Obsah (4)

§ 152§ 43§ 109§ 108

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-1854 Määruse kuupäev 16. oktoober 2024 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Tiina Johkemi kaebus Sotsiaalkindlustusameti 14. augusti 2023.

) § 155 lg 5 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tiina Johkem (kaebaja) esitas Sotsiaalkindlustusametile (SKA)
2. mail 2023 avalduse ja dokumendid väljateenitud aastate pensioni määramiseks väljateenitud aastate pensionide seaduse § 12 alusel päästeteenistujana.
3. SKA otsustas
4. augusti
5. a otsusega nr E13338-1 mitte määrata kaebajale väljateenitud aastate pensioni. Kaebaja staaži hulka arvatakse töötamise perioodid
6. märts 1995 kuni
7. august 1999,
8. oktoober 2000 kuni
9. mai 2002 ning
10. oktoober 2005 kuni
11. mai 2023, s.o kokku 23 aastat ja 8 kuud. Staaži hulka ei arvata lapsehoolduspuhkusel viibitud aega alates
12. augustist 1999 kuni
13. septembrini 2000, s.o kokku 1 aasta 1 kuu ja 21 päeva. 3-23-1854
14. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule
15. augustil 2023 kaebuse SKA
16. augusti
17. a otsuse nr E13338-1 tühistamiseks ning uue otsuse tegemiseks kohustamiseks.
18. Tartu Halduskohus võttis
19. augusti
20. a määrusega Tiina Johkemi kaebuse menetlusse ning andis vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks.
21. Vastustaja esitas kohtule
22. septembril 2023 vastuse, milles vaidleb kaebusele vastu.
23. Tartu Halduskohus peatas
24. veebruari
25. a määrusega haldusasja nr 3-23-1854 menetluse kuni lõpplahendi jõustumiseni haldusasjas nr 3-22-
27. Tartu Halduskohus uuendas
28. septembri
29. a määrusega haldusasja menetluse ning andis vastustajale tähtaja kaebuse põhjendatuse ja menetluse jätkamise kohta seisukoha esitamiseks. Praeguseks jõustunud kohtuotsustes haldusasjas nr 3-22-2305 asusid kohtud seisukohale, et lapsehoolduspuhkusel viibitud aeg tuleb arvestada väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka ning SKA õigusnormide tõlgendus ei ole õige.
30. SKA tunnistas
31. septembri
32. a otsusega nr E13338-2 oma varasema
33. augusti
34. a otsuse nr E13338-1 kehtetuks alates selle andmisest, uuendas
35. mail 2023 esitatud pensioniavalduse menetluse ning määras kaebajale väljateenitud aastate pension alates
36. augustist
37. SKA määras
38. septembri
39. a otsusega nr 1 kaebajale väljateenitud aastate pensioni alates
40. augustist 2023 eluaegselt 578,20 eurot kuus.
41. SKA esitas
42. oktoobril 2024 kohtule taotluse haldusasja menetluse lõpetamiseks.
43. Kohus palus
44. oktoobri
45. a kohtunõudega kaebajal teatada, kas ta nõustub haldusasja menetluse lõpetamisega või soovib ta minna üle tuvastamisnõudele. Ühtlasi selgitas kohus kaebajale menetluse lõpetamise tagajärgi ning palus kaebajal esitada menetluskulude tekkimisel menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid.
46. Kaebaja esitas
47. oktoobril 2024 vastuse, milles ei vaidle vastu haldusasja menetluse lõpetamisele. Ühtlasi esitas kaebaja kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid. Kaebaja palub mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulude hüvitis kogusummas 854 eurot ning määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda lahendi jõustumisest kuni täieliku täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud ulatuses. Vastusele on lisatud Advokaadibüroo Haas & Jennsen OÜ
48. augusti
49. a arve nr 167/2023 summas 720 eurot ja
50. oktoobri
51. a arve nr 214/2024 summas 122 eurot.
52. Vastustaja esitas
53. oktoobril 2024 kohtule seisukoha kaebaja menetluskulude väljamõistmise taotlusele. Vastustajal ei ole menetluskulude väljamõistmisele vastuväiteid, v.a viivise osas, kuna halduskohtumenetluse seadustik ei näe menetluskulude puhul viivise tasumist ette. KOHTU SEISUKOHT 13.

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

§ 152

lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust nimetatud alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata 2 3-23-1854 jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

1. Kuna SKA on
2. septembri
3. a otsustega nr E13338-2 ja nr 1 tunnistatud vaidlusaluse haldusakti kehtetuks, uuendanud kaebaja
4. mai
5. a pensioniavalduse menetluse ning määranud kaebajale väljateenitud aastate pensioni alates
6. augustist 2023 eluaegselt 578,20 eurot kuus, siis on kaebaja oma eesmärgi saavutanud ning esineb alus haldusasja menetluse lõpetamiseks. Kaebaja on haldusasja menetluse lõpetamisega nõus ning ei soovi vastavalt

§ 152lg-le 2 üle minna tuvastamisnõudele.

Ka kohtule ei nähtu, et tuvastamiskaebusele üleminek võiks kaebaja õiguste kaitseks praegu vajalik olla. 15. Eelnevat arvestades lõpetab kohus

§ 152lg 1 p 4 alusel käesoleva haldusasja menetluse.

Vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. 16. Haldusasja menetluse lõpetamisel otsustab kohus menetlust lõpetavas määruses ka menetluskulude jaotuse (

§ 109lg 2).

Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus

§ 108

lg-st 6, mille kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.

§ 109lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kaebaja esitatud kuludokumentidest nähtuvalt on kaebaja kandnud õigusabikulusid kokku summas 842 eurot, s.o Advokaadibüroo Haas & Jennsen OÜ

1. augusti
2. a arve nr 167/2023 alusel 720 eurot ja
3. oktoobri
4. a arve nr 214/2024 alusel 122 eurot. Kuigi kaebaja taotleb vastustajalt 854 euro väljamõistmist, siis saab kohus aru, et tegemist on eksliku taotlusega ning et kaebaja taotleb vastustajalt 842 euro väljamõistmist. Eelduslikult on kaebaja menetluskulude nimekirja esitamisel teinud arvutusvea ning lähtunud taotluses kõikide kulude osas käibemaksumäärast 22%, kuigi
5. a tehtud kuludele rakendus veel käibemaks 20%. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt seisneb kulu
6. augusti
7. a kaebuse koostamises kokku 6 tundi ning kohtule
8. juunil 2024 esitatud päringu koostamises, vastustaja menetluse lõpetamise taotlusega tutvumises, kaebajaga suhtlemises ja kohtule
9. oktoobril 2024 vastamises kokku üks tund. Kaebajale on osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul ei ole õigusabiteenuse tunnihind ülemäärane ning kaebaja kantud menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud. Küll aga ei ole võimalik määrata, et vastustaja peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni täieliku täitmiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud ulatuses. Viivise väljamõistmine menetluskuludelt on võimalik tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 4 kohaselt ning halduskohtumenetluse seadustik sellist võimalust ette ei näe (Riigikohtu halduskolleegiumi
10. veebruari
11. a otsus asjas nr 3-18-2294, p 27;
12. detsembri
13. a otsus asjas nr 316-1616, p 18). Seega mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 842 eurot. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3