← Eesti

2-23-128434/17

Obsah (10)§ 170§ 113§ 1§ 164§ 406§ 4062§ 4034§ 403§ 4035§ 94

2-23-128434 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 17. september 2024, Kuressaare Tsiviilasja number 2-23-128434 Tsiviilasi OK Incure

§ 170mõttes.

  1. Lepingu kehtivuse ajal teostas laenuandja kostjale väljamakseid kogu summas 3451 eurot. Kostja on tasunud krediidisumma katteks kokku 1429.56 eurot. Kostja põhivõlgnevus hageja ees on hagi esitamise seisuga 2021,44 eurot (3451 – 1429.56 ), mille hageja palub kostjalt välja mõista. Vastavalt Laenulepingu põhitingimustele ja Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe tingimustele on hagejal õigus arvestada tasumata intressi 47,8515% aastas krediidilimiidi kasutamise eest. Intressi arvestatakse igapäevaselt Kasutusse antud laenusaldolt. Kuivõrd kostja krediidijääk oli 2021,44 eurot, siis arvestatakse sellelt summalt igapäev intressi. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress 190.81 eurot. Hageja arvestab viivist tagastamata krediidisummalt alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 09.03.2023 kuni 17.11.2023 intressiga võrdses määras, kuid mitte üle kolmekordse seadusjärgse määra. Kostja võlgneb hagejale viivist 478.00 eurot. Poolte vahel on sõlmitud kokkulepe sissenõudmiskulude hüvitamiseks. Krediidilepingu viimase lehekülje hinnakirja punkti 6 ja Lepingule lisatud Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe punkti 3 – Maksete hilinemisega kaasnevad kulud – on selgitatud, et pärast laenulepingu lõppemist kohustub klient tasuma esimese meeldetuletuskirja eest 25 eurot ning järgnevate kirjade eest 5 eurot kui nõue ületab 1000 eurot. Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja korduvalt võtta võlgnikuga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Selleks on hageja saatnud kostjale võlateatised nii kostja kodusele aadressile, kui ka e-posti aadressile. Hageja on edastanud Kostjale järgnevad meeldetuletuskirjad: 1) nõudekiri 04.04.2023 – 25€ (hagiavalduse lisa 4); 2) pretensioon 25.04.2023 – 5€ (hagiavalduse lisa 5); 3) hagihoiatus 01.06.2023 – 5€ (hagiavalduse lisa 5). Kokku: 35,00 eurot. Hageja on seisukohal, et esialgne krediidiandja Multitude Bank (endise ärinimega Ferratum Bank) on ammendavalt selgitanud vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmist. Tulenevalt lepingu tingimusest punktist 3.4.
  2. pidi kostja kinnitama, et tal ei ole maksehäireid ühegi isiku ees, sealhulgas ei ole maksehäirete registrites registreeritud kehtivaid maksehäireid ja Klient ei ole seotud ühegi vaidlusega, mis võib mõjutada tema võimet teha Laenu tagasimakseid. Lepingu tingimuste punkti 10.4.11 kohaselt kinnitas Kostja, et ta kasutab Laenu tavapärase tarbimise eesmärgil, mitte kriitilise olukorra ega kriitiliste vajaduste tõttu. Lepingu punkti 3.4.
  3. kohaselt kinnitas Kostja, et ta on teadlik Laenu võtmisega seotud kohustustest, millel võib olla negatiivne mõju tema rahalisele olukorrale, ja ta on selles osas vajaduse korral konsulteerinud finantsnõustajatega. Lepingu punkti 3.4.16 kohaselt kinnitas Kostja, et ta on esitanud Ferratumile kõik õiged andmed oma majandusliku olukorra ja Laenu kasutamise eesmärgi kohta. Andmete kogumis tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ning suudab tagastada krediiti. Vastutustundliku laenamise asjaolule viitab ka see, et Kostja tasus ca 4 aastase perioodi jooksul lepingust tulenevaid kohustusi korrapäraselt. Samuti on krediidiandja selgitanud Kostjale lepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning see info on edastatud ka kirjalikult Kostjale (leping ja Euroopa 3

(7)2-23-128434 tarbijakrediidi standardinfo teabeleht). Kostja on sõlminud nimetatud lepingu ja kinnitanud, et laenulepingu tingimused on Temale arusaadavad. Algne krediidiandja ei ole hagejale rohkem tõendeid või selgitusi vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise kohta esitanud. Hageja palub poolte menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust summas 385 eurot. Ka palub hageja mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja nõustub tagaseljaotsuse tegemisega Ts

MS § 407 kohaselt, kui kostja jätab hagile vastamata. Juhul, kui kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega või hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, palub hageja kostjalt välja mõista p-s 4.2 märgitud menetluskulud. Kostja seisukoht

  1. 17.11.2023 hagiavalduse lisad ja 08.01.2024 esitatud hagiavalduse terviktekst lisadega ning Pärnu Maakohtu 21.02.2024 menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud hagiavalduse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 12.05.
  2. Kostja hagile vastuväiteid esitanud ei ole. Kohtu põhjendused
  3. Kohus leiab, et hagi ei ole selles toodud faktilistel asjaoludel õiguslikult põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
  4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.
  5. TsMS § 407 lg 6 kohaselt juhul, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Lõike 6 järgi tehtav otsus ei ole tagaseljaotsus, vaid kohtuotsus, millega jäetakse hagi ilma tõendeid hindamata rahuldamata hagi õigusliku põhjendamatuse tõttu. Sellise kohtuotsuse puhul ei kohaldata TsMS § 444 lg-s 3 sätestatut, mis tähendab, et kohtuotsus sisaldab ka kirjeldavat ja põhjendavat osa.
  6. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel on nõude aluseks esialgse võlausaldaja ja kostja vahel 09.05.2019 sõlmitud laenulimiidileping (dtl 81). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev laenuandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu (võlaõigusseaduse (

) § 402 lg 1). Tarbija võlaõigusseaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (

§ 1lg 5).

