← Eesti

2-23-3750/26

Obsah (9)§ 423§ 168§ 232§ 442§ 667§ 2§ 173§ 427§ 466

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Kaija Piirmets ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 01.11.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-3750 Tsiviilasi FW Force OÜ hagi Aktsia

§ 423

lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, sest hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Menetluskulud jättis maakohus

§ 168lg 2 alusel hageja kanda.

Ühtlasi otsustas kohus, et kulud määratakse rahaliselt kindlaks edaspidi. 3.

  1. ÜVVKS § 5 lg 2¹ kohaselt sõlmitakse liitumisleping ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja alusel. Rae Vallavolikogu 21.03.2006 määrusega nr 16 kehtestati valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri (edaspidi: eeskiri), mille § 5 näeb mh ette järgmist: - - toimub liitumine liituja poolt ÜVK omanikule või valdajale esitatud taotluse põhjal sõlmitava liitumislepingu alusel (lg 1); loetleb andmed, mis tuleb taotluses esitada (lg 2); ÜVK omanik või valdaja vaatab liitumistaotluse läbi ning väljastab liituda soovijale liitumistingimused või põhjendab liitumistaotluse rahuldamisest keeldumist kirjalikult 30 kalendripäeva jooksul liitumistaotluse saamisest arvates (lg 4); loetleb andmed, mis määratakse liitumistingimustes (lg 6); liitumisleping sõlmitakse 30 kalendripäeva jooksul pärast nõuetekohase liitumisprojekti esitamist ÜVK omanikule või valdajale (lg 8); liitumisleping sõlmitakse kirjalikult vastavalt eeskirja lisas 1 kehtestatud vormile ning selles määratakse kindlaks kõik viis liitumiseks vajalikud tingimused, sh liitumistasu suurus, selle tasumise kord ning liitumise tähtaeg (lg 9). 3.
  2. Maakohus leidis, et hageja 17.04.2022 taotluseid kostjale (hagi lisad nr 12 ja 13) saab pidada taotlusteks väljastada tehnilised tingimused ja tegemist ei ole liitumistaotlustega, mis vastaks eeskirja §-le
  3. Järelikult ei ole hageja esitanud korrektseid liitumistaotluseid ja on pöördunud kohtusse ennatlikult ning kostja ei ole seega saanud hagejale ka sellega seoses õigusvastaselt kahju tekitada. 2

(4)3.
  1. Hageja väidab, et poolte vahel oli praktika ja sarnaselt praegusele tegutsemisviisile sai hageja
  2. a liitumislepingu kinnistule III. Kostja vaidleb nimetatule vastu, leides, et isegi kui nimetatud juhul (ehk enam kui kolm aastat varem) toimus liitumine vastuolus eeskirjaga, ei tähenda see, et eeskirjaga vastuolus olevat praktikat peaks jätkama. Seejuures on kostja selgitanud hagejale vajadust esitada kinnistute I ja II liitumislepingute sõlmimiseks avaldused. 3.
  3. Lepingupooled on oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud (VÕS § 25 lg 1). Praktikaks viidatud sätte tähenduses on käitumisreeglid, mis on välja kujunenud konkreetsete lepingupoolte vahel. Poolte vahel välja kujunenud praktika kohustuslikkus põhineb lepingute siduvuse põhimõttel, st poolte kohustused võivad olla otse kokku lepitud või kaudselt, käitumisega. Selle sätte tähenduses on praktika poolte vahel järjepidevas suhtlemises väljakujunenud käitumine. Praktikaks kujuneb käitumine, mida mõlemad pooled teavad ja tunnustavad ja millest nad ühtemoodi aru saavad (vt VÕS komm I, § 25). 3.
  4. Maakohtu hinnangul ei ole poolte vahel välja kujunenud praktikat, mille kohaselt saaks lugeda, et hageja on kostjale esitanud kinnistute I ja II liitumistaotlused. Poolte vahel üks kord
  5. a sarnasel viisil liitumislepingu sõlmimine oli ühekordne käitumine. Seega ei saa leida, et oleks järjepidevas suhtlemises välja kujunenud mingisugune konkreetne käitumine. POOLTE SEISUKOHAD
  6. Hageja esitas 28.06.2024 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks. Teise võimalusena taotleb hageja menetluskulude jaotuse muutmist nii, et need jäävad kostja kanda. Kaebusega seotud menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Maakohus jättis hagi ekslikult hagi läbi, rikkudes põhjendamiskohustust ja kohaldades valesti

§ 423lg 2 p 2.

