TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-212 Määruse kuupäev 7. oktoober 2024 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Janek Gingeli kaebus Tartu Vangla 27. detsembri 2023. a käskkirj

) § 155 lg 5 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla tunnistas
2. detsembri
3. a käskkirjaga nr 2-23/1-3/609 Janek Gingeli (kaebaja) süüdi Tartu Vangla
4. mai
5. a käskkirja nr 6-3/142 p 5 nõuete rikkumises ning määras talle distsiplinaarkaristuseks noomituse. Käskkirja kohaselt suhtles kaebaja
6. detsembril 2023 töökohas Osaühing Pesumaja REA kõrvalise isikuga, s.o samal päeval Tartu Vanglast vabanenud isikuga, ja tegeles kõrvaliste tegevustega. Kaebaja esitas eelnimetatud käskkirja peale
7. detsembril 2023 vaide, mille vangla jättis
8. jaanuari
9. a vaideotsusega nr 1-11/24/257-2 rahuldamata. 3-24-212
10. Tartu Vangla paigutas
11. detsembri
12. a otsusega nr 6-5/227-1 kaebaja samal päeval ümber karistuse kandmise jätkamiseks kinnisesse Tartu Vangla eluosakonda. Otsuse kohaselt on kaebajat avavanglas kahel korral distsiplinaarkorras karistatud, kolmanda rikkumise toimepanemisel piirduti vestlusega. Kaebaja on eiranud korduvalt kinnipeetavale sätestatud keeldusid ja kohustusi, kuritarvitades seejuures vangla usaldust. Ühtlasi võib kinnipeetava käitumisviis ajendada ka kaaskinnipeetavaid rikkuma kehtivat korda. Seetõttu ei ole võimalik jätkata kaebaja vangistuse täideviimist avavanglas. Vanglal puudub veendumus, et kaebaja ei pane avavangla tingimustes viibides toime uusi rikkumisi. Kaebaja esitas eelnimetatud otsuse peale
13. detsembril 2023 vaide, mille vangla jättis
14. jaanuari
15. a vaideotsusega nr 1-11/24/2-2 rahuldamata.
16. Tartu Vangla tunnistas
17. detsembri
18. a käskkirjaga nr 6-1/785 alates
19. detsembrist 2023 kehtetuks kaebaja suhtes välja antud järelevalveta väljaspool vanglat liikumise käskkirja (
20. mai
21. a käskkirja nr 6-3/142) seoses töötamisega Osaühingus Pesumaja REA. Seoses kaebaja paigutamisega karistuse kandmiseks tagasi kinnise vangla eluosakonda, ei ole otstarbekas lubada kaebaja järelevalveta liikumist väljaspool vanglat. Kaebaja esitas eelnimetatud käskkirja peale
22. detsembril 2023 vaide, mille vangla jättis
23. jaanuari
24. a vaideotsusega nr 1-11/24/4-2 rahuldamata.
25. Kaebaja esitas
26. jaanuaril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla
27. detsembri
28. a otsuse nr 6-5/227-1,
29. detsembri
30. a käskkirja nr 6-1/785 ja
31. jaanuari
32. a vaideotsuse nr 1-11/24/257-2 tühistamiseks. Kaebaja ei ole nõus vastutama kõrvaliste isikute viibimise pärast neile mitte ettenähtud asukohas. Kaebaja taotleb riigi õigusabi, kuna kaebaja on töötu ja tal puudub sissetulek. Samuti palub kaebaja üle kuulata tunnistaja ja vanglalt välja nõuda videosalvestised
33. detsembri
34. a sündmuse kohta.
35. Kaebaja esitas
36. jaanuaril 2024 kohtule avalduse, milles viitab Tartu Vangla
37. jaanuari
38. a vaideotsustele nr 1-11/24/2-2 ja 1-11/24/4-
40. Tartu Halduskohus võttis
41. veebruari
42. a määrusega menetlusse Janek Gingeli kaebuse Tartu Vangla
43. detsembri
44. a käskkirja nr 2-23/1-3/609,
45. detsembri
46. a otsuse nr 6-3/227-1,
47. detsembri
48. a käskkirja nr 6-1/785,
49. jaanuari
50. a vaideotsuse nr 1-11/24/257-2,
51. jaanuari
52. a vaideotsuse nr 1-11/24/2-2 ja
53. jaanuari
54. a vaideotsuse nr 1-11/24/4-2 tühistamiseks. Sama määrusega andis kohus vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks ning jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
55. Tartu Vangla esitas kohtule
56. märtsil 2024 vastuse kaebusele, milles palub kaebuse rahuldamata jätta. Samuti esitas vastustaja haldusmenetluse tõendid.
57. Kaebaja esitas kohtule
58. veebruaril,
59. märtsil,
60. märtsil,
61. aprillil ja
62. aprillil 2024 täiendavad seisukohad ja tõendi. Kaebaja taotleb tõendite kogumist ning esitab vastuväited vastustaja vastusele.
63. Osaühingu Pesumaja REA juhataja esitas
64. märtsil 2024 kohtule täiendavad tõendid.
65. Tartu Vangla esitas kohtule
66. oktoobril 2024 avalduse, milles annab teada, et kaebaja vabastati
67. aprillil 2024 vanglast seoses karistuse ärakandmisega. Vangla palub haldusasja menetlus tühistamiskaebuse ainetuks muutumise tõttu lõpetada.
68. Kohus palus
69. oktoobri
70. a kohtunõudega kaebajal teatada, kas ta nõustub haldusasja menetluse lõpetamisega või soovib ta minna üle tuvastamisnõudele. Viimasel juhul 2 3-24-212 peab ta kohtule selgitama, kuidas on see tema õiguste kaitseks vajalik. Ühtlasi selgitas kohus kaebajale menetluse lõpetamise tagajärgi ning palus kaebajal teatada, kelle nimele ja millisele arvelduskontole kaebuselt tasutud riigilõiv menetluse lõpetamise korral tagastada.
71. Kaebaja esitas
72. oktoobril 2024 kohtule avalduse, milles ei nõustu haldusasja menetluse lõpetamisega. Kaebajal jäi vangla tegevuse tõttu saamata töötasu ning tema kaebus Tartu Vangla vastu on põhjendatud. KOHTU SEISUKOHT
73. Tartu Vangla
74. detsembri
75. a käskkiri nr 2-23/1-3/609,
76. detsembri
77. a otsus nr 6-5/227-1,
78. detsembri
79. a käskkiri nr 6-1/785 ja eelnimetatud haldusaktidega seotud vaideotsused puudutavad kaebaja distsiplinaarkorras karistamist, kinnisesse vangla eluosakonda paigutamist ja järelevalveta väljaspool vanglat liikumise käskkirja kehtetuks tunnistamist, s.t et haldusaktid reguleerivad üksnes kaebaja kui vanglas viibiva kinnipeetava õigusi ja kohustusi. Kuna kaebaja on vanglast vabanenud, siis avalda haldusaktid kaebajale enam mõju. Samuti seonduvad haldusaktid kaebaja väidetavalt saamata jäänud töötasuga üksnes kaudselt ning nende tühistamine ei tooks vanglale kaasa kohustust kaebajale töötasu välja maksta. Seega ei ole haldusaktide tühistamine kaebaja õiguste kaitseks enam vajalik. Kuna haldusaktid on täielikult ammendunud, on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu ning tuleb lähtuda analoogiast

