← Eesti

2-23-12391/13

Obsah (10)§ 4§ 232§ 329§ 654§ 238§ 669§ 652§ 176§ 175§ 171

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 23.08.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-12391 Ts

§ 4lg 2 ja § 5 lg 1 peaks 8

(16)menetlus tuginema poole esitatule ja taotletule. Kohus ei saa hagimenetluses omaalgatuslikult otsida tõendist vastuväiteid ning neile kohtulahendis tugineda, sest vastasel juhul kohus rikub

§ 4lg 2 ja § 5 lg 1.

Kohus on hinnanud kohtuotsuse punktis 74 kostja esitatud tõendit 17.04.2023 kostja poolt hagejale saadetud e-kirja, milles teatas, et teise korruse ventilatsioonisüsteem on puudulik ning soovis olukorra arutamist. Delura OÜ 02.05.2023 ülevaatuse aktis on märgitud, et ülevaatus viidi läbi kostja valduses olevates teise korruse ruumides. Aktis leiti, et ventilatsiooniseade on korras, kuid ventilatsioonisüsteemi torustik oli must ja hooldamata. Aktis soovitati teha kõikide ühenduste revisjon, taastada torustiku süsteem, kõrvaldada rikked, teostada puhastus ja viia lõpuni seadistus. Sarnaselt eelmises punktis esitatule kostjale ei ole teada, et hageja oleks esitanud kohtule menetlusdokumendi, milles oleks hageja seadnud kahtluse alla Delura OÜ ülevaatuse akti ning sellises esitatud puudused või esitanud mingitki seisukohta esitatud tõendi osas.

§ 4

lg 2 ja § 5 lg 1 peaks menetlus tuginema vastavalt poolte esitatule ja taotletule. Kohus ei saa hagimenetluses omaalgatuslikult otsida tõendist vastuväiteid ning neile kohtulahendis tugineda, vastasel juhul kohus rikub

§ 4lg 2 ja § 5 lg 1.

Apellant leiab, et kohtu seisukoht (kohtuotsuse punktis 59), mille kohaselt kohus ei saa aktsepteerida internetilinki tõendina, ei saa ka tulla teatavaks alles kohtuotsusest. Kohtul ei saa küll

§ 232

lg 2 kohaselt olla tõendile ette mingit kindlaksmääratud jõudu ja kuid samas ei tohiks ka menetlusosalistele saada alles kohtuotsusest teatavaks see asjaolu, millised tõendid kohus võtab vastu ja millised kohus tähelepanuta jätab. Olukorras, kus kostja on viidanud puudustele tuleohutuse ning ventilatsioonisüsteemide osas on ebaõige pidada tuleohutusnõuete täitmist kommunikatsiooniks ning kohaldada selle osas üürilepingu punkti 11.1. Kostja oma 08.12.2023 seisukohas selgitas kohtule, et ka ventilatsioonisüsteem ei ole lihtsalt olemasolev paigaldatud kommunikatsioon, vaid kaasomandisse kuuluv asja oluline osa, mille korrashoiu eest peab vastutama asja omanik või kaasomanikud ühiselt. Ventilatsioonisüsteem on ühtne kogu hoones, mistõttu selle eest ei saa pidada vastutavaks kostjat. Kohus on kohtuotsuse punktis 68 asunud seisukohale, et kuna üürilepingu punkt 12.2 järgi kuulus hoone üldkasutatavate pindade, rajatiste ja seadmete ekspluateerimine täielikult üürileandja kompetentsi. Selleks oli üürileandjal õigus ehitada, hooldada ja ekspluateerida hoone kõiki tehnosüsteeme. Eeltoodust tulenevalt oli hoone üldkasutatavate tehnosüsteemide hooldamise kohustus hagejal. Punkti 12.6.3 järgi oli üürileandja ühtlasi kohustatud tagama üüripinna hoone põhikonstruktsioonide korrasoleku. Ehk kuigi kohus on ise tuvastanud üürilepingu punktile 12.2 tuginedes, et tehnosüsteemide hooldamine oli hageja kohustus, ei ole ka tuvastanud, et ventilatsioonisüsteemide korrasoleku eest oleks pidanud vastutama hageja. Kohus on vähemalt kohtuotsuse punktis 70 märgitud asjaolu õigesti tuvastanud, et hagi alusena ei ole hageja tuginenud võlatunnistusele, vaid lepingutele. Samas kohtuotsuse punktis esitatud kohtu hinnang, mille kohaselt kostja korduvad väiteid võla tunnistamise osas muudavad ebausutavaks kostja väited, et ta ei saanud puuduste tõttu ruume kasutada, ei ole apellandi hinnangul asjakohased. Tegemist on kohtu subjektiivse hinnanguga. 9