Vaidlustatud määrusest pole aru saada, miks ei ole hageja eesmärki võimalik saavutada. Seejuures tugineb vaidlustatud määrus kohtu valikuliselt hinnatud tõenditele, misläbi on kohus rikkunud kohustust hinnata kõiki tõendeid (

§ 232lg 1).

Vaidlustatud määrusest ei selgu, mis asjaolud on maakohus tuvastanud ja millised järeldused nende põhjal teinud (

§ 442lg 8).

Ühtlasi eksitas maakohus pooli, jättes eelistungil mulje justkui kinnistu III liitumise asjaolud omavad vaidluse lahendamisel tähtsust, kuid asus määruses seisukohale, et see siiski ei ole oluline.

  1. Kostja vaidles kaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse ja saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule (

§ 667lg 2).

Määruskaebus rahuldatakse. 7. Maakohus jättis hageja nõuded läbi vaatamata sisuliselt põhjendustega, et ta ei tuvastanud kinnistute I ja II ÜVK-ga liitumise taotluste esitamist ning esile toodud asjaoludel ei saa lähtuda pooltevahelisest praktikast kinnistu III liitumise põhjal. Sel viisil toimides väljus maakohus piiridest, milles saab otsustada hagi läbi vaatamata jätmist. Nimelt ei või

§ 423

lg 2 p 2 kohaldamisel hinnata tõendeid, vaid lähtuda tuleb hageja esitatud faktiväidetest ja eeldada nende õigsust (vt nr RKTKm 18.11.2013, 3-2-1-120-13, p-d 12 ja 13; TlnRnKm 04.03.2022, 2-20-4358, p 10). Hageja väitel on ta esitanud liitumistaotlused ja kostja vaidleb sellele vastu. Kohus ei saa ilma tõendeid hindamata kujundada seisukohta, kas hageja väide on tõendatud. Samuti ei saa ilma tõenditeta hinnata, kas hageja avaldused (nende koostoimes) vastavad eeskirja § 5 tingimustele. Siinjuures saab hageja tahteavaldusena mõista hagiavalduses ja hiljem menetluses avaldatut. Samuti ei saa ilma tõendeid analüüsimata vastata küsimusele, kas kinnistu III liitumisel kujunes pooltevaheline praktika. Neil kaalutlustel tuleb vaidlustatud määrus tühistada. Menetlusökonoomiast lähtudes ei pea 3

(4)ringkonnakohus vajalikuks käsitleda kaebuse väiteid (

§ 2), sest see ei muudaks kaebuse lahendust.

  1. Võttes arvesse eelmises punktis esitatud põhjendust, pole ringkonnakohtul vaja uurida kaebusele lisatud tõendeid. Seetõttu jäävad tõendid vastu võtmata ja tagastatakse. Kui hageja soovib neile tugineda asja sisulisel läbivaatamisel, saab ta esitada tõendid uuesti maakohtule.
  2. Menetluskulude jaotus tuleb maakohtul uuesti otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest (

§ 173lg 3).

10. Hagi läbi vaatamata jätmise vaidlustamisel tehtud ringkonnakohtu määruse peale, millega määruskaebus rahuldatakse ja asi saadetakse menetluse jätkamiseks maakohtule, et saa esitada määruskaebust Riigikohtule (

§ 427ls 1, § 696 lg 1 ls 1).

Käesolev määrus jõustub teatavaks tegemisel (

§ 466lg 3 ls 2). (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.