Obsah (7)

§ 442§ 429§ 432§ 168§ 136§ 162§ 178

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht 30.09.2024, Tallinn Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-23-113278 Tsiviilasj

§ 442

lg 5 ls 1 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kohus võtab

§ 429

lg 1 lause 2 alusel hageja poolt hagist osalise loobumise vastu ja lõpetab menetluse osaliselt.

§ 432

kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on teadlik

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. 22.5. Kohus jätab hagist osalise loobumisega seotud menetluskulud hageja kanda

§ 168lg 4 järgi, sest puudub alus nende kostja kanda jätmiseks.

1. Menetletavast nõudest 23.
2. Algselt on hageja soovinud edasist viivist lepingutes sätestatud intressimääraga võrdses määras (vastavalt 8,9% ja 25% aastas), kuid 18.06.2024 menetlusdokumendis taotleb hageja viivist alates 04.05.2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 23.
3. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-169-13 märkinud, et nõude muutmise, sh vähendamise kohta peab kohus menetluses võtma selge seisukoha. 23.
4. Kohus märgib, et menetleb hageja nõuet mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 2157,44 eurot, sissenõudmiskulu 100 eurot ning viivis perioodi 29.06.2022 kuni 03.05.2023 eest summas 164,29 eurot ja alates 04.05.2023 viivis kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
5. Tsiviilasja hinnast 24.
6. Kohus on hagi võtnud menetlusse tsiviilasja hinnaga 3543,70 eurot. Kooskõlas

§ 136

lg 4 muudab kohus selles asjas määratud tsiviilasja hinda, kuna hageja loobus osaliselt hagist. Uueks tsiviilasja hinnaks on 2680,34 eurot (põhivõlg 2157,44 eurot, 5 sissenõudmiskulu 100 euro, viivis 164,29 ja alates 04.05.2023 edasine viivis, mis viivisekalkulaatori järgi moodustub ühe aasta eest summa 258,61 eurot).

