Obsah (4)

§ 114§ 68§ 36§ 35

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. september 2024, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-23-3933 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sa

§ 114

lg 1 p 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)

1. jaanuari 2024 otsus Apellatsioonide esitajad süüdistatav Aleksandr Fjodorov ja vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Aasmaa Prokurör ringkonnaprokurör Marge Voogma Süüdistatav Aleksandr Fjodorov, isikukood: 36410220264, asukoht: Viru Vangla; kriminaalkorras karistamata vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Aasmaa Kaitsja kaitsja RESOLUTSIOON
2. Viru Maakohtu
3. jaanuari 2024 otsus tühistada osaliselt, s.o Aleksandr Fjodorovi süüdi tunnistamises

§ 114

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud tapmises julmal viisil ja mõistetud karistuse osas. 2. Mõista Aleksandr Fjodorovi karistuseks süüdistuses

§ 114lg 1 p 1 järgi 12 (kaksteist) aastat vangistust.

1. Muus osas jääb kohtuotsus muutmata.
2. Apellatsioonid rahuldada osaliselt.
3. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Anti Aasmaa kaudu 651,48 eurot, sealhulgas käibemaks 117,48 eurot vandeadvokaadi abi Gerda Johanna Aasmaale süüdistatav Aleksandr Fjodorovi määratud korras kaitse teostamise eest apellatsioonimenetluses.
4. Punktis 5 nimetatud menetluskulu jääb riigi kanda. Edasikaebamise kord Kassatsiooni esitamise õigus on prokuratuuril, advokaadist kaitsjal või teistel kohtumenetluse pooltel advokaadi vahendusel. Kassatsiooni võib esitada advokaadi vahendusel ka isik, kes leiab, et ta oleks pidanud olema kaasatud menetlusse kannatanu või kolmanda isikuna. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
5. Aleksandr Fjodorovile esitati süüdistus karistusseadustiku (

) § 114 lg 1 p 1 järgi selles, et tema

1. jaanuaril 2023 ajavahemikul kell 03.00 kuni kell 05.00 Lääne-Virumaal Tapa linnas XXX korteris 42 lõi tahtlikult minutites mõõdetava lühikese aja jooksul lühikest aega enne surma saabumist noaga järjepidevalt noalöökidest suurt valu tundnud, haavadest verejooksu all kannatanud S.Z. le korduvalt keha erinevatesse piirkondadesse, lüües nii näkku, kaela, rindkeresse, kõhtu kui ka jäsemete ja suguelundite piirkonda. Aleksandr Fjodorov tekitas pussitamise kestel teadvusel püsinud S.Z. le kokku 29 noahaava, seejuures tapmise toimepanemisel ta vähemalt möönis kannatanule ka piinavalt suure valu tekitamist. Noalöökidega põhjustas Aleksandr Fjodorov tahtlikult S.Z. le hulgaliselt tervisekahjustusi, tekitades talle mõlemasse rindkereõõnde ja perikardiõõnde tungivad torkelõikehaavad mõlemal pool rindkerel, paremal pool kõhu eesseinal, mõlema kopsu ülasagarate ja südame vasaku vatsakese vigastusega; torke-lõikehaavad mõlemal pool näol (2 torkelõikehaava paremal pool näol on ühise haavakanaliga), paremal pool kaela külgpinnal, mõlemal pool ülajäsemetel (2 torke-lõikehaava paremal küünarvarrel on ühise haavakanaliga), vasakul alajäsemel, suguelundite piirkonnas ja lõikehaava vasaku labakäe IV sõrme pihkmisel pinnal. Mõlemasse rindkereõõnde ja perikardiõõnde tungivad torke-lõikehaavad mõlemal pool rindkerel, mõlema kopsu ja südame vigastusega, mis on eluohtlikud tervisekahjustused ja mille tüsistusena tekkis parempoolne verirind, verisüdamepaun ja arenes välja äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust, põhjustasid S.Z. surma.
2. Viru Maakohtu
3. jaanuari 2024 otsusega karistati Aleksandr Fjodorovi

§ 114

lg 1 p 1 järgi 14 aasta vangistusega, mille hulka arvestati

§ 68lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 1.

jaanuar 2023 ning karistuse kandmise alguseks loeti kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o

