Obsah (5)

§ 657§ 366§ 238§ 163§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-20-5686 Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2024, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Go

§ 657lg 1 p 2).

Kolleegium on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja rikkunud tõendite hindamise reegleid.

1. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt toimus xx.xx.xxxx õhtul umbes kella 22:00 ajal Tallinnas Xxxxxxxx hoovis poolte vahel füüsiline konflikt. Hageja nõuab kostjalt tervisekahjustuse tekitamise eest mittevaralise kahju hüvitamist.
2. Hageja vande all antud seletuse kohaselt tuli ta õhtul koos abikaasaga koju. Koridorist jooksis välja kostja ja kutsus hageja varikatuse alla. Kui hageja tuli lähemale, ütles kostja, et annab hagejale kinžalli. Kui hageja jõudis kostja käeulatusele, tuli tugev löök vastu hageja nägu. Kostja jäi hagejale tee peale ette ja arvata oli, et ta kavatseb hagejat veel peksta. Hageja hakkas nö teed tegema, et koju saada. Hageja hakkas kätega vehkima, kostja tuli hagejale järgi ja peksis hagejat veel. Hageja vaatas, et mingit väljapääsu ei ole ja lõi jalaga vastu kostja jalgu. Kostja jäi seisma, lõpetas peksmise ja läks tuppa.
3. Kostja vande all antud seletuse kohaselt oli kostja juba magama läinud, kui kuulis koera haukumist. Kostja läks välja vaatama ja nägi, et hageja koos abikaasaga tulid koju. Eelnevalt samal päeval oli hageja kostjale öelnud, et tal ei ole kinžallist pääsu. Kui hageja tuli koju, küsis kostja, kas hageja tahab kostjale kinžalli neeru lüüa. Selle peale hageja lõi kostjat. Kostja pööras selja ja tahtis ära minna, aga hageja tuli järgi ja tahtis kostjat jälle lüüa. Kostja üritas teda eemale peletada, hageja tahtis jälle lüüa. See toimus mitu korda. Viimane kord suutis kostja hageja kuidagi eemale peletada. Siis jäi hageja lõpuks rahule ja kostja sai tuppa minna.
4. Tunnistaja MP ütluste kohaselt tuli ta koos hagejaga koju. Nad tulid väravast sisse ja kostja jooksis toast välja nendele vastu. Kostja ütles hagejale, et tahad kinžalli saada ja lõi. Peale lööki hageja taganes ja küsis, et miks kostja nii tegi. Tunnistaja ütles hagejale, et jäta järgi, pole mõtet vaielda, lähme ära. Siis hakkas kostja uuesti hagejat lööma, tegi seda mitu korda.
5. Kohtule esitatud turvakaamera salvestiselt nähtub, et ründavaks pooleks ei olnud üksnes kostja, vaid ka hageja ründas kostjat, st kaitsja ja ründaja rollid vaheldusid. Sealjuures ei nõustu kohus hageja väitega, et ta püüdis kätega endale üksnes nö teed teha. Turvakaamera salvestiselt nähtub muuhulgas, et kui kostja soovis hagejast eemalduda ja liikus tagasi maja poole, läks hageja temale järgi ja ründas kostjat kätega, mille peale kostja ründas hagejat vastu. Üksteisevastased ründed olid korduvad. Salvestiselt ei ole näha kogu pooltevaheline konflikt. Mitmel korral kaovad pooled turvakaamera vaateväljast ära. Seejuures ei ole näha, kes füüsilist konflikti alustas. Hageja ja tema abikaasa väitel alustas seda kostja. Kostja väitel lõi esimesena hageja. Arvestades, et hageja seletus ja tema abikaasa tunnistajana antud ütlus ühelt poolt ning kostja seletus 6 teiselt poolt on omavahel vastuolus, ning et turvakaamera salvestiselt füüsilise konflikti algus selgelt ei nähtu, siis ei ole võimalik üheselt tuvastada, kes kaklust alustas. Seda, mis toimus turvakaamera vaateväljast väljaspool, ei saa tõsikindlalt järeldada ka turvakaamera vaatevälja jäävast poolte kehahoiakutest ja liikumistest. Hoolimata sellest, et ei ole võimalik üheselt tuvastada, kumb lõi esimesena, saab ringkonnakohtu arvates poolte väidete pinnalt siiski järeldada, et konfliktse olukorra initsieeris kostja, kes väljus majast, et hakata sõimlema koju tuleva hagejaga.
6. Tervisekaardi kohaselt läks hageja xx.xx.xxxx kell 22:28 AS Lääne-Tallinna Keskhaiglasse, kus fikseeriti, et hagejal on parem huul turses ja punetav, ning ülaigemel proteesi alt veritsev haav paari millimeetrise läbimõõduga.
7. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Kuna xx.xx.xxxx toimus poolte vahel kaklus ning vahetult pärast seda fikseeriti AS Lääne-Tallinna Keskhaiglas hagejal ülalmärgitud vigastused, siis on usutav, et nimetatud vigastused tekitas kostja hagejale kakluse käigus.
8. Kolleegiumi hinnangul puuduvad kostja käitumises õigusvastasust välistavad asjaolud. VÕS § 1045 lg 2 p 2 järgi ei ole kahju tekitamine õigusvastane, kui kannatanu nõustus kahju tekitamisega, välja arvatud juhul, kui nõusoleku andmine on vastuolus seaduse või heade kommetega. Riigikohus on 22.09.2010 otsuses kriminaalasjas 3-1-1-60-10 (p 17.2) selgitanud, et osapoolte kokkuleppel toimunud kaklus välistab hädakaitseõiguse, kuna selles osalejad on enda tervise kahjustamisega nõustunud. Sealjuures on kannatanu nõusolek konkreetses situatsioonis õigustavaks asjaoluks vaid juhul, kui see on antud enne teo toimepanemist ja kehtib veel õigushüve rikkumise hetkel. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul tõendatud, et hageja nõustus enne füüsilise konflikti algust vastastikuse kaklusega. Seda ei saa järeldada ka asjaolust, et hageja püüdis kakluse käigus kostjat vastu rünnata. VÕS § 1045 lg 2 p 3 järgi ei ole kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja tegutses hädakaitse- või hädaseisundis. Asjas esitatud tõendite pinnalt puudub alus väita, et kostja oli hädakaitse- või hädaseisundis.
9. VÕS § 1050 lg 1 sätestab, et kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kostja ei ole süü puudumist tõendanud.
10. Ülaltoodust tulenevalt vastutab kostja hagejale õigusvastaselt tekitatud tervisekahjustuse eest. 7 36.

