Obsah (5)

§ 249§ 55§ 120§ 121§ 45

3-24-1877 TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-1877 Määruse kuupäev ja koht 14.08.2024, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi Jaak Reinomägi kaebus Eesti Töötukassa tegevuse õigusvastasu

) § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.2 Kuna kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse põhjendustest on võimalik aru saada, et hetkel ei käi kaebuse eseme osas vaidemenetlust, siis ei saa kohus käsitleda esialgse õiguskaitse taotlust esitatuks vaidemenetluse käigus (

§ 249lg 5).

8. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 55lg-st 2, jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

1 2 Halduskohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne 2013, lk 688, punkt c Halduskohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne 2013, lk 686. 2 3-24-1877 II 9.

§ 120

lg 1 p 8 sätestab, et kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

§ 45

lg 2 kohaselt tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. 10. Kohus märgib esmalt, et võttes arvesse, et kaebaja viibib hetkel Viru Vanglas, eeldab kohus, et vaidluse all on Eesti Töötukassa Ida-Virumaa või Lääne Virumaa osakonna tegevus. Seega eeldatavasti kuulub kaebus kohtualluvuse järgi läbivaatamisele Tartu Halduskohtus (halduskohtumenetluse seadustik (

) § 7 lg 1, Justiitsministri 27.10.2005 määruse „Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad“ nr 45 § 2 p 2).

1. Kohtu hinnangul on hetkel kaebajal olemas tõhusad õiguskaitsevahendid. Kohus selgitab, et haldusaja materjalide kohaselt on kaebaja alles pöördunud 25.06.2024 taotlusega Eesti Töötukassa poole töövõimetoetuse maksmise taotlusega ning hetkel ei ole Eesti Töötukassa langetanud keelduvat otsust vms. Järelikult, saab kaebaja negatiivse otsuse langetamise korral pöörduda Eesti Töötukassa poole vaidega või halduskohtusse kohustamiskaebusega. Samuti saab kaebaja nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist hüvitamiskaebuse esitamise raames. Mõlema kaebuse läbivaatamise käigus hindab kohus muu hulgas seda, kas haldusorgani tegevus või tegevusetus oli selle aja seisuga õigusvastane ja kas sellega on rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi. Kohustamis- ja hüvitamisnõudeid on tunnistatud ka kohtupraktikas tõhusamateks õiguskaitsevahenditeks tuvastamisnõude kõrval.3
2. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et tuvastamiskaebus ei ole vastavalt

§ 45lg-le 2 lubatud ja kuulub ilmselge kaebeõiguse puudumise tõttu tagastamisele.

Kuna peale tuvastamisnõuet puuduvad kaebuses muud nõuded ja nende olemasolu ei ole võimalik tuvastada ka kaebuse eseme tõlgendamise teel, kuulub tagastamisele kaebus tervikuna. 13. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 121lg 2 p-st 1, tagastab kohus kaebuse tervikuna.

III

1. Seonduvalt asjaoluga, et kohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata ja tagastas kaebuse tervikuna, jätab kohus läbi vaatamata kaebaja menetluslikud taotlused (menetlusabi taotlused ja taotlus kirjaliku menetluse läbiviimiseks). (allkirjastatud digitaalselt) 3 RKHKm 14.10.2020 nr 3-19-882, p
2. 3