1. jaanuar
3. Maakohus analüüsis tõendina Aleksandr Fjodorovi ütlusi, tunnistajate A.V. , A.S. i, A.K. , G.L. , A.M. , K.L. , A.G. i, R.K. ütlusi. Kirjalike tõenditena häirekeskuse kõnede vaatlusprotokolli koos väljatrükiga andmebaasist Aweroc ja häirekeskuse kõnesalvestist CDplaadil; sündmuskoha vaatlusprotokolli koos skeemi, fototabeli ja fotodega DVD-plaadil surnukeha asukoha osas; noa vaatlusprotokolli; DNA-ekspertiisi akti nr 23E-GE0087; vormikaamera videosalvestist vaatlusprotokolliga koos väljatrükiga programmist DEMS ja vormikaamera videosalvestistega DVD-plaadil; sideettevõtjalt saadud andmete protokolli koos CD-plaadiga; Karell Kiirabi AS kiirabikaarti; surnu kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 23EAOS0001/KJ1; Aleksandr Fjodorovi kahtlustatavana kinnipidamise protokolli koos fototabeliga ja isiku läbivaatuse protokolli koos fototabeliga ja fotodega DVD-plaadil; indikaatorvahendi kasutamise protokolli ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli; 2 võtmekimbu vaatlusprotokolli; S.Z. telefoni vaatlusprotokolli; Aleksandr Fjodorovi telefoni vaatlusprotokolli; A. Fjodorovi riiete, jalanõude vaatlusprotokolle koos fototabeli ja fotodega DVD-plaadil; S.Z. riiete vaatlusprotokolli koos fototabeli ja riideesemete surnukuurist väljastamise tõendiga; sündmuskohajälje kiiruuringut; politseiandmebaasi MIS juhtumite väljatrükke; häirekeskuse kõnede vaatlusprotokolli koos 2 väljatrükiga andmebaasist Aweroc ja häirekeskuse ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr
4. kõnesalvestistega DVD-plaadil;
5. Maakohus nõustus prokuröri seisukohaga selles, et käesolevas kohtuasjas puudub vaidlus kuriteo toimepanemise ajas ja kohas ehk selles, et
6. jaanuari 2023 ajavahemikul kella 03:00 kuni kell 05:00 S.Z. tapeti. Seda tõendavad kõned häirekeskusele, mille kohaselt helistas S.Z.
7. jaanuari 2023 kell 01:06:07 häirekeskusesse ja palus abi, teatades, et tal on külas naaber Aleksandr Fjodorov, kes ähvardab teda ja ei lähe ära. Soovis, et politsei tuleks ja viiks isiku ära. Kell 01:20:35 helistas S.Z. uuesti teatades, et politseid pole vaja, sest inimene läks ära. Kell 05:09:06 helistab S.Z. telefonilt häirekeskusesse juba Aleksandr Fjodorov, kes teatab, et on toimunud tapmine ja sõber on tapetud. Avaldas kõnes, et tema on peamine kahtlusalune, jope üleni verine aga tema ei ole tapnud. Teatas ka seda, et tegi isegi uksed juba lahti, istub ja ootab. Kell 05:23:28 helistas ta uuesti S.Z. telefonilt seletades, et olid kahekesi, aga mäletab, et keegi tuli veel külla, sest ukse ees, seesamune, võtmed, Sergei tegi ise lahti. Kuni ta magas, ärkas ja tõusis üles ja Serjogaga oli juba kõik. Nimetatu annab aluse väita, et kell 01:20 paiku on kannatanu veel elus, kuid kella 05 paiku surnud. 4.
8. Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos skeemi, fototabeli ja fotodega ning sündmuskohale saabunud politseiametnik R.K. vormikaamera salvestusega annavad ülevaate sündmuskoha olustikust ja akna juures istuvast Aleksandr Fjodorovist, kelle jope verine ja kes seletab, et mingisugused inimesed olid, võtmed olid ukse ees ja kannatanu ilmselt ise avas ukse mõnele tuttavale. Laua peal on nähtav musta käepidemega nuga. Hiljem Aleksandr Fjodorov istub rätsepaistmes maja ukse ees trepi peal seljaga vastu ust, käed on selja taga ning ta ropendab ja sõimab. 4.
9. Tunnistajate G.L. , A.M. ja K.L. omavahel sisuliselt kattuvate ütlustega on tõendatud, et kella 01:30 - 02:30 paiku oli S.Z. veel elus. Aleksandr Fjodorovi nähti küll majast lahkuvat, kuid ta pidi sinna varsti naasma, kuna korterist hakkas kostuma kisa. Ka tema enda sõnul viibis Aleksandr Fjodorov korteris ning ise ta ei mäletanudki, et oleks üldse sel ööl korterist lahkunud. 4.
10. Erinevused tunnistajate poolt avaldatud kellaaegades (näiteks K.L. väidab, et kuulis akna all sõimu ja fašistideks sõimamist kella 04:30 paiku, kuid vormikaamera salvestisel sõimleb Fjodorov seda 06:50 paiku, kuigi ei ole välistatud, et karjuti mitu korda), on mõistetavad, kuna tegemist on uusaasta ööga, mil inimesed pidutsevad, tarvitavad alkoholi ja tavaliselt ei ole erilist põhjust pöörata tähelepanu kellaaegadele. Avaldatud erinevused ei anna alust pidada ütlusi ebausaldusväärseteks. 4.
11. Käesolevas kohtuasjas puudub vaidlus ka kuriteo toimepanemise vahendis ja viisis ehk selles, millega ja kuidas S.Z. tapeti. Elutoas asuvalt laualt leiti musta käepidemega nuga punast värvi määrdumisega ja see võeti kaasa. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis antud eksperdiarvamuse kohaselt on võimalik, et kannatanu surnukehal sedastatud torkelõikehaavad võisid olla tekitatud sündmuskohal avastatud noaga, millelt DNA-ekspertiisi akti nr 23E-GE0087 kohaselt saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste põhjal ei saa välistada Aleksandr Fjodorovilt ja S.Z. lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes sega proovides. 4.
12. Vaidlust ei ole ka saabunud tagajärgedes ja surma põhjuses. Sündmuskohale saabunud Karell Kiirabi poolt tuvastati mehe laip poolistuvas asendis põrandal laua ja diivani vahel. Surm kiirabi poolt fikseeritud kell 05:
13. 3
14. Ainsaks sisuliseks vaidlusküsimuseks käesolevas kohtuasjas on vaidlus teo toimepanija üle. Aleksandr Fjodorov ise väidab, et tema ei mäleta, et oleks oma sõbra tapnud. Ta ei mäletanud ka S.Z. abipalvega kõnet häirekeskusele, et teda ära viidaks sealt korterist. Ta ei mäletanud, et oleks vahepeal üldse korterist lahkunud, kuigi tunnistajad seda otseselt kinnitavad. Samas tunnistas ta, et ei mäletagi iga kord, mida ta alkoholijoobes olles teeb. Teised on pärast rääkinud, et keeras kord laua ümber ja viskas viinapitsiga ka teleka katki. Ta ei mäleta neid kordi, kui näiteks S. oleks helistanud ja kutsunud politsei kohale, et ta ei taha tema juurest ära minna ja on ähvardanud teda. 5.
15. Aleksandr Fjodorov on kinnitanud, et süüdistuse kohasest ajavahemikust, mil toimus tapmine, mäletab ta vaid asjaolu, et magades tegi ta vahepeal silmad lahti ja nägi korteris kahte tema jaoks tundmatut inimest. Kes need olid, seda ta ei tea. Üks nendest isikutest vestles S.Z. ga vene keeles tavalisel toonil. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et sel ajal oli ta väga täis olekus, st väga purjus. Ta oli joonud juba pikemat aega, s.o vähemalt alates S.Z. sünnipäevast kaks nädalat kanget alkoholi. 5.
16. Maakohus nõustus prokuröri seisukohaga selles, et Aleksandr Fjodorovi esitatud versioon tundmatutest isikutest, lahti jäetud korteriuksest ja kellegi teise poolt tema jope verega kokku määrimisest on enda süüst vabastamise soovist kantud väljamõeldis, mis ei haaku muude kriminaalasjas kogutud tõenditega. Tuleb tõdeda, et ei ole eluliselt usutav, et ööl vastu
