Obsah (7)

§ 45§ 19§ 18§ 55§ 4§ 54§ 13

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaisa Margus Määruse tegemise aeg ja koht 09.10.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-12744 Tsiviilasi R. H. maksejõuetusavaldus Menetlusosalised Võlgnik: R.

§ 45lg 1).

7. Kohus leiab, et võlgniku avaldus võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks ei ole samuti põhjendatud.

§ 19

lg 1 esimene lause sätestab, et kohus algatab võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Käesoleval juhul on võlgnikul piisavalt vara (korteriomandi kaasomandi osa), mille realiseerimisel saaks võlgnik oma võlad tasutud. Võlgnik on ise märkinud, et ta ei ela ega soovigi selles korteris elada (sest seal elab tema ema, kellega võlgnikul on konflikt), mistõttu ei ole tegemist varaga, mille võõrandamist ei saaks võlgnikult mõistlikult eeldada. Isegi kui aga saaks asuda seisukohale, et korteri võõrandamist ei saa võlgnikult mõistlikult eeldada, ei oleks alust võlgade ümberkujundamise menetlust algatada. Võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise üheks vältimatuks eelduseks on võlgniku võimekus teha võlausaldajatele väljamakseid võlgade katteks. Kohtule esitatud andmetel on hetkel võlgniku igakuine sissetulek 350 eurot ja väljaminekud samas suurusjärgus (dtl 25). Seega ei ole võlgnikul võimekust tasuda jooksvalt kõigi võlausaldajate nõudeid ja võlgade ümberkujundamise menetlust ei saa sellises olukorras algatada. 8. Kohus nõustub ka usaldusisiku järeldusega, et võlgnik on käitunud pahatahtlikult ja võlausaldajate huvisid kahjustavalt, suurendades pärast maksejõuetusavalduse esitamist oma pandiga tagamata laenukohustusi 1/3 ulatuses eluliselt ebavajalikele elektroonikaseadmete ostmiseks (vt ülal, p 4 alapunkt d) ja dtl 233).

§ 19

lg 3 punkti 5 alusel võib kohus jätta võlgade ümberkujundamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist või teinud tahtlikult võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid, muu hulgas võib võlausaldajate huvide kahjustamine seisneda vara peitmises või raiskamises. Alternatiivselt ülal, punktis 7 märgitud põhjendustele esineks alus jätta võlgade ümberkujundamise menetlus seetõttu algatamata

§ 19lg 3 p 5 alusel.

9. Eeltoodud põhjustel jätab kohus võlgniku maksejõuetusavalduse rahuldamata (

§ 18lg 2 p 4).

10. Kuna kohus lõpetab maksejõuetusavalduse menetluse, vabastab kohus Kristjan Aava võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmise kohustustest (

§ 55lg 1 p 2).

3 Menetluskulud 11. Maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seadusest ei tulene teisiti (

§ 4lg 1). Ts

MS § 172 lg 7 teine lause sätestab, et kui (hagita) menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus jätab seetõttu menetluskulud, s.o usaldusisiku tasu võlgniku kanda. 12. Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks. Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (

§ 54lg 1).

Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt (

§ 54lg 2 esimene lause).

1. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 164 eurot (PankrS § 23 lg 3).
2. Usaldusisik palub määrata tehtud töö eest töötasuks 1486,25 eurot (lisandub käibemaks). Usaldusisik esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 10 tundi 15 minutit. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu käesolevas asjas ning asja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Usaldusisiku tunnitasu 145 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 1486,25 eurot (10 tundi 15 minutit x 145 eurot), koos käibemaksuga 1813,23 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 1 1). Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (

§ 54lg 9).

Võlgnikule seatud käsutuskeeld

1. 12.09.2024 kohtumäärusega keelas kohus võlgnikul usaldusisiku nõusolekuta oma vara käsutada. Kuna kohus lõpetab käesoleva määrusega maksejõuetusmenetluse, on põhjendatud käsutuskeeld tühistada.
2. Võlgnikul on võimalik käesolevat määrust vaidlustada. Kohus peab seetõttu põhjendatuks siduda käsutuskeelu tühistamine käesoleva määruse jõustumisega. Kui käesolev määrus on jõustunud, avaldab kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded ka vastava teate käsutuskeelu tühistamise kohta (

§ 13lg 2, Pankr

S § 21 lg 1 ja lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaisa Margus kohtunik 4