1. Kohtuotsuse põhjendused 25.
2. Maakohus, tutvunud asja materjaliga ja samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ning kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. 25.
3. 05.05.2023 selgitas kohus hagejale, et hagejal on kohustus välja tuua asjaolud, millest nähtub, et laenuandja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused, ning neid asjaolusid tõendada. Hageja pidi selgitama, kuidas ta tuvastas kostja igakuise sissetuleku ja igakuiste kohustuste suuruse enne laenude andmist. Hagejal tuli kohtule esitada tõend(id), mida analüüsides jõudis laenuandja järeldusele, et kostja on võimeline laenusid tagasi maksma. 25.
4. 01.06.2023 selgitas kohus hagejale, et hagejal tuleb hagiavalduses välja tuua kõikide algsete laenulepingute ja järelmaksulepingute alusel kujunenud võlgnevus nii põhivõla, intressi kui viivise jm tasude osas, kui neid nõutakse. Kostjal on sõlmitud hulgaliselt erinevaid lepingud, kuid nende alusel nõuete kujunemine ei ole selgelt välja toodud. Samuti tuleb iga sõlmitud lepingu puhul välja tuua ja tõendada, kuidas on kostja maksevõimekust hinnatud. 25.
5. 01.12.2023 selgitas kohus hagejale, et hagejal tuleb välja tuua, millised võlasuhted olid poolte vahel algselt enne kõikide võlakokkulepete sõlmimist. Kohus eeldas, et need said tuleneda kostjaga varasemalt sõlmitud lepingust/lepingutest. Maakohtu esialgsel hinnangul saab nii võlakokkulepete kui ka esialgse võlasuhete osas eeldada, et kostja kui tarbijaga oli sõlmitud tarbijakrediidilepingu tunnustele vastavad lepingud. Kui esialgset võlasuhet käsitleda tarbijakrediidina, siis peab kohus sellest tulenevate kohustuste hindamisel kontrollima lepingutingimuste kooskõla VÕS
6. ptk
7. jao imperatiivse sätetega. Ainult sel viisil on võimalik tuvastada, kas kostjal oli tegelikult kohustus tasuda eelmises punktis märgitud summad. Kui esialgse võlasuhte loomisel krediidiandja näiteks rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet või kehtestas lubamatult kõrge krediidi kulukuse määra, siis ei tarvitsenud kostjal olla muid kohustusi peale põhivõla ja VÕS § 94 järgse intressi. See omakorda võib mõjutada esialgses võlasuhtes toimunud kohustuse osalise täitmise arvestust. Kõnealust kontrolli võimaldavad asjaolud (sh vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise, krediidi kulukuse määra arvutamise alused, esialgse võlasuhtes tekkinud kohustused ja nende täitmise) peab esile tooma ja tõendama hageja. Kohus juhtis veelkord hageja tähelepanu sellele, et hagejal on kohustus välja tuua asjaolud, millest nähtub, et laenuandja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused, ning neid asjaolusid tõendada. 25.
8. 05.04.2024 teatas kohus, et kohtu esialgsel hinnangul ei ole kostja osas järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Üksnes maksehäireregistritesse tehtud päringutest ei saa järeldada, et kostja oli krediidivõimeline. Nimetatud andmetest ei nähtu kostja tegelikud igakuised sissetulekud ja väljaminekud, samuti olemasolevad kohustused. Kostjal olid erinevad kohustused 7 erineva laenuandja ees, kuid kostja pangaväljavõtet ei küsitud, mis oleks võimaldanud seda informatsiooni saada. Kostjale anti laenu selleks, et tasuda olemasolevat võlga. 25.
9. 29.05.2024 istungil selgitas kohus, et hagejal tuleb esitada tõend, millisest nähtuks nõude loovutamine, samuti tuleb esitada esialgsed müügilepingud ja nende alusel tehtud maksed, samuti selgitada, kas kontrolliti kostja maksevõimet. Kui kostja maksevõimet ei kontrollitud, siis tuleb kõik kostja poolt müügilepingu alusel tehtud maksed (lepingutasud, intressid, viivised jm) arvestada põhivõlgnevuse katteks. Hagejal tuleb esitada kõik müügilepingud ja näidata ära, millised maksed on kostja teostanud. 25.
10. Kohus tuvastas, et kostja on 12.02.2022 allkirjastanud Inbank Finance AS-a laenulepingu nr COFI03780, mille punktist 4.1 tuleneb, et laenusaaja võttis laenu selleks, et tasuda 6 laenuandjale laenusaaja kohustus summas 982,35 eurot, mis tuleneb laenusaaja poolt 11.02.2022 väljastatud võlatunnistusest nr MEH00729 (dtl 36-39). 25.
11. Kohus tuvastas, et kostja on 12.02.2022 allkirjastanud Inbank Finance AS-a laenulepingu COFI03781, mille punktist 4.1 tuleneb, et laenusaaja võttis laenu selleks, et tasuda laenuandjale laenusaaja kohustus summas 1370,32 eurot, mis tuleneb laenusaaja poolt 11.02.2022 väljastatud võlatunnistustest nr HHG04659 (dtl 44), HHG06110 (dtl 45), HHG06664 (dtl 46), HHG07078 (dtl 47). Võlatunnistuste nr HHG04659, HHG06110, HHG06664, HHG07078 aluseks olevaid aluslepinguid ei ole kohtule esitatud. Kohus tuvastas, et kostja ja MEHKA EESTI OÜ on sõlminud osamaksetega tasumise müügilepingu nr MEH00729 kauba soetamiseks summas 1899 eurot (dtl 200-201). 25.
12. Hageja esitas dokumendi, mille kohaselt AS Inbank (registrikood 12001988) loovutaja ja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), kui loovutuse saaja vahel on sõlmitud nõude loovutamise leping, mille alusel on loovutuse saajale üle läinud loovutaja lepingutest nr COFI03780, COFI03781 tulenevad kõik loovutajate nõuded U. K., isikukood XXX, kui võlgniku vastu (dtl 230). Kohus leiab, et sellega on nõude loovutamine hagejale tõendatud. 25.
13. Riigikohus on 24.11.2023 määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098 (punktides 28 ja 29) asunud seisukohale, et kui võlausaldaja tugineb oma nõude alusena võlatunnistusele, millega tarbija tunnistab tarbijakrediidilepingust tulenevat võlga või millega luuakse tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude asemele uus võlasuhe, peab kohus omal algatusel kontrollima, milline oli tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr ja kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui võlatunnistuse andmisega on tarbija loobunud õigusest esitada krediidiandja nõudele vastuväiteid, siis toob võlatunnistuse tühisuse kaasa VÕS §
