) § 58 lg 5. Kohus hoiatas, et kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata jätmisel jätab kohus avalduse läbi vaatamata (
Sel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu. MAAKOHTU LAHEND 3. Viru Maakohus jättis 30.09.2024 määrusega E. Kozlovi hagi ANALLIANCE OÜ vastu
lg 7 alusel läbi vaatamata ning märkis, et töövaidluskomisjoni otsus ei jõustu osas, millega töövaidluskomisjon E. Kozlovi nõuded rahuldas, ja töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud osas, millega töövaidluskomisjon jättis E. Kozlovi nõuded rahuldamata. Määruse kohaselt
lg 7 sätestab, et kui töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab kohus avalduse läbi vaatamata. Sel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu. Kohus andis hagejale tähtaja nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks 14 päeva kohtunõude kättesaamisest. Hageja sai kohtunõude kätte 11.09.2024 ja tähtaeg saabus 25.09.
lg 1 alusel taotluse töövaidluskomisjoni töövaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluses osas, millega töötaja avaldus rahuldati.
lg 5 kohaselt loetakse töövaidluskomisjonile esitatud avaldus käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul hagiavalduseks. Kohus annab pooltele vajaduse korral tähtaja 2 avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks.
lg 7 sätestab, et kui töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab kohus avalduse läbi vaatamata. Sel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu. 8. Maakohus andis 11.09.2024 puuduste kõrvaldamise määrusega hagejale
lg 5 teise lause alusel tähtaja 14 päeva määruse kättesaamisest nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks ja põhjendamiseks ning kuna hageja kohtu määratud tähtajaks nõutud hagiavaldust ei esitanud, jättis 30.09.2024 määrusega hagi
Ringkonnakohus leiab, et maakohtu
lg-te 5 ja 7 sätete formaalne tõlgendus ei vasta seaduse mõttele ning kohtul puudus hagi läbi vaatamata jätmiseks õiguslik alus.
lg 5 annab kohtule õiguse nõuda avalduse esitamist hagimenetluses ettenähtud vormis üksnes vajaduse korral. Kui töövaidluskomisjonile esitatud avaldus vastab hagiavalduse vorminõuetele (hagiavalduse vorminõuded on sätestatud eelkõige TsMS §-des 338 ja 363), ei ole
lg 5 teise lause järgi vaja anda töövaidluskomisjonile avalduse esitanud isikule tähtaega avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis. Kohtul on sel juhul nõuetekohane hagiavaldus olemas (
Lisaks tuleb
MS § 340 1 lg-ga 1. Menetlusosalisele peab olema selgelt arusaadav, millised puudused maakohtu hinnangul avalduses esinevad. Seega juhul, kui maakohus leidis, et töövaidluskomisjonile esitatud avaldust ei saa siiski lugeda hagiavalduseks, pidi maakohus puuduste kõrvaldamise määruses konkreetselt selgitama, millises osas on hagejal vaja avaldust täiendada, et see vastaks hagimenetluses ettenähtud vormile. Maakohtu üldsõnalises puuduste kõrvaldamise määruses sellised juhised puuduvad. Ringkonnakohus on seisukohal, et kui töövaidluskomisjonile esitatud avalduses ei ole puudusi, mis välistaksid selle hagiavaldusena menetlemise (TsMS § 371 lg-s 1 või § 423 lg-s 1 sätestatud alustel), ei saa seda jätta
Maakohus ei ole ei puuduste kõrvaldamise määruses ega hagi läbi vaatamata jätmise määruses märkinud, milliste puuduste tõttu ei ole töötaja töövaidluskomisjonile esitatud avaldus sobiv selle menetlemiseks hagiavaldusena. Ainuüksi asjaolu, et töövaidluskomisjon rahuldas nõuded osaliselt, ei tähenda, et töövaidluskomisjonile esitatud avaldus ei vasta hagiavalduse vorminõuetele. Kui töövaidluskomisjonile esitatud avalduses on nõuded selgelt välja toodud ja kirjeldatud avalduse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid, vastab avaldus TsMS § 363 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud nõuetele. Sellises olukorras on, arvestades töövaidluskomisjoni otsust ja kohtule esitatud taotlust töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluses läbivaatamiseks osas, millega avaldus rahuldati, piisavalt selge, millised töövaidluskomisjoni avalduses esitatud nõuded kuuluvad kohtumenetluses läbivaatamisele ning millised asjaolud moodustavad selle aluse. 9. Eeltoodust tulenevalt ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja ei pea menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt vajalikuks vastata kaebuse ülejäänud väidetele, sh selles osas, kas hagejal oli võimalik töölähetuses olles maakohtu 11.09.2024 puuduste kõrvaldamise määrusega tutvuda. 10. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel eeltoodud põhimõtteid arvestades hinnata, kas töötaja töövaidluskomisjonile esitatud avaldus vastab hagiavaldusele ettenähtud nõuetele, ja selles puuduste olemasolul anda hagejale uus tähtaeg avalduse esitamiseks hagimenetluses 3 ettenähtud vormis (
MS § 3401 lg 1). 11. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.