(16)Kohus on kohtuotsuse punktis 71 analüüsinud kostja esitatud tõendit - 17.02.2023 kostja kirja hagejale, milles kostja loetles üles tuleohutuse ülevaatuse käigus tuvastatud puudused. Kohtu hinnangul ei tõenda üksnes kostja enda e-kiri, kus ja millised puudused esinesid. E-kirjast ei nähtu, kuidas takistasid puudused kostjal tegevusloa taotlemist ning ruumide kasutamist juba alates järgmisest kuust. Kohus on kohtuotsuse punktis 72 viidanud hageja 15.02.2023 vastusele, kus hageja pidas ebaselgeks, milliseid ruume puudused puudutavad ja kas on tehtud mõni ettekirjutus. Apellant on seisukohal, et olukorras, kus kohus kostja poolele heidab ette oma avalduse esitamist tõendina, ei saa lugeda tõendiks vastaspoole enda esitatud arvamust ehk sisuliselt tegemist on ühe ja sama kirjavahetusega poolte vahel ning kohtu hinnangul ühe poole esitatu on kohtu jaoks tõend, kuid teise poole esitatu ei ole. Kohus peaks kohtlema pooli võrdselt. Ebavõrdne on olukord, kus pooled tuginevad mõlemad ühele ja samale kirjavahetusele, kuid ühe poole seisukohad on kohtu jaoks tõendina kohased, kuid teise poole esitatu osas viitab kohus asjaolule, et tegemist on menetlusosalise enda avaldusega ning kohus seda tõendina ei arvesta. Apellant on seisukohal, et kohtuotsusest ei ole tegelikult võimalik aru saada, millisele tõendile tuginedes on kohus lugenud kostja poolt menetluses esitatud puudused kommunikatsioonideks ning järeldanud, et üürilepingu punkti 11.1 ja 11.2 alusel on nende korrashoidmine üürniku kohustus. Kohus on kohtuotsuse punktis 78 asunud seisukohale, et kostja ei ole tõendanud selliste puuduste olemasolu ruumides, mis oleks tal takistanud ruumide kasutamist alates märtsis augustini
  1. Kostja ei ole tõendanud, et ta taotles uut tegevusluba üüritud ruumide aadressil või ei saanud seda objektiivselt taotleda puuduste tõttu. Kostja ei ole ka tõendanud, et ruumides esinevate puuduste tõttu ei oleks talle tegevusluba väljastatud. Kostja vastuväited on jäänud tõendamata. Apellant kohtu järeldustega ei nõustu ja leiab, et ta on kohtule esitanud kõik vaidluses tähtsust omavad asjaolud, esitanud tema väiteid tõendavad tõendid ja põhistused. Kohus on aga kostja esitatud väidete ja tõendite osas omaalgatuslikult ilma vastaspoole vastuväiteta esitatud tõendeid ümber lükkama asunud ning esitatud tõenditest vastuväiteid ise tuletanud ning neile kohtuotsuses alusetult tuginenud. Kohus on kohtuotsuse punktis 79 märkinud, et kuna kostjalt tuleb hageja kasuks põhinõudena välja mõista 77 184 eurot, siis kohus rahuldab ka viivise nõude. Seonduvalt viivisnõudega on apellant seisukohal, et kuna põhivõla nõue on tõendamata põhivõla nõue tuleb jätta rahuldamata, siis tuleb jätta rahuldamata ka viivise väljamõistmise nõue. Kuna kostja on vaidlustanud kohtuotsuse täies ulatuses, siis vaidlustab kostja ka menetluskulude jaotuse ning leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamise korral ning hagi rahuldamata jätmise korral peaksid jääma menetluskulud hageja kanda. Juhul kui kohus peaks jätma apellatsioonkaebuse rahuldamata, leiab kostja, et kohus ei ole menetluskulude väljamõistmisel hinnanud nende põhjendatust ja vajalikkust. Kohus oma 08.11.2023 kirjas määras, et hagejal on võimalik esitada oma lõplikud seisukohad koos menetluskulude taotlusega kohtule hiljemalt 09.02.
  2. Kostjale ei ole teada, et hageja 10
(16)oleks esitanud hiljemalt 09.02.2024 kohtule oma lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekirja. Nimetatu ei nähtu ka e-toimikust. E-toimikust nähtub, et 27.03.2024 on hageja poolt kohtule esitatud menetlusdokument, mis on esitatud peale kohtu poolt 08.11.2023 kirjas määratud tähtaega ehk esitatud

§ 329lg 1 mõistes hilinemisega.