Hagiavalduse kohaselt kasutas kostja laenuandja poolt võimaldatud limiiti kogusummas 3451 eurot (09.05.2019 on tehtud väljamakse summas 1000 eurot, 09.12.219 summas 2000 eurot ja 08.04.2020 summas 451 eurot) (dtl 82). 9.

§ 164

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.

§ 170sätestab, et 4

(7)2-23-128434 kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Hagiavalduse kohaselt on kostjat nõude loovutamisest teavitatud 04.04.2023 edastatud kirjaga (dtl 83). 10. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5. aprilli 1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (

) §-des 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal. 11.

§ 406

lg 1 ütleb, et krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel. Kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda, on tarbijakrediidileping tühine (

§ 4062lg 1).

  1. Kohus on kontrollinud lepingule lisatud Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo teabelehel toodud krediidi kulukuse määra arvestamist ning tuvastas, et võlgnikule esitatud krediidi kulukuse määr vastab seadusele. Hageja on selgitanud, et arvestades lepingu iseloomu, sõltub krediidi kulukuse määr kasutusele võetud krediidi suurusest. Nt 1000 euro suuruse krediidi korral on krediidi kulukuse määr 59,87% aastas. Lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr oli 20,01% ehk selle kolmekordne on 60,30%.
  2. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld.

§ 4034

lg 1 järgi on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama.

§ 403

4 lg 2 toob välja, et tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust.

§ 4034

lg 6 kohaselt võib vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1,

§ 4034lg 13). 5

(7)2-23-128434

§ 4035

lg 1 kohaselt on krediidiandja või krediidivahendaja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud andma tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale. 14. Kohus 13.12.2023 määruses juhtis hageja tähelepanu sellele, et hagejal on kohustus hagiavalduses välja tuua faktilised asjaolud seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega. Samuti selgitas kohus Riigikohtu poolt 24.11.2023 määruses nr 2-21-13098 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas märgitut ning juhtis tähelepanu

§ 4034lg 6 ja 7 sätestatule.

15. Kohus on seisukohal, et krediidiandja ei ole järginud

§-s 403 4 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

§ 4034

lg-d 2–4 kohustavad krediidiandjat tarbija krediidivõimelisust hindama vajaliku hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe saamiseks tuleb asjakohast teavet küsida tarbijalt, kasutada andmekogusid. Seejuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on laenuandjal. Hageja on selgitanud, milliseid toiminguid on kostja krediidivõimelisuse hindamiseks tehtud ning esitatust nähtuvalt on krediidiandja kostja krediidivõime hindamisel lähtunud kostja poolt lepingu sõlmimisel antud kinnitustest (dtl 85). Ei nähtu, et krediidiandja oleks astunud ühtegi sammu kostja antud andmete kontrollimiseks või lisa-andmete kogumiseks. Ka ei ole välja toodud, millistele asjaoludele tuginedes on krediidiandja lepingu sõlmimise ajal jõudnud järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Kohus on seisukohal, et tagantjärgi ilmneva asjaoluga, et kostja on neli aastat oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud, ei ole võimalik jaatada krediidiandja poolt tarbijale krediidi võimaldamise eelselt

§ 4034 lg 1 sätestatud kohustuse nõuetekohast täitmist.

Ka ei ole hageja toonud väljas nimetatud seisukohta, s.o, et kostja on neli aastat nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi täitnud, kinnitavaid faktilisi asjaolusid.

  1. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toodud asjaoludest võimalik järeldada, et laenuandja kogus piisavalt andmeid kostja krediidivõime kohta ja hindas seda kohase hoolsusega. Laenuandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on laenuandjal. Hageja ei ole hagiavalduses esile toonud, millist teavet on ta kogunud ja kuidas seda kontrollinud. Hageja esitatud andmetest nähtub, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ilmselgelt ebapiisav.
  2. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on

§ 4034

lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 18. Hageja on välja toonud, et kostjale on võimaldatud laenulimiiti kokku summas 3451 eurot (dtl 82) ja, et kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid summas 5417 eurot, millest arvestati krediidisumma katteks 1429.56 eurot, kulude katteks 128.53 eurot ja intressi katteks 3858.91 eurot (dtl 83). Arvestades

§ 403

4 lg 7 intressi kohta sätestatut ning seda, et alates lepingu sõlmimisest kuni 31.12.2022 oli

§ 94

sätestatud intressi määr 0%, tuleb kostja tagasimaksed, mis krediidiandja on lugenud intressi katteks lugeda põhivõlgnevuse tagasimakseteks. Muid tasusid kostja hagejale

§ 403

4 lg 7 teisest lausest tulenevalt ei võlgne, seega ka krediidiandja poolt kulude katteks loetud kostja maksed tuleb lugeda põhivõlgnevuse tagasimakseteks. Kuna vastutustundliku laenamise põhimõtte 6

(7)2-23-128434 rikkumise tulemusena ei olnud kostja lepingu lõppemise ajal tagasimaksetega viivituses vaid oli krediidiandjale teinud tagasimakseid summas, mis ületab kostjale võimaldatud laenulimiiti, ei ole kostja enda lepinguliste kohustuste täitmisega viivitusse sattunud ning puudub alus hageja viivsenõude ja ka sissenõudmiskulude nõude rahuldamiseks.
  1. Kohus eeltoodust tulenevalt jätab hagi rahuldamata. Menetluskulud
  2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
  3. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole menetluses osalenud, ei ole kostjal käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
  4. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
  5. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult. /digitaalallkiri/ Reena Undrest kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.