Obsah (5)

§ 101§ 99§ 102§ 100§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 11.08.2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-4194 Tsiviila

§ 101lg 1 alusel.

Hageja palub mõista kostjalt igakuise elatise välja alates hagi esitamisest (17.03.2023) summas 215,64 eurot kuni lapse täisealiseks saamiseni (s.o xxx) ja määrata kindlaks elatise suuruse arvutamise alused-

§ 101

lg-s 3 sätestatud baassummale lisada

§ 101

lg 4 nimetatud 3 %line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest arvestada maha pool hagejale makstavast lapsetoetusest (

§ 101lg 5 ja PHS § 17 lg 3 II lause) kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Kostja vastuväited 2

1. Kostja vaidleb hageja elatise nõudele vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Vastuväidete kohaselt kannab kostja vanglas karistust kuni
2. aasta detsembrini. Kostjal puudub sissetulek ja varalised vahendid hagejale elatise maksmiseks. Kostja lähtub ülalpidamiskohustuse täitmisel Harju Maakohtu 19.10.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-111273 kinnitatud kompromissist, mille kohaselt tasub kostja lapse ülalpidamiseks elatist igakuiselt 80 eurot. Kostja on nõus tasuma hagejale elatist üksnes juhul, kui talle tagatakse võimalus lapsega suhtlemiseks. Menetluse käik
3. 11.04.2023 kohtunõudega täitis kohus tsiviilasjas selgituskohustust, mh kvalifitseeris nõude õigusliku aluse ja selgitas pooltele tõendamiskoormist. Kohus tegi pooltele ettepaneku põhjalikult kaaluda kompromissi sõlmimise võimalusi ning määras pooltele tähtaja kuni 24.04.2023 kompromissi sõlmimiseks. Kohus märkis, et juhul kui pooled kompromisskokkuleppele ei jõua, tuleb pooltel esitada kohtule ülevaade kompromissi sõlmimise käigust ja kokkuleppe sõlmimata jätmise põhjustest koos vastusega kohtunõudele arvestades kohtu eeltoodud selgitusi hiljemalt 28.04.
5. Pooled kompromisskokkuleppele ei jõudnud.
6. 05.05.2023 kohtunõudega määras kohus pooltele täiendava tähtaja 11.04.2023 kohtunõude täitmiseks kuni 19.05.
8. 19.05.2023 esitas hageja kohtule täiendava seisukoha. Kostja täiendavat seisukohta kohtunõudes toodud tähtajaks ei esitanud.
9. 07.07.2023 määrusega lõpetas kohus eelmenetluse 07.07.
10. Kohus määras hagi menetleda kirjalikus menetluses. Kohus teatas, et pooltel on soovi korral võimalik esitada kohtule menetluskulude nimekirjad hiljemalt 14.07.2023 ja vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastata hiljemalt 21.07.
11. Kohus teatas, et kohus teeb lahendi avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu ja avalikus e-toimikus
12. augustil
13. Kohtuotsuse põhjendused
14. Pooled ei vaidle, et hageja on sündinud xxx T K-Ni ja kostja kooselust.
15. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 459 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Kuigi üldjuhul on kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks TsMS § 459 lg 1 järgi alust siis, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused ja/või kohustatud isiku(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud, siis on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-124-15 punktis 12 selgitatud, et TsMS § 459 lg 1 kohaselt võivad lisaks lapse vajaduste ja/või vanema(te) varalise seisundi muutumisele olla elatise suuruse muutmise aluseks ka õiguslikud muudatused. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti.
16. Kostja tasub vastavalt Harju Maakohtu 19.10.2015 määrusele hagejale elatist 80 eurot kuus (tsiviilasi nr 2-15-111273) (tl 5-6). 3 Antud juhul esitas hageja hagi elatise suuruse muutmiseks ennekõike seetõttu, et tsiviilasjas nr 2-15-111273 19.10.2015 määrusega kinnitatud kompromisskokkuleppest on möödunud rohkem kui 7 aastat ja nimetatud määruse korral määratud elatisraha lapsele on oluliselt väiksem kui kehtiva perekonnaseadusega sätestatud elatise alammäär ning lapse igapäevased vajadused on suurenenud. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et elatise suurendamiseks alus puudub.
17. Seega vaidlevad pooled selle üle, kas ja mis suuruses peaks kostja hagejale elatist maksma.
18. Alates 01.01.2022 kehtiva perekonnaseaduse (

) § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3-4 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil.