Kohus ei oleks tohtinud nimetatud menetlusdokumendiga kohtulahendi tegemisel arvestada ning oleks pidanud selle jätma tähelepanuta, alternatiivselt oleks kohus pidanud võimaldama vastaspoolel esitada seisukoht hageja menetluskulude osas ja kuna kohus ei ole ka seda teinud, siis oleks kohus pidanud vähemalt omaalgatuslikult kohtulahendis hindama menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Kostja leiab, et tal on õigus esitada apellatsioonikaebuses oma vastuväited menetluskulude osas, kuna talle pole võimaldatud neid varasemalt esitada. Vastus apellatsioonkaebusele 5.Vastustaja vaidles esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 657 lg 1 p 1 järgi rahuldamata ja maakohtu otsus lõppjärelduses muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse lõppjärelduse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Erinevalt kostja seisukohast on maakohus kolleegiumi arvates hinnanud esitatud tõendeid seaduse kohaselt ning ringkonnakohtul ei ole selles osa alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut või asuda tuvastatud asjaolude suhtes maakohtuga võrreldes erinevale seisukohale, va osas, milles ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Kolleegium nõustub

§ 654

lg 6 järgi osas, milles need jäävad muutmata, maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele toob ringkonnakohus esile järgmise. 7.Asja materjalidest nähtub, et: 1) Hagejale kuuluvad Tallinnas aadressil Tartu mnt 14,

  1. ja
  2. korruse äriruumid kogupindalaga 803,1 m2; 2) Hageja ja kostja on sõlminud kaks üürilepingut, milliste alusel üüris kostja hagejalt äriruumid kuni 01.07.2028; 3) Nii 19.01.2017 kui ka 29.05.2017 üürilepingus on üüripinna sihtotstarbeks märgitud ruumid üldhariduskooli teenuste osutamiseks; 4) Kostja tegevus oli varasemalt seotud üüripinnaga aadressiga Tartu mnt 23, Tallinn ning talle oli antud tegevusluba, mis kehtis kuni 31.08.
  3. Üürides hagejalt ruumid Tartu mnt 14, Tallinn, ta seal tegutsemiseks tegevusluba ei taotlenud, väidetavalt puudus selleks ka vajadus. 28.03.2023 esitas kostja Haridus-ja Teadusministeeriumile taotluse erakoolile uue tegevusloa väljastamiseks, kuna senine tegevusluba hakkas lõppema, taotluses oli tegevuskoha aadressideks märgitud Tartu mnt 23 , Tallinn ja Pallasti 41, Tallinn; 5) Kostja jättis hagejale tasumata igakuised üüriarved summas 12 864 eurot
  4. a märtsis, aprillis, mais, juunis, juulis ja augustis; 6) Üüriarvete alusel on kostja kokku jätnud tasumata 77 184 eurot; 7) Hageja ja kostja vahel sõlmitud üürilepingud on kehtivad ning neid ei ole lõpetatud. 11