17. jaanuari astuvad suvalised isikud juhuslikult rahumeelse S.Z. korterisse, vestlevad kannatanuga tavalisel toonil ja pussitavad ta siis samas toas viibiva Aleksandr Fjodorovi juuresolekul surnuks nii, et viimane ei kuule midagi ja seejärel lahkuvad, kusjuures ei tulekut ega minekut ei näe ega kuule mitte keegi. Lisaks on Aleksandr Fjodorov ise häirekeskusesse helistades öelnud, et tegi neile korteri ukse lukust lahti, mis viitab üheselt sellele, et uks pidi enne seda kõnet lukus olema ja keegi võõras ei saanud korterisse siseneda ja sealt lahkuda ilma, et keegi oleks ukse lukust lahti ja pärast ka kinni keeranud. 5.
18. Samuti ei saa kohus nõustuda kaitsja positsiooniga selles, et isegi kui tema hinnangul jaatada, et süüdistatav pani kuriteo toime, peaks kohus arvestama karistuse mõistmisel isiku joovet, mis oli selline, mis ei võimaldanud temal tõenäoliselt enda käitumist selgelt tajuda. Ta muutus agressiivseks ja ei andnud enda tegudele tähendust ja ei suutnud tajuda tagajärgi. 5.
19. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 26 kohaselt ei esinenud Aleksandr Fjodorovil teole vastaval ajal psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite. Ta oli tavalises alkoholijoobes. Aleksandr Fjodorov, seletades, et ta ei kujuta ette, kuidas ta oma haige selja ja haigete kätega oleks saanud Sergeid tappa. Maakohus tuvastas, et asjaolu, et süüdistatav ei ole suuteline oma käsi õlgadest kõrgemale tõstma, et takista tekitada noaga arvukaid vigastusi seisvale, istuvale või lamavale kannatanule. S.Z. ja Aleksandr Fjodorov tarvitasid koos alkoholi. S.Z. l tuvastati lahangul raske joove, mis viitab, et ta ei pruukinud olla suuteline ei seisvas, tõenäoliselt siiski istuvas või ka lamavas asendis osutama ründele vastupanu. 5.
20. Kohtuliku uurimise käigus on tõendamist leidnud, et olles alkoholijoobes, oli Aleksandr Fjodorovil kalduvus ootamatult muutuda agressiivseks. Aleksandr Fjodorovi ettearvamatut ja agressiivset käitumist alkoholijoobes olles on üksikasjalikult kirjeldanud tunnistajad A.V. , A.S. , A.K. ja A.G. ning nende ütlusi kinnitavad nii Politseiandmebaasi MIS juhtumite väljatrükid kui ka asitõendi (häirekeskuse kõned) vaatlusprotokoll koos väljatrükiga andmebaasist Aweroc ja häirekeskuse kõnesalvestistega Aleksandr Fjodorovi käitumise kohta. Seega tuleb pidada eluliselt usutavaks ja ka kogutud tõenditega haakuvaks tapmiseni viivat sündmuste käiku, mille kohaselt Aleksandr Fjodorov kella 01:20 ajal S.Z. nõudmisel küll 4 lahkus viimase elukohast, kuid naases sinna tuvastamata aja pärast ning ilmselt seetõttu võis alkoholjoobes meeste vahel tekkida ka sõnelus. Aleksandr Fjodorovi puhul tuvastatud, tema tüüpilise agressiivse käitumismustri puhul ei pruukinud vägivalla vallandumiseks konflikti tekkidagi, kuna tunnistajate ütluste kohaselt avaldus tema agressiivsus ka täiesti ilma mingi objektiivse põhjuseta. 5.
21. Samas on tõendatud, et S.Z. oli rahulik, mittekonfliktne ja sõbralik isik, kes kunagi ei ärritunud ja ei olnud isegi alkoholijoobes olles agressiivne, vaid jäi magama. Aleksandr Fjodorov seevastu oli varemgi ähvardanud joomise käigus teisi isikuid tapmisega ja keeldunud nende juurest lahkumast, samuti oli lõhkunud esemeid ja rünnanud teisi isikuid. Näiteks 05.12.2022 helistas A.S. politseisse, et „viige ta siit minema. Korteris on väga ohtlik inimene, käitub eluohtlikult. Üks väga tige ja vastik tüüp. Ta on nihuke tüüp, kes vehib nugade ja kirvestega ja ei tea millega veel. Taustal kostub vene keeles, et tapan su ära“. Ka 1 jaanuari öösel helistas S.Z. häirekeskusesse ja palus abi kuna Aleksandr Fjodorov keeldus tema korterist lahkumast ja ähvardas teda. 5.
22. Samuti viibis pärast tapmist korteris ainult süüdistatav ja temal seljas olev jope on verine, samuti leitakse verd tema teistelt riietelt ja ka jalanõudelt, mis kinnitab samuti, et Aleksandr Fjodorov tappis S.Z. . Kui tapja oleks korterist lahkunud, oleks ilmselgelt temast teele jäänud verised jäljed, veretilgad jms. Selliseid verejälgi sündmuskohal aga ei ole. 5.
23. Seega on maakohtu hinnangul kogutud tõenditega tõendamist leidnud, et
24. jaanuaril 2023 ajavahemikul kell 03:00 kuni kell 05:00 Lääne-Virumaal Tapa linnas XXX korteris 42 lõi Aleksandr Fjodorov tahtlikult minutites mõõdetava lühikese aja jooksul, lühikest aega enne surma saabumist, noaga järjepidevalt noalöökidest suurt valu tundnud, haavadest verejooksu all kannatanud S.Z. le korduvalt keha erinevatesse piirkondadesse, lüües nii näkku, kaela, rindkeresse, kõhtu kui ka jäsemete ja suguelundite piirkonda. Aleksandr Fjodorov tekitas pussitamise kestel teadvusel püsinud S.Z. le kokku 29 noahaava.
25. Tegemist oli korduvate ja arvukate noalöökidega ohvri pihta. S.Z. l tuvastati 29 noahaava ja seda nii näos, kaelas, rindkeres, kõhus kui ka jäsemete ja suguelundite piirkonnas. 6.
26. Noalöögid sellistesse elutähtsatesse piirkondadesse nagu rindkere ja kõht, kus asuvad mitmed elutähtsad organid, tõendavad omakorda välise teopildi alusel tapmistahtluse esinemist. Tekitades teadlikult kannatanule ohtraid kehavigastusi, sh ka elutähtsatesse kehapiirkondadesse, ja jättes ta peale seda sinnasamasse, teadis süüdistatav kindlalt, et kannatanu sureb. 6.
27. Teo toimepanemise viisi ja süüdistatava käitumist aluseks võttes oli tegu toime pandud kavatsetusega. Seda kinnitavad tapmiseks valitud vahend, löökide rohkus ja kiirus ning sihipärasus. 6.
28. Tapmine oli kohtu hinnangul piinav, kuna see põhjustas kannatanule elupuhuselt suurt valu või kauakestvalt muid füüsilisi vaegusi või vaimseid kannatusi. Suure valu tekitamisele viitavad rohked vigastused ohvri kehal, samuti külmrelva ehk noa kasutamine. Piinavaks saab pidada näo, kaela, rindkere, kõhu, jäsemete ja suguelundite piirkonnas asuvat 29 torke- ja lõikehaava, mis valmistasid kannatanule suurt valu ja verejooksu haavadest ning mille saamise ajal oli kannatanu teadvusel. 6.
29. Aleksandr Fjodorov tekitas S.Z. le arvukaid vigastusi, kokku 29 noahaava ja kõik kannatanu vigastused olid tekitatud elupuhuselt. Julmaks muudab teoviisi aga ennekõike see, et torke-lõikehaavad olid mõlemal pool näol (2 torke-lõikehaava paremal pool näol on ühise haavakanaliga), paremal pool kaela külgpinnal, mõlemal pool ülajäsemetel (2 torkelõikehaava paremal küünarvarrel on ühise haavakanaliga), vasakul alajäsemel ja suguelundite piirkonnas. 5 Maakohus nõustus prokuröri käsitlusega ja hindas Aleksandr Fjodorovi teoviisi julmaks.
30. Analüüsides eelkäsitletud tõendeid ja kõiki asjaolusid kogumis, on kohtu hinnangul Aleksandr Fjodorovile inkrimineeritud kuritegu täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud ja uuritud tõenditega. Inkrimineeritava kuriteo pani Aleksandr Fjodorov toime tavalises alkoholi joobeseisundis ja ta on võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima ning kandma vastutust. Hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, asus kohus seisukohale, et Aleksandr Fjodorov pani toime mõrva ehk teise inimese julmal ja piinaval viisil tapmise, s.o