§ 366

sätestab, et mittevaralise kahju hüvitamise hagis võib nõutava hüvitise summa hagis märkimata jätta ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Vastavalt VÕS § 134 lg-le 2, isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Seega on hagejal õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Tervisekaardilt nähtuvalt sai hageja kergeid vigastusi (parem huul turses ja punetav, ülaigemel proteesi all veritsev haav paari millimeetrise läbimõõduga). Sealjuures on usutav hageja väide, et löögist saadud igeme haav tekitas hagejale söömisel paaril nädalal valu. Kostja on seisukohal, et kahjuhüvitist tuleb vähendada VÕS § 139 alusel nullini, kuna hageja ise põhjustas kahju tekitamise. Kolleegium märgib, et Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 139 ja § 140 reguleerivad üksnes varalise kahju eest mõistetava hüvitise vähendamist (vt RKTKo 3-2-1-85-08, p 14). Kannatanu omaosalust saab arvestada mittevaralise kahju hüvitise määramisel VÕS § 134 lg 5 kohaselt, mis sätestab, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Ringkonnakohus leiab, et mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada ka, et hageja ise käitus ründavalt muuhulgas siis, kui kostja püüdis kakluse käigus hagejast eemalduda ja liikus tagasi maja poole. Sellega pikendas hageja ise kakluse kestvust. Pidades silmas kostja poolt hagejale tekitatud tervisekahjustuse olemust, aga ka hageja enda käitumist konfliktis, ning võttes arvesse mittevaralise kahju hüvitamise kohtupraktikat (vt Riigikohus. Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2020.2022. aastal. Kohtupraktika analüüs, Tartu 2023), peab ringkonnakohus käesoleval juhul mittevaralise kahju hüvitise põhjendatud suuruseks 300 eurot. Lisaks tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. 37. Hageja lisas apellatsioonkaebusele kuvatõmmised turvakaamera salvestiselt. Kolleegium leiab, et kuna kohtule on esitatud turvakaamera salvestis ise, siis puudub vajadus kuvatõmmiste esitamiseks ja kohus keeldub nende vastuvõtmisest (

§ 238lg 1 p 2).

Kostja esitas 30.05.2023 ringkonnakohtule prokuratuuri 10.04.2023 määruse kaebuse rahuldamise ja kriminaalmenetluse nr 2323170089 uurimisalluvusse edastamise kohta (kostja lepingulise esindaja M. Mürgi kuriteokaebus, milles paluti kontrollida, kas hageja ja MP käitumises esinevad KarS § 320 lg 1 sätestatud kuriteo tunnused). Hageja esitas 16.01.2024 ringkonnakohtule PPA 05.12.2023 prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määruse. Kostja esitas 20.03.2024 ringkonnakohtule prokuratuuri 19.03.2024 määruse, millega PPA 05.12.2023 määrus tühistati. Hageja esitas 08.05.2024 ringkonnakohtule PPA 25.04.2024 prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise 8 põhistamata määruse. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud tõenditel ei ole asja lahendamiseks tähtsust, mistõttu kohus keeldub nende vastuvõtmisest (

§ 238lg 1).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 38. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja rahuldab uue otsusega hagi, siis tuleb menetluskulud maakohtus- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda (

§ 163lg 1).

Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (

§ 177lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) 9