(16)8.Asjas on apellatsioonimenetluses jätkuvalt vaidlus selle üle, kas üüriesemetel ja/või hoone kaasvalduses olevates ruumides esines ventilatsioonisüsteemi puuduseid ning tuleohutusnõuete täitmata jätmist, mistõttu ei saanud ega tohtinud kostja üüritud ruume kasutada ning, kas sellest tulenevalt on ta õigustatult keeldunud üüri tasumisest. 9.Arvestades kostja vastuväiteid hagile tuli kostjal tõendada, et üüritud ruumide sihtotstarbeline kasutamine oli üüritud ruumides ja/või hoone kaasvalduses olevates ruumides esinevate puuduste tõttu kostjal takistatud. Maakohus asus seisukohale, et kostja jättis tõendamata ruumide sihtotstarbelise kasutamise takistused. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. 10.Kostja esitas asjas erinevaid tõendeid, sh Töökeskkonnauuringud OÜ, tuleohutuseksperdi AP, Delura OÜ arvamused, millest nähtub, et hoone ventilatsioonisüsteemides esineb puudusi, samuti tuleb kõrvaldada mõningad puudused seonduvalt tuleohutusnõuete täitmise vajadusega. Samas puuduvad asjas tõendid, millest saaks järeldada, et tuvastatud puuduste tõttu oli kostjal ruumide sihtotstarbeline kasutamine võimatu. Veelgi enam, tuleohutusekspert AP, kes tõi esile puudused ning tegi samas ettepanekud tuleohutusalase olukorra parandamiseks, tuvastas konkreetselt, et kontrollitud ruumides õppetegevuse läbiviimiseks takistused puuduvad. Hinnangut, et ventilatsioonisüsteemides esinevate puuduste tõttu oleks olnud kostja tegevus takistatud, pole andnud ka ventilatsioonisüsteeme kontrollinud isikud. 11.Asjas on oluline ka see, et kostja õigustab üüri tasumata jätmist ning üüritud ruumidest väljakolimist sellega, et ventilatsioonisüsteemides tuvastatud puuduste ja tuleohutusnõuetele mittevastavuse tõttu, ei oleks Päästeamet ja Terviseamet pikendanud kooli pidamiseks vajalikku luba. Ringkonnakohus osutab, et kuna luba kehtis kostjal kuni augusti lõpuni 2023.a, mis on ka hagis üürinõude kujunemise lõpptähtaeg, ei välistanud loa pikendamise taotluse esitamine iseenesest üüritud ruumide sihtotstarbelist kasutamist. Kuna Päästeamet ega Terviseamet ei ole asja materjalidest nähtuvalt tuvastanud ühtki puudust kostja kasutuses olnud ruumides ja hoones, siis on tõendamata kostja väited, et Päästeamet ja Terviseamet ei oleks kostjale tegevusloa pikendamiseks kooskõlastust andnud. Kostja võinuks oma vastuväidete edukaks maksmapanekuks esitada tõendid, et Päästeamet ja/või Terviseamet ei oleks lubanud enne tuvastatud puuduste kõrvaldamist üüritud ruumides/hoones tegutsemist jätkata. Selliseid tõendeid kostja ei esitanud, kuigi maakohus selgitas talle tõendamiskoormist, sh vajadust esitada oma väidete tõendamiseks tõendeid, kuid kostja ei esitanud menetluses ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et Päästeameti ja Terviseameti hinnangul ei ole ruumid kostja soovitud tegevuseks üüritud ruumides sobivad. Juba seetõttu on maakohus põhjendatult järeldanud, et tõendamata ning oletuslikuks jäid kostja väited, et ruume ei olnud võimalik sihipäraselt kasutada. 12.Maakohus tuvastas, et ventilatsioonisüsteemis avastatud puuduseid ei saa ette heita hagejale, kuna ventilatsiooni hooldamise ja korrashoiu eest vastutas üürilepingu järgi kostja. Üürilepingute punkt 11.1 sätestab, et üürnik hoiab omal kulul Üüripinna ja seal olevad kommunikatsioonid ning tehnilise varustuse kogu Lepingu kehtivuse ajal heas korras, s.t sellises korras nagu see oli Üüripinna valduse üleandmise hetkel või sellest paremas korras, arvestades Üüripinna sihtotstarbest lähtuvalt normaalset kulumist. Lepingute punkt 11.2. kohaselt Üürnik kohustub tegema Lepingu kehtivuse ajal omal kulul Üüripinna hooldusremonti ja Üüripinna säilimiseks vajalikku sanitaarremonti. Sanitaarremondi all mõeldakse Üüripinna siseviimistluse, kommunikatsioonide ja oluliste osade hoolduseks ja 12
(16)säilimiseks, seal hulgas avariide kõrvaldamiseks ja nendest tekkinud kahjude taastamiseks, vajalikke töid ja olemasolevate paigaldatud kommunikatsioonide ning tehnilise varustuse asendustöid. 