← Eesti

2-24-10055/7

Obsah (6)§ 22§ 1§ 31§ 29§ 150§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geidi Sile Määruse tegemise aeg ja koht 01. oktoober 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-10055 Tsiviilasi Lenolex OÜ pankrotiavaldus Menetlusosalised ja nen

§ 22

lg 5 tähenduses, võlgnik on tõenäoliselt muutunud maksejõuetuks 2024.a juunis, mil võlgnik kasutas viimati oma arvelduskontot majandustegevuses. 4. Kokkuvõtlikult on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku makseraskused on püsiva iseloomuga ja välja on kujunenud maksejõuetus

§ 1lg-te 2 ja 3 tähenduses.

Maakohus nõustub ajutise halduriga, võlgnik ei ole suuteline täitma sissenõutavaks muutunud kohustusi. Lisaks

§ 31

lg-s 4 kehtestatud maksejõuetuse eeldusele on kogutud tõendite ning ajutise halduri poolt tuvastatu põhjal selgunud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on kohustusi 29 164,26 eurot. Kohustuse täitmiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks rahalised vahendid puuduvad. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, mistõttu ei ole tekkinud olukord ajutine. Osaühingu majandustegevuse jätkamine ja tervendamine ajutise halduri hinnangul võimalik ei ole. Kohus sellega nõustub, ka kohtule ei ole teada asjaolusid, mis annaks alust teistsuguse järelduse tegemiseks.

  1. Kohus tegi 27.08.2024 võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku tasuda hiljemalt 05.09.2024 pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks 4000 eurot. Teade avaldati Ametlikes Teadaannetes 27.08.
  2. Kohtumääruse tegemise ajaks deposiiti tasutud ei ole.
  3. Kohus tegi 10.09.2024 Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Konkurentsiamet teatas 27.09.2024, et ei esita ettepanekut olulise avaliku huvi puudumise tõttu. 2 2-24-10055
  4. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus Lenolex OÜ pankrotiavalduse menetluse

§ 29

lg 1 alusel pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning avaldab sellekohase teate väljaandes Avalikud Teadaanded. 8. Kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur

§ 29

lg 8 kohaselt juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. 9.

§ 150

lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda.

  1. ÄRS § 29 lg 8 kohaselt on võlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidja ja märgitakse sellena registrisse, kui ei ole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Teistsugust kokkulepet ei ole ning maakohtul pole alust teisiti määrata. Seega tuleb seaduse alusel registrisse kanda dokumentide hoidjana võlgniku juhatuse liige ning kohus teda eraldi dokumentide hoidjaks ei määra.
  2. Üheks pankrotimenetluse kuluks on ajutise halduri tasu (

§ 23lõiked 1 kuni 3 ja § 150 lg 1 p 2).

Ajutine haldur on esitanud tasunõude 12,5 töötunni eest (arvestusega 164 eurot tund, lisandub käibemaks). Kohus leiab, et ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades on taotletud tasu põhjendatud ja tuleb välja mõista. Ajutise halduri tunnitasu vastab sooritatud ülesannete mahule ja keerukusele ning ajutise halduri kutseoskustele. Taotletud tasumäär ei ületa

§ 23

lg 3 järgset piirmäära (viiendik TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga alammäärast), halduri tehtud toimingud on menetluses tavapärased. Ülesannete täitmisele kulunud aeg on põhjendatud, kohtule esitatud aruanne on argumenteeritud, selge ja jälgitav. 12. Ajutise halduri taotlusel ja

§ 23

lg 6 alusel mõistab kohus tasu välja büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, Advokaadibüroo Palmits & Partnerid OÜ-le. Büroo on käibemaksukohustuslane (KMKR nr EE101383286), mistõttu lisandub halduri tasule käibemaks (

§ 23lg 3 teise lause ja § 65 lg 1 1 koosmõjus).

Kohus määrab ajutise halduri tasu suuruseks 12,5 * 164 * 1,22 = 2501 eurot. 13. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid ajutise halduri tasu maksmiseks, mistõttu määrab kohus

§ 23

lg 4 esimese lause alusel võlgnikult väljamõistetud ajutise halduri tasu hüvitamise osaliselt riigi vahenditest. 14. Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise kord on

§ 23lg 51 alusel kehtestatud justiitsministri 01.02.2021 määrusega nr 2.

Määruse § 1 lg 2 kohaselt arvutatakse riigi vahenditest hüvitatava tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Tasu suurus on 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 2 lg 1). Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus 12,5 tunni eest on 1006,50 eurot (käibemaksuga, arvestuse aluseks olev tehe: alustatud pooltunde 25 * 33 eurot * 1,22). See ületab

§ 23

lg 4 teises lauses kehtestatud piirmäära (ühekordset kuupalga alammäära, millele on lisatud käibemaks), mistõttu kuulub riigi vahenditest hüvitamisele ajutise halduri tasu 1000,40 euro ulatuses (820 eurot * 1,22). /allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.