TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3-23-2971 18. september 2024 Karin

) § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

§ 121

lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 5. Kriminaalasjas tehtud otsuse muutmise või tühistamise nõude puhul on täidetud

§ 121lg 1 p 1 kohaldamise eeldused.

Kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse muutmine või tühistamine, samuti kriminaalmenetluses tehtud menetlustoimingute õiguspärasuse hindamine saab toimuda üksnes kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) sätestatud alustel ja korras. Määruse punktis 3 toodu põhjal on kaebaja seda ka teinud - vaidlustanud tema suhtes tehtud kohtuotsuse ringkonnakohtus ja Riigikohtus ning esitanud teistmisavalduse, tuginedes kaebaja väitel menetluses tehtud vigadele. Kaebaja ei saa nõuda kriminaalasjas tehtud otsuste tühistamist või ümbervaatamist halduskohtumenetluses. 6. Kohtupraktikas tunnustatakse seisukohta, et isikul ei ole subjektiivset õigust nõuda politseiametniku distsiplinaarvastutusele võtmist. Kaebajal puudub sellise nõude esitamisel kaebeõigus ning täidetud on

§ 121lg 2 p 1 kohaldamise eeldused.

Kui kaebaja väitel on politseiametnik toime pannud kuriteo, siis on kaebajal õigus esitada uurimisasutusele või 2 prokuratuurile kuriteokaebus (KrMS § 195 lg 2). Edasine menetlus toimub KrMS sätestatud korras ja võimalike selle menetluse raames tõusetuvate vaidluste suhtes kehtib määruse punktis 5 toodu.

1. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna.
2. Kohus selgitab kaebajale, et kui tema hinnangul põhjustas politseiametniku tegevus talle kahju, siis on tal õigus esitada kahju hüvitamise nõue. Kohus ei suuna kaebajat muutma kaebust käesolevas kohtuasjas, kuna tegemist ei oleks halduskohtu pädevuses oleva vaidlusega (vt määruse punkti 5). Politseiametniku tegevusega põhjustatud kahju hüvitamise nõude puhul omab määravat tähtsust, kas politseiametnik tegutses korrakaitsemenetluses (vaidlus allub halduskohtule) või süüteomenetluses (vaidlus ei ole halduskohtu pädevuses). Praeguses asjas toimus kaebuse aluseks olev politseiametniku tegevus süüteomenetluses.
3. Kaebaja kirjeldatud 06.08.2022.a sündmused seisnevad kokkuvõtvalt selles, et kaebaja peeti kinni (ei lubatud istuda autosse ja sõita koju, paigutati jaoskonnas kambrisse), tema suhtes kasutati ohjeldusmeetmeid (käeraudu) ja jõudu ning ta allutati menetlustoimingutele (vereproovi võtmine). Nende sündmuste raames tekitati kaebaja väitel talle kehavigastus ja talle ei antud arstiabi. Kaebaja kirjeldatud sündmusi käsitletakse kriminaalasja 22259000364 toimiku I köites. Tunnistaja ülekuulamise protokolli (lk 209-211) kohaselt tegi kaebaja juhitud auto 06.08.2022 Haljala-Rakvere maanteel suunaga Rakvere poole ohtlikke manöövreid, mille peale tunnistaja helistas politseisse. Asitõendi vaatlusprotokollis (lk 233) on kirjeldatud häirekeskusele 06.08.2022 tehtud kolme kõnet, nende põhjal esines kahtlus, et sõiduki juht on joobes. Ka kaebaja kirjeldusel ütlesid politseiametnikud talle lähenedes, et ta ei tohi autosse istuda, sest ta on joobes. Seega eelnes kaebaja isikusamasuse tuvastamisele (lk 199), indikaatorvahendi kasutamisele (lk 200), vereproovi võtmiseks sunni kohaldamisele (lk 201), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamisele (lk 202), vallasasja läbivaatusele (lk 203) sisend kõrvaliselt isikult, kus osutati kaebajale kui võimalikule karistusseadustiku § 424 sätestatud kuriteo (mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis) või liiklusseaduse § 224 sätestatud väärteo (mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades) toimepanijale. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 58 lg 1 kohaselt alustatakse väärteomenetlust esimese menetlustoiminguga. Samamoodi algab kriminaalmenetlus KrMS § 193 lg 1 alusel esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga. VTMS § 59 lg 1 ja 2 kohaselt väärteoteade on teade, milles kirjeldatakse sündmust, fakti või tegevust, milles võivad esineda väärteotunnused, ning väärteoteate saamisel on kohtuväline menetleja kohustatud alustama väärteomenetluse. Kriminaalasja toimikus sisaldub väärteomenetluse lõpetamise määrus (lk 197). Kokkuvõttes nähtub toimikust, et 06.08.2022 häirekeskusele saabunud väärteole viitava teate alusel alustati kaebaja suhtes menetlustoimingute tegemist (kaebaja kinnipidamine ja sellele järgnev). Sellega algas väärteomenetlus, mis hiljem läks üle kriminaalmenetluseks ja päädis määruse punktis 3 kirjeldatud kohtumenetlusega. Kaebuses kirjeldatud 06.08.2022.a toimingud, millele kaebaja tugineb, tehti väärteomenetluses ja hõlmati hiljem kriminaalmenetlusega. Eeltoodut ei muuda see, et mõnedes kriminaalasja toimiku dokumentides on viidatud korrakaitseseaduse (KorS) sätetele. Liiklusseaduse § 69 lg 1, 5 ja 6 sätestavad, et juht ei tohi 3 olla sama paragrahvi lõigetes 3 ja 31 nimetatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis ega joobeseisundis ning joobeseisund ja alkoholi piirmäära ületamine tuvastatakse, joobeseisundi tuvastamiseks vereproovi võtmine, säilitamine, uuringuks edastamine, uuringu tegemine ja nende toimingute tasustamine ning vereproovi uuringu tulemus vormistatakse KorS sätestatud või selle alusel kehtestatud korras. Ka mitmed muud liiklusseaduse sätted viitavad KorS sätetele. See, et seadusandja on ette näinud süüteomenetluse (väärteomenetluse) toimingute tegemise KorS sätestatud korras, ei muuda neid toiminguid haldusmenetluse toiminguteks. Kokkuvõttes, kui kaebaja soovib esitada kahju hüvitamise nõude, siis saab kaebaja seda teha süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses (SKHS) sätestatud korras. Alustuseks tuleb kaebajal esitada kahju hüvitamise nõue prokuratuurile.
4. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 179lg 4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 4