13.Ringkonnakohus leiab, et kostjale ei saa ette heita, esitatud tõendeid arvestades, asjatundjate arvamustes tuvastatud kõikide puuduste esinemist. Kuigi nõustuda tuleb sellega, et aastate jooksul kostja kasutuses olnud ruumide ventilatsiooniseadmete hooldus, st nendesse kogunenud tolmu eemaldamine oli eelnimetatud üürilepingute sätete järgi kostja kohustus, ei ole ringkonnakohtu arvates võimalik veenvalt tuvastada, et II korruse ruume teenindava ventilatsioonisüsteemi SV-3 seadistamise takistus, põhjusel, et paljud sissepuhke- ja väljatõmbe õhujaotajad on vahetuses, ripplae taga torustikul on avad sulgemata ja õhujaotajate ühendused ventilatsiooni torustikuga puudulikud, tulenes kostja tegemata jäetud süsteemi hooldusest. Pigem viitavad puudused sellele, et ventilatsioonisüsteemi ehitamisel on süsteem ehitatud puudustega ja/või hoolduse tegemise käigus on hooldaja teinud mittekvaliteetset tööd. Ehitaja tehtud praaktöid ei saa aga ette heita kostjale, hoolimata sellest, et ta 5 aaasta jooksul ruume kasutades puuduste olemasolu ei märganud. Kuigi tõendid selle kohta, kas ventilatsioonisüsteemis tuvastatud puudused tekkisid vale ehitamise või süsteemi ebaõige hooldamise käigus, ei muuda see maakohtu otsuse lõppjäreldust hagi rahuldamise kohta, sest nagu varasemalt osutatud, ei leidnud tõendamist ruumide sihtotstarbelise kasutamise takistatus. 14.Maakohtu otsusest võib aru saada nii, et ka puudused seonduvalt tuleohutusnõuete järgimata jätmisega on vaja kõrvaldada kostjal, eelviidatud üürilepingu punkte arvestades. Selle seisukohaga ringkonnakohus täies ulatuses ei nõustu. AP 10.02.2023 e-kirjas (dtl 151153), kirjeldati mh II ja III korruse tuleohutuse ülevaatuse tulemusi ning tehti ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks:
  1. Hoone peatrepikoja evakuatsiooniteel ja väljumisteel paiknev uks peab avanema evakuatsiooni suunas.
  2. Evakuatsioonitrepikoda moodustab omaette tuletõkkesektsiooni. Hoone projekti järgi trepikoja ees A 30 tuletõkkeuksed, sulguriga. Tuletõkkeuks peab vastama minimaalselt nõudele S
  4. Evakuatsioonivalgustus (väljapääsude valgustus) kontrollimata, osad valgustid ei tööta: II korrus.
  5. Sellise hoone ja ruumi evakuatsiooniustel, mis on ette nähtud 31–149 inimese evakuatsiooniks, kasutatakse lingi või surunupuga evakuatsioonisuluseid – puuduvad.
  6. II korrusel, evakuatsiooniteel uks lukus (uks peab olema alati avatav ilma abivahenditeta).
  7. Tuletõrje voolikukapid (B-II lamevoolikusüsteem) on kontrollimata.
  8. Evakuatsiooni skemaatiline plaan III korruse seinal puudub.
  9. Muuta tulekahju korral tegutsemise plaani, 3.1 ohuteate edastamine, kes edastab ja 1.4 paigaldised täiendada osa.
  10. Viia läbi tulekahjuõppus 2023.a.
  11. Tulekustutid paigaldada seinale, nähtavale kohale, valgustatud. Eeltoodut analüüsides võib analoogselt ventilatsioonisüsteemis avastatud puudustega asuda seisukohale, et kõikide tuvastatud puuduste etteheitmine kostjale on ennatlik. Näiteks paigaldatud ukse vales suunas avanemine, ebaõige klassiga tuletõkkeukse ja ebaõige evakuatsioonisuluse avamiselemendi paigaldamine on pigem projekteerija ja/või ehitaja praak, mitte üürniku hoolduskohustuse täitmata jätmine. Sellest, kas evakuatsioonitrepikoda ja 13
(16)muud ohutuks ning kiireks evakuatsiooniks vajalikud elemendid puudutavad ainult kostja kasutuses olevaid ruume või on need hoone kaaskasutuses olevateks ruumideks, võib oleneda ringkonnakohtu arvates ka see, kes tuvastatud puuduste eest vastutab. Kindlasti ei saa ringkonnakohtu arvates kostjale ette heita erinevate evakutsiooniga seonduvate puuduste olemasolu, kui vastav väljapääs ja elemendid hõlmavad kogu hoone evakuatsiooni. Kuna tuleohutusekspert AP arvamuse järgi kontrollitud ruumides õppetegevuse läbiviimiseks takistused puuduvad, puudub vajadus vaidluse lahendamiseks tuvastada, kumb pooltest milliste puuduste esinemise eest vastutab. 15.Apellatsioonkaebuses on kostja esile toonud, et ta viitas oma 08.12.2023 menetlusdokumendis Riigiportaal eesti.ee internetiaadressile: https://www.eesti.ee/et/erinouetega-tegevusalad/haridus/ eraueldhariduskooli-tegevusluba, milles on ära toodud eraüldhariduskooli tegevusloa taotlemiseks vajalik informatsioon ning dokumentide loetelu, mille kohaselt on eraüldhariduskoolil taotluse täitmiseks ja esitamiseks vajalik muuhulgas teiste nõuete täitmisele esitada - andmed erakooli tegevuseks vajalike ruumide, hoonete, sisustuse, maa-ala ja muu vara olemasolu kohta või kasutuse kohta liisingu- või rendilepingu alusel ning nende vastavuse kohta tervisekaitse-, tuleohutus- ja päästenõuetele (rendileping, terviseameti hinnang, päästeameti hinnang). 16.Apellant heidab maakohtule ette seda, et kohus jättis tema poolt internetilingina esitatud viite tõendina arvestamata. Apellant toob esile, et menetlusosalise jaoks ei tohiks alles kohtuotsusest selguda, millised tõendid kohus võtab vastu ja millised kohus tähelepanuta jätab. Ringkonnakohus nõustub kostja etteheitega. Kohus peab eelmenetluses otsustama, kas esitatud tõendid on asjakohased ja lubatavad (