§114lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. Karistuse osas leidis maakohus järgmist. 8.
2. Arvestades toimepandud süüteo raskust ja selle toimepanemise tehiolusid, tuleb pidada ainuvõimalikuks mõistetavaks karistuseks vangistuslikku karistust. 8.
3. Karistusregistri andmete kohaselt Aleksandr Fjodorovil kehtivad karistused puuduvad ja ta on kriminaalkorras karistamata isik. 8.
4. Maakohus leidis, et Aleksandr Fjodorovi süüd tuleb pidada suureks. 8.
5. Aleksandr Fjodorovi karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.
6. Kohus leidis, et Aleksandr Fjodorovi tuleb karistada vangistusega ja seda sanktsiooni keskmises määras, arvestades kannatanu suhtes rakendatud vägivalla intensiivsust. Küll aga on Aleksandr Fjodorov välja mõelnud eluliselt mitteusutava ja teiste tõenditega mittehaakuva versiooni enda süüst vabastamiseks, mis iseloomustab tema suhtumist toimepandud teosse. Süüdistatavale Aleksandr Fjodorovile tuleb mõista karistuseks 14 aastat vangistust, millise kandmise algust tuleb arvestada alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest
7. jaanuarist
8. Apellatsioonid
9. Viru Maakohtu
10. jaanuari 2024 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Aasmaa, kes palub tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega mõista Aleksandr Fjodorov õigeks ja jätta menetluskulud Eesti Vabariigi kanda või alternatiivselt tühistada maakohtu otsus osaliselt karistuse mõistmise osas ja mõista Aleksandr Fjodorovile karistus sanktsiooni alammääras. 10.
11. Apellant maakohtu otsusega ei nõustu ja leiab, et esiteks ei ole mõistetud karistus kooskõlas kohtupraktikaga, teiseks ei anna maakohtus uuritud tõendid piisavat alust selleks, et temale sellist tegu ette heita. Aleksandr Fjodorov ei ole ennast süüdi tunnistanud, kuna ei mäleta, et oleks sellise teo toime pannud. 10.
12. Maakohus on tõendeid hinnanud ühekülgselt ja valikuliselt, rikkudes sellega oluliselt menetlusõigust. Apellant nõustub maakohtuga, et käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, millal ja kus ning millega tegu toime pandi. 10.
13. Maakohus on andnud tõenditele erinevad hinnangud sõltuvalt sellest, kas need on rohkem kannatanu või süüdistatava poolt. Süüdistatava ütlused on kohus lugenud sisuliselt tervikuna ebausaldusväärseteks. Selliselt on kohus aga juba ette andnud ühtedele tõenditele suurema kaalu ja lubamatult neile tuginenud. 10.
14. Kaitsja arvates on oluline, et peale isikuliste tõendite asjas olemasolevad tõendeid, eelkõige sündmuskohalt saadud jäljed, annaksid vastuse, kas süüdistatav pani teo toime. Kaitsja hinnangul see kohtus kinnitust ei leidnud. 6 10.
15. Aleksandr Fjodorov kinnitas, et kui ta oleks tõesti kannatanu maha löönud, siis ta seda ka tunnistaks. Arusaamatuks jääb, milline oleks pidanud olema süüdistatava motiiv kannatanut tappa. Nad olid ju sõbrad, kes pidevalt koos olid. Kui süüdistatav oleks tahtnud kannatanut tappa, siis ei oleks ta abi kutsunud. Kaitsja märgib, et süüdistataval puudus igasugune kavatsetus kannatanut tappa. Ta on avaldanud enese ütlustes, et jäi kannatanu juurde magama ja läbi une mäletab, et keegi kolmas isik jalutas korteris. Kui süüdistatav üles ärkas, siis avastas ta kannatanu, misjärel läks ta koheselt kannatanu juurde vaatama, mis on juhtunud. 10.
16. Kaitsja leiab, et kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks, kuivõrd kaitsja hinnangul kohtuliku uurimise käigus ei olnud võimalik tekkinud kahtlusi kõrvaldada ja seega ei ole võimalik teha süüdistatava kahjuks kohtuotsust. Aleksandr Fjodorov ise on kinnitanud, et ta mäletab süüdistuse kohaselt ajavahemikust, mil toimus tapmine asjaolu, et magades ta vahe peal tegi silmad lahti ja nägi seal kahte inimest. Isiku joove oli selline, mis ei võimaldanud isikul tõenäoliselt enda käitumist selgelt tajuda. Ta muutus agressiivseks ja ei andnud enda tegudele tähendust ja ei suutnud tajuda tagajärgi. 10.
17. Seda, et kannatanu juures võis käia keegi kolmas avaldas süüdistatav ka politseile. Rääkis, et magas ja mäletab, et olid mingid inimesed. 10.
18. Aleksandr Fjodorov selgitas, et veri sattus tema riietele kui ta kannatanut tõstis ja katsus. Seda on ta kinnitanud eeluurimisel, mis tuleneb kohtus uuritud kinnipidamise protokollist, mille kohaselt ta läks kannatanut katsuma, vaatama, kui ta üles tõusis ja kannatanut nägi, seejärel kutsus ta koheselt abi. 10.
19. Oluline on märkida, et kohtulikul uurimisel uuritud noa ekspertiisiaktist tuleneb, et noal sõrmejärgi ei avastatud. Seega on eriti oluline kohaldada in dubio pro reo põhimõtet. Kuivõrd tekkinud kahtlused ei ole ümberlükatavad teiste tõenditega ei ole põhjust uskuda, et süüdistatav valetab. Tema ütlused kattuvad teiste tõenditega. 10.
20. Subjektiivse koosseisu osas märgib apellant, et kohus on arusaamatult jõudnud järeldusele, et tegu pandi toime kavatsetult. Apellant möönab, et tegemist võib olla otsese tahtlusega. Oluline on aga siinkohal arvestada isiku arusaamisvõimet ja soovi, tegelikku tahet. Seega on oluline roll siiski joobe seisundil. On teada, et inimesed muutuvad joobes olles. Aleksandr Fjodorovi osas on tunnistajad ja ka isik ise öelnud, et ta muutub alkoholijoobes agressiivseks ja tema käitumine muutumine ettearvamatuks. Ei saa öelda, et ta soovis kannatanu ära tappa. Heita saab talle ette kavatsetult täis joomist. Seda tegi ta teadlikult ja eesmärgipäraselt. Kuriteo sooritamine sai juhtuda seetõttu, et ta ei saanud aru enam oma käitumisest, ta muutus agressiivseks, ei olnud enam võimeline olukorda tajuma ja enda käitumist kontrollima. 10.11.