§ 152lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2 (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.

novembri

1. a otsus asjas nr 3-3-1-44-14, p 12;
2. detsembri
3. a otsus asjas nr 3-15-873, p 34).

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

§ 152

lg 2 järgi ei lõpeta kohus menetlust sama paragrahvi lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

1. Kuna tühistamiskaebus on menetluslikult lubamatu, kuid kaebaja ei nõustu haldusasja menetluse lõpetamisega, siis mõistab kohus, et kaebaja soovib jätkata haldusasja menetlust vaidlusaluste haldusaktide õigusvastasuse tuvastamiseks. Kohus ei pea haldusasja menetluse jätkamist põhjendatuks. Tuvastamisnõude esitamine ei ole lubatud vaidlustatud haldusaktide õiguspärasuse abstraktseks kontrolliks, kui kaebuse rahuldamine ei tooks kaasa kaebaja õigusliku positsiooni paranemist. Tuvastamisnõude esitamisel preventiivsel eesmärgil peab esinema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda (Riigikohtu halduskolleegiumi
2. novembri
3. a otsus asjas nr 3-3-1-48-15, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika). Kuna kaebaja on vanglast vabanenud, siis on preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamine välistatud. Puudub alus eeldada, et kaebaja uuesti karistuse kandmiseks vanglasse paigutatakse. Kohtule ei nähtu ka asjaolusid, mis tingiksid tuvastamiskaebuse esitamise vajaduse rehabiliteerival eesmärgil. Tuvastamiskaebuse esitamist ei õigusta võimalik hilisem hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus, kuna hüvitamiskaebuse esitamiseks ei ole vajalik eraldiseisvas menetluses vaidlusaluste haldusaktide õigusvastasuse kindlakstegemine. Seega ei ole tuvastamiskaebuse menetlemine kaebaja õiguste kaitseks vajalik.
4. Eelnevat arvestades lõpetab kohus

§ 152lg 1 p 4 alusel käesoleva haldusasja menetluse.

Vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. 3 3-24-212

1. Kuna kohus lõpetab haldusasja menetluse, siis puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja taotlusi täiendavate tõendite kogumiseks ning kohus jätab need taotlused läbi vaatamata.
2. Kohus tagastab kaebajale kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 20 eurot (

§ 104lg 5 p 4).

Selleks peab kaebaja kohtule teatama, kelle nimele ja millisele arvelduskontole ta kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist soovib, viie päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest arvates. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 4