§ 238

lg-d 1–4), seetõttu võis kostjale olla maakohtu otsus üllatuslik, sest kohus asus alles kohtuotsuses seisukohale, et kostja esitatud tõend oli ebausaldusväärne. Kolleegiumi hinnangul ei saa nimetatud kostja väited aga iseenesest anda alust maakohtu otsuse tühistamiseks, sest mitte igasugused rikkumised eelmenetluses ei kujuta endast ka menetlusõiguse normi olulist rikkumist, mis tooks kaasa kohtulahendi tühistamise. Kuna ainuüksi eelmenetluse nõuete rikkumine ei ole menetlusõiguse normi oluliseks rikkumiseks

§ 669

lg 1 mõttes, siis saab kostja viidatud rikkumine olla aluseks kohtuotsuse tühistamisele vaid juhul, kui rikkumine võis mõjutada asja lahendamise tulemust (

§ 669lg 2).

Kui menetlusosaline leiab, et maakohus on eelmenetluse nõudeid rikkudes teinud üllatusliku otsuse ning see võis mõjutada asja lahendamise tulemust, on menetlusosalisel võimalik menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõendamiseks esitada asjaolusid ja tõendeid ka ringkonnakohtus (

§ 652lg 3 p 2 ja lg 5).

Praegusel juhul ei esitanud kostja ringkonnakohtule tõendeid, näitamaks, et ta oleks kohtu selgitamise tulemusel saanud oma nõudeid täiendavalt ja usaldusväärselt tõendada. 17.Ringkonnakohtu arvates on kostja ekslikult ka leidnud, et poolte vahel on vaidlus selles, milliseid dokumente pidi kostja tegevusloa pikendamise taotlusega esitama. Kostja kohustus oli tõendada, et üüritud ruumides esinesid puudused, mille tõttu Terviseamet ja Päästeamet ei lubanud senise tegevuse jätkamist üüritud ruumides enne tuvastatud puuduste kõrvaldamist. Seega ei oleks ainuüksi internetilingi kaudu väidetavalt avanev loetelu kostja tegevusloa pikendamiseks vajaminevate dokumentide esitamise kohta asjakohane isegi juhul, kui kostja oleks need esitanud internetilingi asemel eraldiseisva väljavõttena. 14