§ 101

lg 5-6 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Seoses

§ 101

01.01.2022 muudatustega selgitab kohus, et elatise baassummale lisatakse reeglina 3 % eelneva aasta Eesti keskmisest brutokuupalgast. Vanemate kokkuleppel või kohtu poolt määratuna võib baassummale lisatav protsent olla keskmise brutokuupalga asemel 3 % kohustatud vanema tegelikust kuutasust. Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse lapsetoetust. 13. Kohus leiab, et kindlaks tuleb teha, kui suur on hageja ülalpidamise ulatus. Sõltumata 01.01.2022

§ 101

muudatustest, tuleb lapsele elatise suuruse määramisel lähtuda jätkuvalt eeskätt

§ 99

lg-test 1-2, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Hageja igakuised kulud on järgmised: kommunaalkulud ca 200 eurot + elekter 44 eurot, kokku 244 eurot; kulud toidule 150 eurot, riietele ja jalanõudele 40 eurot, tervishoiule 5 eurot, koolikohustuste täitmiseks 10 eurot, sidekulud 12 eurot, majapidamistarvetele ja kodukeemiale 7 eurot, kodutehnikale 7 eurot, huvitegevus ja muud märkimata jäänud kulud 20 eurot, kokku on 251 eurot. Hageja taotleb kostjalt elatise väljamõistmist

§ 101lg 1 alusel.

Riigikohus on oma lahendis nr 2-15-15909 punktis 12 asunud seisukohale, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; vt ka
3. jaanuari
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Hageja nõue on antud juhul esitatud tsiviilasjas nr 2-15-111273 19.10.2015 määrusega kinnitatud kompromisskokkuleppe elatisesumma (80 euro) suurendamiseks

§ 101sätestatud 4 miinimumsuuruseni, kuna lapse vajadused on suurenenud.

Seega ei ole antud juhul alaealise lapse igakuiste kulude suurust vaja tõendada.

1. Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse lapsetoetust. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada selle toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimese lause kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja seaduslikule esindajale laekub lapsetoetus 80 eurot. Hageja on taotlenud lapsetoetust arvesse võtta 40 euro ulatuses (80 eurot : 2). Seega kuulub hagejale tasumisele kuuluv elatis vähendamisele 40 euro võrra.
2. Kuna hageja ei viibi kostja juures, ei kohaldu

§ 101lg 6.

