) § 405 lg 1 p 8 järgi koguda täiendavaid tõendeid. Kohus jättis välja selgitamata asja lahendamiseks vajalikud asjaolud, viis läbi puuduliku eelmenetluse ja kohtles menetlusosalisi ebavõrdselt. Q ütlustest nähtuvalt tegeles hageja kostja käsundil testamendi notariaalse tehingu ettevalmistamisega ja kostja soovis testamendi vormistamist enda nimele. Kostja kinnitas, et ta on huvitatud Q ainupärijaks olemisest ning ei eitanud, et just tema palus hagejalt teenuse osutamist. Kostja ei vaidlustanud arve sisu ega asjaolu, et hageja teostas arves nimetatud toimingud. Kohtu järeldus seoses tellitud ja teostatud toimingute ajakulu ja tunnihinnaga oli üllatuslik. Kohus ei selgitanud, et soovib näha täiendavaid tõendeid ajakulu osas. Olukorras, kus vaidlus puudus selles, et hageja täitis arves loetletud toimingud kostja huvides, oli arusaamatu kohtu järeldus, et kirjaliku lepingu puudumisel tuli vastav töö teostada tasuta. Kohtunik karistas äriühinguid, kes teostavad tööd väljakujunenud praktika alusel, s.o suuliste lepingute alusel. Poolte vahel oli pikaajaline koostöö ja iga kord uue lepingu sõlmimine oli küll soovituslik, kuid reaalsuses käisid asjad teistmoodi ja see oli üldteada olev asjaolu. 5 Hageja tegutses kostja korraldusel ja huvides. Poolte vahel oli kokkulepe selles, et hageja töö eest tasub kostja. Kostja tasus hagejale 500 eurot. Vastav summa võeti vaidlusaluse arve vormistamisel arvesse. Poolte vahel oli maaklerileping. Hagejal oli õigus saada tasu VÕS § 664 lg 2 alusel, mille kohaselt on maakleril õigus maakleritasule ka juhul, kui kohustus jäi täitmata käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu. Kostja teatas hagejale 28.07.2023, et loobub hageja leitud notaribüroo ajast testamendi tehingu tegemiseks. Seega oli tegemist lepingu erakorralise ülesütlemisega käsundiandja poolt. Vastav asjaolu oli tasu saamise eelduseks ja maakohus jättis selle hindamata. Kostja teatas hagejale tellimuse tühistamisest alles siis, kui hageja oli teostanud osa tööst, mis ei olnud iseenesest lubamatu, kuid ei vabastanud kostjat tasu maksmisest. Isegi, kui asuda seisukohale, et pooled pidasid läbirääkimisi, kuid ei jõudnud lepingu sõlmimiseni, oli hagejal õigus saada tasu. Hageja tegutses heas usus ja täitis kostja korraldusi. Hageja palus kohtu ees nõude rahuldamise võimaluste hindamist ka selliste õigusnormide alusel, millele hageja ei tuginenud, kuid maakohus jättis vastava kohustuse täitmata. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse ka menetluskulude kindlaksmääramise osas. Maakohus ei selgitanud, miks oli kostja lepingulise esindaja tunnitasumäär 180 eurot (käibemaksuga) õigustatud. Kostja taotlus eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmiseks jäi rahuldamata, mistõttu ei olnud tegemist vajaliku ja põhjendatud kuluga. Asja materjalidega tutvumise ja kliendile selgituste andmise ajakulu ei olnud kontrollitav ja ei olnud seega vajalik ega põhjendatud. Hagivastuse koostamise kulu oli ülepaisutatud ja põhjendamata. Menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu oli ülepaisutatud tunnihinna osas. 6. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 7. Ringkonnakohus, tutvunud kirjalikus menetluses kaebuse ja asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb
Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja
8.
lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 9. Esmalt märgib ringkonnakohus, et hageja on kaebuses korranud maakohtu menetluses esitatud seisukohti, antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Kuivõrd maakohtu otsuses on piisava põhjalikkusega käsitletud ka enamust apellatsioonkaebuses esitatud väidetest, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neile väidetele veelkord vastata. Maakohus on otsuses oma seisukohti piisavalt põhjendanud, lahenduskäik on jälgitav. Ringkonnakohtul ei ole etteheiteid maakohtule ei tõendite hindamise ega otsuse seaduslikkuse osas. Kõiki hagi lahendamise seisukohalt olulisi asjaolusid on maakohus arvestanud ning kõiki tõendeid kooskõlas
Ringkonnakohus ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi. Samuti ei tuvastanud ringkonnakohus kaebust lahendades maakohtu menetluses muid menetlusnormide rikkumisi, mis võiksid anda aluse otsuse tühistamiseks. 6 10. Ringkonnakohtu hinnangul viis maakohus asjas läbi kohase eelmenetluse, täites
§-s 392 sätestatud ülesande. Kohus selgitas välja hageja nõuded ning poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, samuti tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks.
