MS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (
MS § 661 lg 2). Asjaolud ja avaldus Harju Maakohtule on esitatud MTÜ Blessing for people avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse ja selle lisade kohaselt on võlgnik maksejõuetu, sest ta ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik oli asutatud Ukraina ja Leedu eraõiguslike isikute poolt heategevuse korraldamise eesmärgil Eestis, kuid tegevus ei õnnestunud kaadripuuduse tõttu (inimesed, kes pidid kõike tegema, olid sunnitud Ukrainasse tagasi pöörduma). Annetuste ja muude sissetulekute puudumise tõttu tekkis üüri- ja kommunaalteenuste võlg kontoriruumi eest, samuti juriidilise aadressi eest. Vara puudub võlgnikul täielikult, pangakontosid ei ole kunagi avatud, tegevust pole sisuliselt alustatud. Võlgnikul on võlad kahe võlausaldaja ees kokku summas 2 888,13 eurot, võlausaldajate nõuete täitmine on võimatu. Võlgnik palub kuulutada välja MTÜ Blessing for people pankrot. 31.05.2024. a määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks Mark Uska. Kohtumääruse põhjendused 1. Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. 2.
lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. 3. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi summas 1 937,11 eurot, vara puudub. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik muutus maksejõuetuks 2023. aasta lõpuks.
lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Äriseadustikust tulenevalt on võlgniku juhatusel lojaalsuskohustus, hoolsuskohustus, raamatupidamise korraldamise kohustus ja pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustus. Ajutisele haldurile ei ole teada asjaolud, mis viitaksid, et juhatuse liikmed võiksid alla rikkunud oma lojaalsuskohustust. Maksejõuetuse tekkimise põhjus on ajutise halduri hinnangul juhatuse suutmatus tegevust alustada ja läbi viia. Maksejõuetuse põhjus on seega muu asjaolu
4. Pankrotivara moodustamise aluseks saab
alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 6.
lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. 7.
kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. 8. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud
§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 6 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 750 eurot (lisandub käibemaks). 9. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on põhjendatud.
lg 4 alusel kuulub võlgnikult välja mõistmisele ajutise halduri tasu 915 eurot (sh käibemaks) ajutise halduri Mark Uska kasuks. 10. Võlgnikul ei ole vara, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid.
lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).
lg 3 ja
sätestatu kohaselt on ajutise ja pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määruse nr 124 ”Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt on töötasu alammäär alates 01.01.2024 820 eurot, millest 1/5 on 164 eurot. Ajutine haldur lähtub tunnitasust summas 125 eurot. Ajutine haldur palub riigi vahenditest välja mõista 483,12 eurot (sh käibemaks).
lg 6 alusel kohus võib tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. 11. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule T. Y.le. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.