1. Järgnevalt peab kohus vajalikuks kindlaks teha vanemate varalise seisundi. Kostja on märkinud, et ta viibib vanglas kuni
2. aasta detsembrikuuni, sissetulekud puuduvad ja varaline seis ei võimalda hagejale elatist anda. 11.04.2023 kohtunõudes selgitas kohus muuhulgas, et pooltel tuleb ülalpidamisasjas esitada andmed ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta hiljemalt 28.04.
3. Kohus pikendas eeltoodud tähtaega kuni 19.05.
4. Pooled kohtunõuet ei täitnud. 26.05.2023 kirjaga tegi kohus hageja seadusliku majandusliku seisundi kindlakstegemiseks päringu Maksu- ja Tolliametile, Sotsiaalkindlustusametile, Töötukassale ja krediidiasutustele. Töötukassa teatas kohtule, et Eesti Töötukassa infosüsteemis ei sisalda andmeid T K-N kohta (tl 110-111). Sotsiaalkindlustusameti vastusest nähtub, et T K- Nile on seoses laste kasvatamisega viimasel kuuel kuul määratud ja makstud: lapsetoetus (12.2022- 01.2023 igakuiselt kogusummas 120 eurot, alates 02.2023 igakuiselt kogusummas 160 eurot ja mais 2023 on makstud tagasiulatuvalt jaanuarikuu 2023 eest kogusummas 40 eurot) (tl 56-57). Maksu- ja Tolliameti tõendist nähtub, et T K-N töötab xxx ja tema töötasuks on keskmiselt (periood november 2022-aprill 2023) 1307,21 eurot (bruto). Samuti on T K-Nile tehtud Tervisekassa poolt väljamaksed novembris 2022 summas 207,36 eurot (bruto) ja jaanuaris 2023 summas 122,08 eurot (bruto) (tl 60-61). Krediidiasutuste päringute vastustest nähtub, et T K-N omab Swedbank AS-is arvelduskontot nr xxx, mille jääk on null ja toimingud viimase kuur kuu jooksul puudusid, ja nr xxx (tl 63). T K-Ni arvelduskonto nr xxx väljavõttest nähtuvalt on seisuga 02.06.2023 lõppsaldo 10 985,59 eurot (tl 6471). Eeltoodud väljavõttest nähtuvalt on T K-Nil kohustus xxx AS-i ees (laenuleping xxx, 05.12.2022 laenu põhiosa 142,48 eurot, varakindlustuse makse 10,16 eurot, intress 44,40 eurot; 05.02.2023 laenu põhiosa 141,31 eurot, varakindlustuse makse 10,16 eurot ja intress 45,57 eurot; 05.03.2023 laenu põhiosa 125,48 eurot, varakindlustuse makse 10,16 eurot ja intress 96,04 eurot; 05.04.2023 laenu põhiosa 115,50 eurot, varakindlustuse makse 10,16 eurot ja intress 106,02 eurot ning 05.05.2023 laenu põhiosa 119,52 eurot, varakindlustuse makse 10,16 eurot ja intress 102 eurot). Samuti tasub T K-N igakuiselt elukindlustuse eest (xxx: 05.12.2022 5,69 eurot; 05.01.2023 6,01 eurot; 05.02.2023 6,19 eurot; 05.03.2023 5,57 eurot; 05.04.2023 6,14 eurot ja 05.05.2023 5,92 eurot). 5 Lisaks tegi kohus 12.06.2023 T K-Ni ja kostja osas päringud Maksu- ja Tolliametisse, Kinnistusraamatusse, Äriregistrisse, Maanteeametisse ja Väärtpaberite Keskregistrisse. 12.06.2023 kohtukirjaga andis kohus pooltele võimaluse esitada seisukoha T K-Ni Maksu- ja Tolliameti, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, krediidiasutuste ning vanemate registervara päringute vastuste osas kohtule 5 päeva jooksul kohtunõude kättesaamisest. Kostja kohtule seisukohta ei esitanud. 19.06.2023 esitas hageja kohtule seisukoha, milles märkis, et kostja varatu seis on ajutise iseloomuga, kuid see ei saa olla aluseks elatise suuruse muutmata jätmiseks. Vanem ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Vanem peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Esitatud tõenditest nähtub, et kostjal on suur töökogemus, mistõttu tööle saamine ei oleks talle raske. Maksu- ja Tolliameti andmetel on T K-Nile aprillis 2023 tehtud väljamakse xxx poolt (tl 75). T KNil puuduvad seosed äriühingutega (tl 76). T K-Nile kuulub kinnisavara asukohaga xxx (tl 77-78) ja sõiduauto registreerimismärgiga xxx (tl 79, pöördel). T K-Nile väärtpabereid ei kuulu (tl 80). Maksu- ja Tolliameti andmetel on kostjale viimane väljamakse tehtud mais 2015 xxx poolt. Varasemalt on kostjale tehtud väljamaksed järgmiselt: mai 2007 xxx poolt, juuli 2007 xxx poolt, detsember 2010 xxx poolt, juuni 2011 xxx poolt, november 2011 xxx poolt, juuni 2012 xxx poolt, august 2012 osaühingu xxx poolt, jaanuar 2013 xxx poolt, veebruar 2013 xxx-i poolt, november 2013 xxx poolt, oktoober 2014 xxx poolt, jaanuar 2015 xxx ja xxx poolt, veebruar 2015 xxx poolt ja märts 2015 xxx poolt (tl 81-82). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et eeltoodust nähtub, et kostjal on suur töökogemus, mistõttu tööle saamine ei oleks talle raske. Kostjal puuduvad seosed äriühingutega (tl 83). Kostjal puudub kinnisvara (tl 84). Kostjale kuulub sõiduauto registreerimismärgiga xxx, millele on seatud keelumärked 07.08.2019 ja 12.03.2021 (tl 85, pöördel). Kostjale väärtpabereid ei kuulu (tl 86).