lg 1 p 2 ja 3 kohaselt tuli hagejal tuua maakohtu ette kõik asjaolud ja tõendid, milliseid ta pidas vajalikuks tsiviilasja menetluses esitada.
lg-te 1 ja 2 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust. 11.
lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 esimese lause kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus 7 sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 09.03.2016, 3-21-182-16, p 14). Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt kokkuvõtvalt RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p 17). Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks mh vandeadvokaadi tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, 3-2-1-93-13, p 12), aga ka nt 156 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 26.04.2017, 3-2-1-34-17, p 15). Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt RKTKm 13.11.2013, 3-2-1-115-13, p 25). Maakohus pidas kostja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatud suuruseks 150 eurot (käibemaksuta). See on ringkonnakohtu kogemusest lähtudes ligikaudne keskmine vandeadvokaadi tunnitasu, mistõttu ei saa maakohtule ette heita diskretsioonipiiride ületamist. Ringkonnakohus ei nõustu hageja väidetega, mille kohaselt ei ole vajalik ajakulu asja materjalidega tutvumiseks ja kliendiga suhtluseks. Menetlusdokumentidega tutvumine on vajalik menetluse käiguga kursis olemiseks ja vastaspoole seisukohtadele vastamiseks. Samuti on suhtlus kliendiga põhjendatud kulu, sest kliendi menetlusega kursis hoidmine, tema tahte väljaselgitamine menetluse edasise käigu osas ning talle tema õiguslike väljavaadete selgitamine on menetlusosalise esindaja kohustus. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus
lg 1 järgi piisava põhjalikkusega kontrollinud toimiku materjalidele tuginedes kostja lepingulise esindaja toimingute, neile kulunud aja ja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning ringkonnakohtul ei ole alust ümber hinnata maakohtu diskretsiooniotsust. Vaidlustatud otsusest nähtub, milliste toimingute ajakulu ei ole maakohtu arvates täies ulatuses põhjendatud ja vajalik. See, et kostja maakohtu analüüsiga ei nõustu, ei muuda maakohtu järeldust ebaõigeks. 14. Hageja esitas 24.09.2024 täiendava dokumentaalse tõendina kinnistusraamatu registriosa väljavõtte. Taotluste esitamise tähtaeg lõppes 18.09.2024. Ringkonnakohus jätab hiljem esitatud taotluse
lg 1 alusel menetlemata, sest vastaspoolelt selle osas seisukoha küsimine viivitaks menetlust põhjendamatult. Hilinenult esitatud tõend tagastatakse esitajale elektrooniliselt. 15. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 16.
lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad ringkonnakohtu menetluses kantud kulud
Kuna maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, teeb seda
Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata kostja kulunimekirja põhjal.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja menetluskulud apellatsiooniastmes moodustasid kokku 573,40 eurot (käibemaksuga). Kostja lepinguline esindaja osutas õigusabi kahe tunni ulatuses tunnitasuga 235 eurot (lisandub käibemaks). Ringkonnakohtu menetluses tegi esindaja järgmisi toiminguid: apellatsioonkaebusega tutvumine (0,5 tundi) ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamine (1,5 tundi). 8 Ringkonnakohtu hinnangul ületab kostja lepingulise esindaja tunnitasumäär 235 eurot (käibemaksuta) keskmist tasumäära. Kuivõrd käesolev tsiviilasi ei ole õiguslikult ülemäära keerukas ega mahukas, loeb kolleegium põhjendatud tunnitasu suuruseks sarnaselt maakohtuga 150 eurot (käibemaksuta). Arvestades apellatsioonkaebuse ja selle vastuse sisu ja mahtu, on kostja lepingulise esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg menetluskulude nimekirjas märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalik. Arvestades, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata ja hageja vaidlustas maakohtu otsuse terves ulatuses (s.o põhinõude, kõrvalnõude, menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas), palus kostja oma apellatsiooniastme menetluskulud hüvitada 75% ulatuses. Ringkonnakohus peab põhjendatuks, et apellatsioonimenetluses moodustab menetluskulude kindlaksmääramist puudutav osa kogu vaidlusest 25%. Seega tuleb hagejal hüvitada kostjale 75% tema vajalikest ja põhjendatud õigusabikuludest. Tulenevalt kindlaksmääratud vajalike ja põhjendatud menetluskulude suurusest, samuti hageja kohustusest hüvitada neist 75%, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 274,50 eurot [(2 x 150 + 22%) x 75%]. Vastavalt kostja taotlusele ja
lg-le 4 tuleb hagejal hüvitamisele kuuluvatelt kuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. 17. Menetluskulude jaotust ja rahalist kindlaksmääramist on võimalik vaidlustada
(allkirjastatud digitaalselt) 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.