§ 36

kohaselt küll tahtlikult põhjustatud joobeseisund ei välista süüd, kuid seda tuleks apellandi hinnangul arvestada isiku süü suuruse määramisel. Seetõttu märgib apellant, et mõistetud karistus on liiga suur ja leiab, et mõistlik oleks juhul, kui kohus leiab, et tegu on toime pandud just süüdistatava poolt, karistuse mõistmine alammääras. Kohus on jätnud tähelepanuta, et apellant on varem karistamata isik. Kohus on lugenud isiku alkoholijoobe justkui süüd suurendavaks asjaoluks. Siit järeldub, et kohus on alkoholijoovet taas võtnud arvesse karistuse mõistmisel. Nagu tegi seda ka tõendite hindamisel ja tahtluse kindlakstegemisel. 10.12. Süüdistataval ei ole alkoholismi diagnoosi, kuid on teada, et kui ta tarvitab alkoholi, siis tema käitumine muutub märgatavalt. Ta ei kontrolli ennast, ei saa aru, mida teeb. Tema seisund on selline, mis mõjutab tema kognitiivseid funktsioone. Ta ei suuda enda käitumist normipiires talitseda. 7 10.13. Sama lahendi kohaselt

§ 35osutatud alternatiiv on erinorm sama seadustiku § 39 lg 2 suhtes.

Selle kohaselt on piiratud inimese võime enda käitumist juhtida. Apellandi hinnangul on süüdistatava seisund, alkoholijoove, käsitletav just ajutise häirena, mil ta ei olnud võimeline enda tegusid kontrollima. Selles osas ei ole maakohus aga süüdistatava joovet arvestanud, on sellest mööda läinud. Süüdistatava väide on algusest peale olnud, et ta oli alkoholijoobes, mistõttu ta ei olnud võimeline oma tegusid kontrollima. Kõrvaldamata kahtlus raske psüühikahäirega inimese arusaamis- või tegude juhtimise võime olulises piiratuses tõlgendatakse süüdistatava kasuks. 10.

1. Seega on kohus rikkunud siinkohal apellandi hinnangul oluliselt kohtuotsuse põhjendatuse ja tõendite hindamise kohustust. Kohus on süüdistatava väite joobeseisundi ulatusest kõrvale jätnud. Apellant leiab, et see mõjutab tema süü suurust. 10.
2. Apellant on seisukohal, et maakohus ei ole piisavalt selgelt ja arusaadavalt oma otsuse motiive põhjendanud. Kohus on tunnistajate ütlusi tõlgendanud kooskõlas esitatud süüdistusega. Seega on kohus asunud justkui süüdistaja rolli.
3. Tartu Ringkonnakohtu
4. juuni 2024 määrusega võeti apellatsioon menetlusse ning anti menetlusosalistele apellatsiooni kohta seisukohtade, taanduste ja taotluste esitamiseks tähtajaks hilisemalt
5. juuni
6. Kohtuotsuse tõlke venimisega seoses esitas tähtaegse apellatsiooni ka süüdistatav ise. Ringkonnakohus pikendas seisukohtade, taanduste ja taotluste esitamise tähtaega kuni
7. juulini
9. Apellatsioonis palub süüdistatav maakohtu süüdimõistva otsuse tühistada. Põhiliselt osundab ta asjas kogutud tõenditele. Kõiki asjas üle kuulatud tunnistajaid ta ei usu. Prokurör on esitanud asjas oma nägemuse, kuid tema leiab, et kuriteos ta süüdi pole. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
10. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja apellatsioonidega, leiab, et apellantide taotlusi süüdistatav tapmisteos õigeks mõista edu ei saada. Maakohtu otsus tuleb aga osaliselt tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ja sellest tulenevalt kergendab kolleegium ka mõistetud karistust.
11. Apellatsioonidest tulenevalt on vaidluse all järgmised põhiküsimused. Kas süüdistatava süü on küllaldaselt tõendatud süüdistuses