§ 102

lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole esile toonud, et tal oleks peale hageja veel alaealisi lapsi, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Lisaks ei ole kostja ka töövõimetu ja tal puuduvad kulud enda ülalpidamiseks. Kohus selgitab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et kostja oleks otsinud mõistlikus ulatuses senisest tasuvamat tööd. Kostja on tööealine ning võimeline. Eeltoodut ei välista kostja vanglas viibimine. Asjaolu, et kostja viibib vanglas tahtlikult toimepandud süüteo eest, ei saa olla aluseks elatise maksmisest vabastamiseks. Vanglas on loodud kõik tingimused sissetuleku teenimiseks. Seda enam et vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 järgi on kinnipeetav kohustatud töötama. VangS § 43 lg 1 kohaselt makstakse kinnipeetava töötamisel talle töötasu. Töötasu makstakse ka kinnipeetavatele, keda rakendatakse vangla majandustöödel. VangS § 43 lg 2 kohaselt peab kinnipeetava töötasu olema vähemalt 10 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäärast. Järelikult on kostjal kohustus ja võimalus hankida nii enda kui ka oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid. Lisaks ei viibi hageja kostja kui lahus elava vanema juures olulise osa ajast. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest lähtuvalt saaks ja tuleks alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist vähendada alla miinimummäära või jätta 6 elatis üldse väljamõistmata. Seetõttu eeldab kohus, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülapidamist vähemalt seaduses sätestatud miinimumsuuruses. 17. Riigikohus on selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike (otsus nr 3-2-1-15-17, punkt 12; 3-2-1-118-12, punkt 15). Lisaks on Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-22-1402 22.06.2023 kohtuotsuse punktis 72 esile toonud, et olukorras, kus mõlemad vanemad on terved ja töövõimelised, s.t suutelised teenima sissetulekut, mis võimaldab täita laste ülalpidamiskohustust vähemalt miinimummääras, puudub alus esile toodud ja tõendatud asjaolusid arvestades ülalpidamiskohustuse jaotuse eeldusliku võrdsuse põhimõttest kõrvale kalduda. Kohus märgib, et hageja seaduslik esindaja ja kostja peavad kandma oma alaealise lapse ülalpidamiskulud võrdselt. 18. Kostja on lisanud hagivastusele tõendi, millelt nähtuvalt on lapse ema kinnitanud, et ta ei esita kostja vastu elatise nõuet ka peale kostja vanglast vabanemist (tl 15). 11.04.2023 kohtunõudes palus kohus hagejal eeltoodud (elatisega seonduva) avalduse sisu ja eesmärki kohtule selgitada. Hageja kohtunõuet ei täitnud.

§ 100

lg 3 sätestab, et vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Kohus märgib, et

§ 109kohaselt on selline kokkulepe tühine.

1. Elatiskalkulaatori (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) kohaselt on seadusjärgne elatisemäär hageja osas 215,64 eurot perioodil 01.03.2023-31.03.
2. Alates 01.04.2023 on seadusjärgne elatisemäär hageja osas 260,33 eurot. Kuna kostja peab hagejale tasuma elatist igakuiselt 80 eurot vastavalt Harju Maakohtu 19.10.2015 määrusele tsiviilasjas nr 2-15-111273, rahuldab kohus hageja hagi osaliselt. Kohus muudab Harju Maakohtu 19.10.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-111273 väljamõistetud elatise suurust ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks hageja ülalpidamiseks elatise - alates 17.03.2023 kuni 31.03.2023 summas 104,34 eurot (s.o 15 päeva eest) ja - alates 01.04.2023 summas 260,33 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni 27.04.2029, mis on arvestatud vastavalt perekonnaseaduse § 101 lõigetele 3–5 (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3 % eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuutasust 1685 eurost) – 40 eurot (½ lapsetoetust 80 eurost)). Elatise arvutamise aluseks olevat baassummat indekseeritakse iga aasta
3. aprillil (järgmine kord 01.04.2024) Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Lisanduv 3 % eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast indekseeritakse iga aasta
4. aprillil vastavalt brutokuupalga muutusele. Seaduses sätestatud lapsetoetuse muutumise korral arvestatakse alates toetuse muutumisest toetuse muutunud suurust. Hageja nõue elatise saamiseks jääb rahuldamata perioodi 17.03.2023-31.03.2023 eest summas 111,30 eurot (215,64 – 104,34). Elatise maksmisel tuleb võtta arvesse kostja poolt kohtumenetluse ajal tasutud elatist.
5. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra selliselt, et kostja on kohustatud maksma elatisemakse iga kuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt selle kuu kümnendal kuupäeval hageja seadusliku esindaja T K-Ni 7 pangakontole nr xxx selgitusega: „elatis“ ning märkides ära kuu nimetuse, mille eest elatis on tasutud.
6. Kohus märgib, et kohus jätab tähelepanuta kõik kostja väited, mis puudutavad vanema ja lapse vahelist suhtlemist, sh kostjale lapse piltide saatmist, ja kostja kriminaalasju. Käesolevas asjas lahendatakse elatise nõuet. Suhtluskorda või hooldusõigust puudutavad vanematevahelised vaidlused tuleb lahendada eraldi menetluses. Tõendid, mida kohus kohtuotsuse tegemisel ei arvesta
7. Juhindudes TsMS § 238 lg-st 5 jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata:  vastus kaebusele (tl 26) ja pealkiri (tl 27), kuna käesolevas tsiviilasjas menetleb kohus hagi elatise muutmise nõudes. Suhtluskorda või hooldusõigust puudutavad vanematevahelised vaidlused tuleb lahendada eraldi menetluses. Menetluskulude jaotus
8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
9. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 8