alusel alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni 18,90 % aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja 1417 eurot (sh riigilõiv 910 eurot ja õigusabikulud 507 eurot).
KOHTU PÕHJENDUSED 4. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub kooskõlas
5. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. 6.
lg 3 ja 4 järgi võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta või põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76, § 100, § 101, § 108, § 113 lg 1, § 1132, § 402 jj,
. Hagiavaldusele on lisatud poolte vahel sõlmitud ja kostja allkirjastatud tarbijakrediidileping nr 500080433 (dtl 12-13), lisalaenulepingud (dtl 33-34, 38-41, 48-50, 63-64, 73). Nimetatuga on tõendatud lepingute sõlmimine. Krediidilepingute vorm ja sisu vastavad VÕS § 404 lg 1 ja 2, krediidikulukuse määr ei ületa VÕS § 4062 lg 1 sätestatud määra. Hageja ütles lepingu(d) üles 23.10.2023 (dtl 80,81). Kohtu hinnangul on krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034). Krediidisaaja krediidivõimekuse hindamiseks on hageja kogunud andmeidlisaks laenutaotlustes krediidisaaja esitatud andmetele nõudnud krediidisaaja kontoväljavõtteid (dtl 16-32; 82-95; 96-100); maksehäireraportid (dtl 101-104, maksehäired puudusid); kogunud andmeid Maksu-ja Tolliametist (dtl 107-110), pensioniregistrist (dtl 105). Kostja on teinud laenu tagasimakseid (dtl 111-116), millest põhinõude katteks on arvestatud 6540,04 eurot, tasumata põhinõue 8945,16 eurot. Viivis perioodi 24.10.2023-24.07.2024.a. eest on 1271,16 eurot, viivisemäär 18,9% aastas (dtl 117 viivise arvestus, dtl 73 viivisemäär); intressinõue 10.07.2023 – 10.10.2023 eest 559,32 eurot (intressimäär 18,9% aastas, dtl 73) 7. Vastavalt
Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.
lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulud on riigilõiv 910 eurot ja õigusabikulud 507 eurot (ilma käibemaksuta) kokku 1417 eurot. 9. Kohus leiab, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja
§-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas menetluses
Hageja taotleb esindaja kulude hüvitamist lähtuvalt arvestusest 3 töötundi x 169 eurot töötunni hind = 507 eurot. Kohus on seisukohal, et esindaja kulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohtu hinnangul on ülepaisutatud hageja esindaja töötunni hind. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja mõistlikuks peetud tunnihinda 120 eurot (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Tavapärase mahukuse ja keerukusega võlaõiguslikus vaidluses ei ole kõrgendatud töötunni hind põhjendatud. Lisaks eeltoodule ei esindanud hagejat menetluses vandeadvokaadist esindaja, kelle kvalifikatsioon ja kutseoskused eeldaks kõrgemat tunnihinda. Kohus loeb põhjendatuks esindaja kulu 3 x 120 eurot ehk 360 eurot. Hageja menetluskulud on seega 910 +360 = 1270 eurot 10. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt
lg 4.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.