§ 114

lg 1 p 1 järgi ja alternatiivselt kas maakohtu poolt mõistetud karistus on liiga karm. Esmalt vaeb kolleegium küsimust süüdistatava poolt teo toimepanemises (I), siis analüüsib süüks arvatud tapmisteo kvalifikatsiooni piinaval ja julmal viisi (II), seejärel mõistab karistuse (III), võtab kokku apellatsioonimenetluse tulemuse (IV) ja lahendab menetluskulude küsimuse (V). I 15. Kaitsja heidab maakohtule ette, et maakohus on tõendeid hinnanud ühekülgselt ja valikuliselt ning jätnud kõrvaldamata kahtlused süüdistatava kasuks. Otsuse põhjendused on ebapiisavad ja ei ole jälgitavad ning üheselt arusaadavad. 16. Uurides asjas kogutud tõendeid leiab kolleegium, et arvestatavaid kahtlusi ei tekkinud küsimuses, et just süüdistatav Aleksandr Fjodorov on isikuks, kes 1. jaanuaril 2023 ajavahemikul kell 03.00 kuni kell 05.00 Lääne-Virumaal Tapa linnas XXX korteris 42 lõi tahtlikult noaga S.Z. le korduvalt keha erinevatesse piirkondadesse, mille tagajärjel kannatanu kohapeal suri. 8 17. Tegemist on kaasusega, kus olmekeskkonnas kahekesi koos alkoholi tarvitanud isikutest üks on saanud surmavad vigastused - kannatanu S.Z. . Teise isikuna on asjas tuvastatud süüdistatav Aleksandr Fjodorov, kes väidab, et pärast kannatanuga koos alkoholi tarvitamist ei mäleta ta ühel hetkel enam midagi. Arvab, et nägi kannatanu korteris vahepeal mingeid inimesi, keda aga täpsemalt, nimetada ei oska. Küll teab kinnitada, et tema kannatanut noaga ei löönud ja kui oleks löönud, küll siis oleks ka süüd tunnistanud. 18. Kaitsja on esitanud apellatsioonis jätkuvalt mitmeid kaitseväiteid, et süüdistatava süüd välistada. Maakohus on juba olulisematele nende hulgast tähelepanu pööranud ja need ümber lükanud. Kaitsja arvates jääb arusaamatuks, milline pidi olema süüdistatava motiiv, et kannatanut kui sõpra taolisel viisil arvukate noahoopidega tappa. Kolleegium tõdeb, et aastatepikkusest kohtupraktikast on korduvalt näiteid, kus joomahoos lähisugulane, sõber jne tapab ühise alkoholitarvitamise käigus tekkinud tülis või äkkviha ajendil oma kaaslase. Iga tapmisteo puhul (eriti kui tegemist on ohtra alkoholitarvitamisega) polegi võimalik detailideni teo motiivi hiljem tuvastada. Küll on maakohtu poolt tuvastatuna selge, et süüdistatav oli juba üle nädala kestnud alkoholitarvitamise tsüklis. Iseloomult tülinoriv ning konfliktne isiksus. Maakohus on süüdistatava pikemajalist alkoholitarvitamist ja agressiivset käitumislaadi asja õigeks lahendamiseks põhjendatult arvestanud. Tähelepanuta ei saa jätta, et mõned tunnid enne kuriteo ohvriks langemist (1. jaanuaril 2023 kell 01:06:07) oli kannatanu pöördunud telefoni teel abi saamiseks Häirekeskusesse, kus avaldas selgelt, et Aleksandr Fjodorov ähvardab teda ja ei lähe ära. 19. Kaitsja arvates välistab Aleksandr Fjodorovi käitumises tapmistahtluse ka asjaolu, et, kui ta oli avastanud vigastustega kannatanu – hakkas ta kohe kontrollima, kas on tunda pulssi ja helistas hädaabisse. Kaitsja arvates, kui süüdistatav oleks tahtnud kannatanut tappa, siis ei oleks ta abi kutsunud. Kolleegium leiab, et ka selles süüdistatava käitumises pole midagi erakordset. Arvukalt on kohtupraktikast näiteid, kus tapmise toimepanija ongi ise esimene, kes kiiruga Häirekeskusesse teatab, et leidis enda lähedusest sõbra surnukeha, aga tema ise kindlasti tapja pole. 20. Käesolevas asjas püüavad süüdistatav ja kaitsja veenda umbmääraselt kohut, et tapja(

1. d)tuli(
2. d)või „jalutas(id)“ korterisse kuskilt mujalt. Kes nad olid või miks nad pidid kannatanu juurde korterisse tulema ja ta sedavõrd rohkete noalöökidega tapma süüdistatav ja kaitsja muidugi välja pakkuda ei oska. Maakohus on juba kellegi võõra isiku(
3. te)võimalikku sisenemist kannatanu elukohta uuritaval ajamomendil kontrollinud ja taolise kaitseväite ümber lükanud. Kuna tõenditest tulenevalt kannatanu S.Z. oli loomult pigem tagasihoidlik ja rahumeelne, siis tekib kolleegiumil põhjendatult küsimus, miks pidi keegi võõras tahtma teda tappa. Samas puuduvad ka igasugused viited, mis kinnitaksid süüdistatava versiooni kolmandate isikute korteris viibimisest. Isikul, kes põhjustas nii arvukalt rohke veritsusega noahaavu, oleks pidanud kandma ka ise verejälgi. Midagi sellist tuvastatud pole. 21. Kaitsja viitab veel sellele, et kohtulikul uurimisel uuritud noa ekspertiisiaktist tuleneb, et noal sõrmejärgi ei avastatud. Kolleegiumi arvates, ei tõstata ka see asjaolu kahtlusi süüdistatava süüs, sest tapmisriistal ei pruugi igakord fikseeruda naha papilaarkurrustiku ega DNA jäljed ning süüdistataval kui kuriteo toimepanijal oli ka praeguses asjas aega jäljed noalt kõrvaldada (pühkida, maha pesta jne). 22. Kokkuvõtvalt ei saa kolleegium kuidagi nõustuda kaitsja üldsõnalise väitega, et süüdistatava väljapakutud versioon toimunust ja tema selles osas antud ütlused kattuvad teiste tõenditega. 23. Subjektiivse koosseisu osas märgib kaitsja, et maakohus on arusaamatult jõudnud järeldusele, et tegu pandi toime kavatsetult ja pakub välja, et tegemist võib olla otsese tahtlusega. Kolleegium tõdeb, et otsese tahtluse ja kavatsetusse eristamine võib olla vahel 9 problemaatiline. Kannatanu S.Z. tapmise puhul on aga selge, et süüdistataval kui teo toimepanijal oli tahe kannatanult kindlasti elu võtta, sest ta lõi valimatult pikema aja jooksul noalööke kannatanu eri keha piirkondadesse. Ta sai aru, et tema selline aktiivne ja järjekindel noaga löömine toob kaasa kannatanu surma. 24. Kolleegium ei nõustu kaitsja taotlusega, et ringkonnakohus peaks süüdistatava Aleksandr Fjodorovi teo puhul kuidagi eriliselt arvestama tema alkoholijoovet. Asjas kogutud tõendid kinnitavad, et mingeid erilisi asjaolusid tema alkoholitarvitamise puhul ei avaldu. Tegemist oli pikemaaegselt (ligi 2 nädalat) alkoholi tarvitanud isikuga. Erialase kirjanduse kohaselt ongi sellise aktiivse tarbimise puhul detailne sündmuste mäletamine problemaatiline. Kolleegiumi arvates ei saa süüdistatava isiku ja teo puhul pikemaaegne alkoholitarvitamine süü suurust kuidagi kergendada. 25. Pikemaajaliselt tarvitatud alkoholijoobe foonil ei olnud süüdistatava isikuomaduste puhul agressiivsuse vallandumiseks ja noaga ründe käivitajaks vaja midagi erilist (maakohtu poolt väljatoodud isikulised tõendid). Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 26 arvamuse kohaselt oli süüdistatav tavalises alkoholijoobes ja maakohus järeldas õieti, et isik oli võimeline oma tegudest aru saama, neid juhtima ja kandma vastutust. Kaitsja otsingud üles ehitada kaitsetaktika sellele, justkui oleks joobest tulenevalt tegu olnud süüdistatava raske psüühikahäirega või piiratud süüdivusega