14. Tüüptingimustel sõlmitud võlatunnistus võib olla tühine ka VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 11 alusel. Kui võlatunnistuse on andnud tarbija majandus- või kutsetegevuses tegutsevale isikule, siis saab eeldada, et tegemist on tüüptingimustel sõlmitud lepinguga, ja vastupidist tuleb tõendada isikul, kes võlatunnistusele tugineb. Kokkuvõttes toob tarbijaga sõlmitud võlatunnistuse tühisuse kaasa see, kui võlatunnistusega soovitakse muuta kehtivaks kokkulepped, mis on seaduse kohaselt tühised. Seetõttu ei ole kokkuvõttes vahet, kas (algselt) tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude korral tugineb võlausaldaja oma nõude alusena laenulepingule või võlatunnistusele, mis on sõlmitud laenulepingu asendamiseks. Mõlemal juhul peab kohus kontrollima, kas tarbijakrediidileping ja selles sisalduvad kokkulepped muude kulude, sh intressi kohta kehtivad. 25.
15. 12.02.2022 on kostja ja Inbank Finance AS sõlminud kaks laenulepingut COFI03780 ja COFI03781, millega võimaldati kostjale laenu, et tasuda omakorda võlatunnistustest HHG04659, HHG06110, HHG06664, HHG07078 ja MEH00729 tulenevaid kohustusi. Hageja on kohtule esitanud vaid kostja ja MEHKA EESTI OÜ vahel sõlmitud osamaksetega tasumise müügileping nr MEH00729 kauba soetamiseks summas 1899.00 eurot. Ülejäänud võlatunnistustes viidatud esialgseid lepinguid kohtule ei ole esitatud. 25.
16. Kuna võlatunnistuste nr HHG04659, HHG06110, HHG06664, HHG07078 aluslepinguid ei ole kohtule esitatud, ei ole võimalik tuvastada, millal ja kelle vahel, milliste tahteavalduste vahetamise teel ning millistel tingimustel lepingud sõlmiti, kas ja millal laenusumma kostjale üle anti, milline oli krediidikulukuse määr. Samuti puuduvad tõendid, palju on kostja iga lepingu osas teostanud tagasimakseid ja millal. Ekslik on hageja arusaam, et üksnes võlatunnistusega on tõendatud, millised on kostja poolt võetud laenude põhiosa jäägid ja pole oluline, milline oli kostjale antud algeline võlasumma ja millises osas oli kostja seda enne võlatunnistuse andmist tagasi maksnud, sest võlatunnistustest nähtub, et rangelt on lahus hoitud põhiosa, intressi, lepingu- ja haldustasu ning viiviste ja muude kohustuste arvestus. Kohus leiab, et sellega on piiratud ebamõistlikult kostja õigust kasutada tõendeid või pandud talle tõendamiskohustus, mis seaduse kohaselt lasub tingimuse kasutajal (VÕS § 42 lg 3 p 11). Samuti on sellega raskendatud ebamõistlikult kostja võimalust kaitsta oma õigusi kohtus (VÕS § 42 lg 3 p 10). Täiendavalt on sellega välistatud 7 ka kostja õiguskaitsevahendite kasutamine hageja suhtes või piiratud nende kasutamist ebamõistlikult juhuks, kui tingimuse kasutaja jätab lepingust tuleneva kohustuse täitmata või täidab kohustuse mittekohaselt (VÕS § 42 lg 3 p 2). Võlatunnistusega ei saa muuta kehtivaks kokkuleppeid, mis on vastuolu tõttu seadusest tuleneva keeluga tühised. 25.
17. Kohtule on küll esitatud 11.02.2022 väljastatud võlatunnistuse nr MEH00729 aluseks olev alusleping, kuid hageja ei ole nõude rahuldamiseks esile toonud ja tõendanud, kas ja millal laenusumma kostjale üle anti, milliseid makseid on kostja selle lepingu järgi teostanud ja samuti puuduvad tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta kostjale laenu andmisel. 25.
18. Riigikohus on 24.11.2023 tsiviilasjas nr 2-21-13098 määruses selgitanud tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamist, sh, millise teabe peab krediidiandja omandama laenusaaja majandusliku olukorra kohta minimaalselt. 25.
19. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et 12.02.2022 laenulepingute nr COFI03780 ja COFI03781 sõlmimise eel oleks kostja maksevõimet kontrollitud. Üksnes maksehäireregistritesse tehtud päringutest ei saa järeldada, et kostja oli krediidivõimeline. Nimetatud andmetest ei nähtu kostja tegelikud igakuised sissetulekud ja väljaminekud, samuti olemasolevad kohustused. Kostjal olid erinevad kohustused mitmete erinevate laenuandjate ees (dtl 129-131), kuid kostja pangaväljavõtet ei küsitud, mis oleks võimaldanud seda informatsiooni saada. Kostjale anti laenu selleks, et tasuda olemasolevat võlga. 25.
20. Kuivõrd hageja ei ole esitanud asjaolusid alusvõlasuhte kohta ning kohtule esitatud andmed ei võimalda kohtul kontrollida, kui palju on kostjale laenu antud või kostja neid tagastanud või kas krediidiandja on vastustundliku laenamise põhimõtet järginud, asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole selged ega õiguslikult põhjendatud. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. Eelmärgitu tõttu ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele ka hageja viivise ja sissenõudekulude hüvitamise nõue.
21. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 26.
22. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

§ 162

lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. 26.

1. Kostja on märkinud, et tema lepingulise esindaja kulu on 1368 eurot. 06.07.2023 taotluse järgi on kostjale osutatud õigusabi 5,75 tundi, hinnaga 120 eurot tund summas 690 eurot+km, so 828 eurot. 26.07.2024 taotluse järgi on kostjale osutatud õigusabi 4 tundi ja 30 minutit, hinnaga 120 eurot tund, summas 540 eurot. Kostja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. 26.
2. Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, kostja esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on kostja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud taotletud ulatuses, kuid mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Maakohtu hinnangul on ka praegusel juhul põhjendatud tunnitasu määraks 100 eurot, millele vajadusel lisandub km. Sarnast seisukohta on toetanud nt ringkonnakohus oma lahendis 2-22-15592, p
3. Seega on kostja esindaja põhjendatud kulud esindajale 1140 eurot (690+450). 27.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt, menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli 8 kohtunik