagada menetlusosalisele minimaalselt vajaliku õigusabi hüvitamist ja võib seega ebamõistlikult piirata isiku õigust saada kohtulikku kaitset. Menetluskulude regulatsiooni (eelkõige

§ 175

lg-t 1) tuleb tõlgendada selliselt, et ka väikese väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et kohtuasja tema kasuks lahenemisel hüvitatakse talle lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud. 22. Samas lahendis selgitas Riigikohus, et menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb lähtuda kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna

§ 175

lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra 5 2-21-9646 korrutisele. Seejuures võimaldab

§ 175

lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (RKTKm 14.04.2021, 2-1910324, p 19). Maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel nendest põhimõtetest lähtunud. Seega ei anna maakohtu määruse muutmiseks alust hageja väide, et hüvitatavad õigusabikulud ei tohiks ületada tsiviilasja hinda. 23.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude, s.o nii lepingulise esindaja tunnihinna kui ka menetlustoimingutele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. 24. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kostjatele õigusabiteenuse osutamisele kulunud aja hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning määruskaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt. Maakohus on

§ 175

lg 1 järgi piisava põhjalikkusega kontrollinud toimiku materjalidele tuginedes kostjate lepingulise esindaja toimingute ja neile kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust, arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning menetluse käiku. Menetluskulud määras kindlaks asja menetlenud maakohtunik, mistõttu põhineb arusaam kulude vajalikkusest ja põhjendatusest kohtu isiklikul siseveendumusel, mitte vaid tsiviilasja materjalidega formaalsel tutvumisel.

1. Kostjate esindaja tunnitasu (160 eurot, millele osaliselt lisandub käibemaks) põhjendatuse hindamise osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud, mistõttu ringkonnakohus selles osas maakohtu diskretsiooniõigusesse ei sekku. Maakohus on aga kostjatele II ja III väljamõistetavate õigusabikulude arvutamisel võtnud ebaõigesti aluseks käibemaksumäära 22%. Vastavalt käibemaksuseaduse § 15 lg-le 1 kohaldub käibemaksumäär 22% kaupadele ja teenustele alates 01.01.
2. Käesolevas asjas osutati õigusabi enne
3. aastat, seega kohaldub advokaaditasule käibemaksumäär 20%, mis kehtis kuni 01.01.
4. Sellise arvestusega taotles õigusabikulude hüvitamist menetluskulude kindlaksmääramise avalduses ka hageja ise. Seega ületas maakohus taotluse piire, mõistes õigusabitasu välja suurema käibemaksumääraga, kui hageja taotles. Ringkonnakohus vähendab seetõttu kostjatele II ja III hüvitatavaid menetluskulusid 57,96 euro võrra.
5. Maakohus leidis, et kostjate õigusabikulud maakohtu menetluses on põhjendatud 17 tunni 45 minuti eest 2840 euro ulatuses (ilma käibemaksuta). Kostjatele II ja III hüvitamisele kuuluv osa sellest summast on 2/3 ehk 1893,33 eurot. Kuna kostjad II ja III ei ole käibemaksukohustuslased, tuleb summale lisada käibemaks 20%, s.o kokku 2271,99 eurot. Kostjate õigusabikulusid apellatsioonimenetluses pidas maakohus põhjendatuks 9 tunni 25 minuti ulatuses, s.o 1506,67 eurot (ilma käibemaksuta). Kostjatele II ja III hüvitamisele kuuluv osa sellest summast on 2/3 ehk 1004,45 eurot. Kuna kostjad II ja III ei ole käibemaksukohustuslased, tuleb summale lisada käibemaks 20%, s.o kokku 1205,34 eurot. Seega tuleb hagejalt kostjate II ja III õigusabikulude hüvitamiseks välja mõista kokku 3477,33 eurot (2271,99 + 1205,34). 6 2-21-9646 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6. Kuna menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega tekkinud menetluskulusid ei hüvitata (

§ 178

lg 4), jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 28.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 7