§ 35mõttes ei kanna seega vilja.

Teostatud ekspertiis taolist seisukohta kuidagi ei kinnita. 26.

§ 36

kohaselt tahtlikult põhjustatud joobeseisund ei välista süüd, kuid kaitsja arvates tuleks seda arvestada isiku süü suuruse määramisel. Kolleegium ei nõustu siinkohal kaitsja seisukohaga, et Aleksandr Fjodorovi joove peaks kergendama tema süüd. Tegemist on primitiivsel kombel tuvastamata motiivil teise inimese arvukate noalöökidega surnukspussitamisega. II

1. Küll on kolleegiumi arvates maakohus ebaõigelt kohaldanud materiaalõigust, lugedes tapmise toime panduks julmal viisil ning see rikkumine tuleb kõrvaldada ringkonnakohtul. Kvalifitseeriva tunnuse väljajätmisega tuleb kergendada ka süüdistatavale mõistetavat karistust.
2. Esmalt märgib kolleegium, et nõustub maakohtu põhjendustega süüdistatava poolt tapmise toimepanemises piinaval viisil. Maakohus asus ekspertiisaktile tuginevalt seisukohale, et kannatanu oli noavigastuste tekitamise ajal teadvusel. Kannatanu keha eri piirkondades (näos, kaelas, rindkeres, kõhus, jäsemete ja suguelundite piirkonnas) paiknevad noahaavad annavad alust järeldada, et kannatanule tekitati vigastused elupuhuselt ja tema surm oli piinarikas ning ta pidi taluma vigastuste tagajärjel suurt valu ja kannatusi.
3. Maakohus on püüdnud sisustada tapmise julma viisi, viidates Riigikohtu praktikale ja märkinud, et „käesolevas asjas tuleb ennekõike kõne alla tapmise viis ja vigastuste väline pilt… Julmaks muudab teoviisi aga ennekõike see, et torke-lõikehaavad olid mõlemal pool näol (2 torke-lõikehaava paremal pool näol on ühise haavakanaliga), paremal pool kaela külgpinnal, mõlemal pool ülajäsemetel (2 torke-lõikehaava paremal küünarvarrel on ühise haavakanaliga), vasakul alajäsemel ja suguelundite piirkonnas. Kohus nõustub prokuröri sellise käsitlusviisiga ja hindab Aleksandr Fjodorovi teoviisi julmaks.“ (Ko To kd 1, tl 120)
4. Riigikohus on leidnud, et julm viis tapmise kvalifitseeriva koosseisutunnusena peab väljenduma tapmisteos ja avalduma järelikult enne surma kaasa toonud teo lõpuleviimist. Teisisõnu saab tapmisena julmal viisil olla käsitatav üksnes selline tegu, millel on seos kannatanu surma kui

§-s 114 sätestatud koosseisupärase tagajärje põhjustanud teoga. 10 Julm teoviis peab iseloomustama surma põhjustanud tapmistegu. (RKKKo nr 1-15-10119, p 12 jj).

1. Eelviidatud lahendis jäi Riigikohus kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha juurde, et julm teoviis avaldub tapmise kvalifitseeriva koosseisutunnusena põhimõttelises ja erilises hoolimatuses inimelu ja inimkeha suhtes. Julma viisina on käsitatud näiteks kannatanule põhjendamatult jõhkrate ja moonutavate vigastuste tekitamist.
2. Käesolevas asjas ei leidu selle kohta veenvat tõendusteavet, et süüdistataval oli tahe kannatanu tappa just julmal viisil. Kolleegium leiab, et ainuüksi arvukate noavigastuse olemasolu ja loetlemine ei võimalda käesolevas asjas tapmist nimetada julmaks. Kohtupraktika on käsitlenud julma viisina midagi erakordset ja kardinaalselt eristuvat (ehk eriliselt jõhkrate ja moonutavate vigastuste tekitamist) tavalistest nn olmetapmistest.
3. Riigikohus on sedastanud, et tapmistegu võib olla ühtaegu nii piinav kui ka julm, kuna see võib põhjustada kannatanule suurt füüsilist või psüühilist valu ja samal ajal välist teopilti arvestades olla eriliselt jõhker. (RKKKo nr 1-15-10119, p 19) Kolleegium nõustub siinkohal osundusega kohtuasjadele, näiteks kus ohver põletati elusast peast, korduvad kirvehoobid pähe. Käesolevas asjas kuriteo kvalifitseerimiseks julmal viisil teavet napib.
4. Uurides sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fotosid (tõendite toimik 2 kd, tl 39-41) ei avaldu sellelt asjaolusid, mis võimaldaksid jaatada kannatanu suhtes teo toime panemist julmal viisil. Tekitatud vigastused näo piirkonnas pole eriliselt moonutavad. Tõsi, on küll verekahtlasi määrdumisi kannatanul ja tema ümber olevatel esemetel, kuid selline olustiku üldpilt avaldub enamikul juhtudel noaga tekitatud torke-lõikehaavad tagajärjel. Samuti pole asjas tuvastatud isikulisi tõendeid, kes oleks pealt näinud või teadnud kinnitada tehiolusid, mis lubaks järeldada tapmisteo toimepanemist julmal viisil.
5. Käesolevas asjas on maakohtu poolt tuvastatud julma viisina noalöökide suur arv üle kogu kannatanu keha, kuid seda on juba hinnatud piinava viisina. Seega tuleb süüdistatava tegevus kvalifitseerida

§ 114lg 1 p 1 järgi tapmisena, mis on toime pandud piinaval viisil.

III

1. Kaitsja märgib, et karistus on liiga karm ja mõistlik oleks süüdistatavale mõista vangistus sanktsiooni alammääras. Karistuse kergendamist kaitsja poolt nimetatud motiivil ei pea kolleegium võimalikuks, küll aga toob karistuse kergendamise kaasa maakohtu poolt omistatud mõrva toimepanemise julmal viisil tühistamine.
2. Kolleegium asus eelnevalt seisukohale, et põhjendatud pole Aleksandr Fjodorovi süüdi tunnistamine tapmise toime panemises julmal viisil. Ühe koosseisulise asjaolu välja jäämine toob ringkonnakohtu arvates kaasa ka maakohtu otsusega mõistetud karistuse kergendamise.
3. Süüdistatavale karistust mõistes arvestas maakohus, et ta on kriminaalkorras karistamata isik. Kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

§ 114lg 1 sanktsiooni keskmine määr on 14 aastat vangistust.

Maakohus asus seisukohale, et süüdistatavat tuleb karistada sanktsiooni keskmises määras. Samas on kohus märkinud keskmises määras karistamise puhul ka asjaolu, et „küll aga on Aleksandr Fjodorov välja mõelnud eluliselt mitteusutava ja teiste tõenditega mittehaakuva versiooni enda süüst vabastamiseks, mis iseloomustab tema suhtumist toimepandud teosse.“ (Ko To 1 kd, tl 121) Kolleegium leiab, et süüdistatava poolt valitud kaitsetaktikat või süü eitamist ei saa talle ette heita ega karistuse mõistmisel arvestada. Eelnimetatud põhjendus tuleb seega karistuse mõistmise motiividest välja jätta, vastasel korral võib kujuneda arusaam, et süüdistatava kaitsetaktikat on arvestatud karistuse mõistmisel.

1. Kolleegium ei soostu aga kaitsja väitega, et kohus on lugenud isiku alkoholijoobe justkui süüd suurendavaks asjaoluks, nimetades, et isikut iseloomustab tung alkoholi järele ja ta on 11 alkoholi mõju all olles toime pannud kuriteo. Maakohtu väljendusest tuleb pigem aru saada, et kohus nimetab seda kui isikut iseloomustavat asjaolu, mis on asjas kindlaks tehtud.
2. Kolleegiumi arvates on olulisem seega see, et ringkonnakohus jättis kuriteo kvalifikatsioonist välja kannatanu tapmise julmal viisil. Eeltoodut arvestades on kolleegiumi arvates alust kergendada Aleksandr Fjodorovile mõistetud karistust mõnevõrra alla sanktsiooni keskmise määra ja peab põhjendatuks mõista talle karistuseks 12 aastat vangistust, mis on ajaliselt piisavalt pikk ja mõjus karistus teise inimese elu võtva teo eest. IV
3. Tulenevalt eeltoodust ja KrMS § 337 lg 1 p-st 4; § 338 p-dest 2, 4; § 340 lg 2 p-st 3, ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu
4. jaanuari 2024 otsuse osaliselt, s.o Aleksandr Fjodorovi süüdi tunnistamises

§ 114

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud tapmises julmal viisil ja mõistetud karistuse osas. Mõistab Aleksandr Fjodorovi karistuseks mõrva süüdistuses piinaval viisil

§ 114lg 1 p 1 järgi 12 aastat vangistust.

Muus osas jääb kohtuotsus muutmata. Apellatsioonid rahuldada osaliselt. V

1. Kaitsja G.-J. Aasmaa on apellatsioonimenetluses esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Tasutaotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsuse resolutiivosaga tutvumisele ja apellatsiooniteate koostamisele 30 minutit, maakohtu otsuse terviktekstiga tutvumisele 60 minutit, konsultatsioonile 90 minutit, apellatsiooni koostamisele 240 minutit ja tasu sõidule kulutatud aja eest (170 km) ja sõidukulu (Tallinn-Jõhvi-Tallinn), kokku 102 eurot. Taotletavad summad kokku on 739,32 eurot (sh käibemaks 133,32 eurot). Kolleegium leiab, et tasutaotlust kaitsja esitatud määras ei saa kõiges pidada põhjendatuks. Justiitsministri
2. juuli
3. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ (edaspidi kord) § 6 lg 3 sätestab, et määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel üldmenetluses on kokku kuni 432 eurot ühes kohtuastmes. Korra § 2 lg 1 näeb ette, et kohus, uurimisasutus või prokuratuur võib riigi õigusabi osutanud advokaadi põhjendatud taotluse alusel suurendada riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära kuni 500 protsenti, kui riigi õigusabi osutamine on eriliselt töömahukas. Sellist põhjendatud taotlust pole kaitsja praegu ringkonnakohtule esitanud. Ka ei pea kohus ise seda põhjendatuks. Tasutaotluse alusel on võimalik välja mõista kaitsjale korra § 6 lg 3 alusel 432 eurot, sõidule kulunud aeg 30 eurot ja sõidukulud 72 eurot, millele lisandub käibemaks ehk 651,48 eurot, sh käibemaks 117,48 eurot.
4. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 sätestatud lahendi, s.o tühistab maakohtu otsuse osaliselt, siis KrMS § 185 lg 1 alusel jäävad menetluskulud riigi kanda. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 12 Ingeri Tamm (allkirjastatud digitaalselt) 13