(16)18.Maakohus avaldas seisukoha, et kuna pretensioonid ruumidega seonduvalt tekkisid kostjal makseraskuste ilmnemisel, kostja juhatuse liikmed on
  1. augustil
  2. aastal allkirjastanud dokumendi (dtl 115-116), milles kinnitavad, et
  3. augusti
  4. a seisuga on kostja võlgnevus 77 184,00 eurot, lubades võlgnevuse tasuda graafiku alusel, siis hilisemad väited ruumide sihtotstarbelise kasutamise võimatuse kohta on otsitud rahaliste kohustuste täitmisest kõrvalehoidmiseks ning kostja avaldusi võlgnevuse olemasolu kohta saab hinnata võlatunnistustena. Kuigi hageja tugines maakohtus sellele, et kostja poolt võlgnevuse tunnistamist saab pidada võlatunnistuseks, ei ole käesolevas asjas vaidluse lahendamiseks selle asjaolu tuvastamine ringkonnakohtu arvates määrava tähendusega. Arvestades deklaratiivse võlatunnistuse aktsessoorsust, tuli hagejal lisaks võlatunnistusele tuua kohtu ette ka kõik alusvõlasuhet puudutavad asjaolud, sh tal tuli tõendada kõiki oma alusvõlasuhtest tuleneva nõude eelduseid. Hageja tõendas nõude rahuldamise eeldused, seega puudus vajadus tuvastada kas ja milliste vastuväidete esitamisest on võlgnik võlatunnistuses loobunud.
  5. Kostja on apellatsioonkaebuses heitnud maakohtule ette ka tõendite ebaõiget ning erapoolikut hindamist.

§ 232

lg 1 järgi kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta, lg 2 järgi ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei rikkunud

§ 232lg 1 mõttes tõendite igakülgse, täieliku ja objektiivse hindamise kohustust.

Poolte kirjavahetus võis küll tõendada seda, et kostja esitas ruumide kohta pretensioone ja hageja palus pretensioone selgitada ning puuduste olemasolu tõendada, kuid kuna hageja ei tunnistanud kirjavahetuses tema kui üürileandja kohustuste rikkumist, siis leidis maakohus põhjendatult, et poolte kirjavahetusega ruumide sihtotstarbelise kasutamise võimatust järeldada ei saa.

  1. Kostja vaidlustas ka menetluskulude jaotuse ning leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamise korral ning hagi rahuldamata jätmise korral peaksid jääma menetluskulud hageja kanda. Juhul kui kohus peaks jätma apellatsioonkaebuse rahuldamata, leiab kostja, et kohus ei ole menetluskulude väljamõistmisel hinnanud nende põhjendatust ja vajalikkust. Kostja tõi esile, et kohus määras 08.11.2023 kirjaga, et hagejal on võimalik esitada oma lõplikud seisukohad koos menetluskulude taotlusega kohtule hiljemalt 09.02.
  2. E-toimikust nähtub, et 27.03.2024 on hageja poolt kohtule esitatud menetlusdokument, mis on esitatud peale kohtu poolt 08.11.2023 kirjas määratud tähtaega ehk esitatud

§ 329lg 1 mõistes hilinemisega.

Kohus ei oleks tohtinud nimetatud menetlusdokumendiga kohtulahendi tegemisel arvestada ning oleks pidanud selle jätma tähelepanuta, alternatiivselt oleks kohus pidanud võimaldama vastaspoolel esitada seisukoht hageja menetluskulude osas ja kuna kohus ei ole ka seda teinud, siis oleks kohus pidanud vähemalt omaalgatuslikult kohtulahendis hindama menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Kostja leiab, et tal on õigus esitada apellatsioonikaebuses oma vastuväited menetluskulude osas, kuna talle pole võimaldatud neid varasemalt esitada. 21. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega selles, et saades määratud tähtajast hilinemisega hageja seisukohad ning menetluskulude nimekirja, oleks maakohus pidanud andma kostjale võimaluse nendele vastuväidete esitamiseks

§ 176lg 8 järgi.

Maakohtule ei saa samas ette heita, et ta hageja esitatud menetlusdokumendis avaldatut arvestas, kuigi see esitati maakohtu määratud tähtajast hiljem. Nagu asjast nähtub, jäi kohtu kiri tähtaegade määramise kohta hagejale kätte toimetamata. Seega tuli maakohtul hageja esitatud seisukohti ja menetluskulude nimekirja arvestada. 15

(16)22. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse etteheited hageja menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamata jätmisel ei ole õiged. Maakohus on esile toonud, et arvestab mõistlikus suuruses menetluskulude tuvastamisel dokumentide koostamise ajakulu, vaidluse keerukust ja esindaja teenuse osutamise tunnihinda. Seega ei ole maakohus jätnud hageja menetluskulude põhjendatuse hindamata.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt RKTKm 23.03.2016, nr 3-2-1-184-15, p 14; RKTKm 15.02.2015, nr 321-115-14, p 11). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus hageja lepingulise esindaja õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud, seetõttu ei esine alus maakohtu diskretsiooni sekkumiseks. Asjaolu, et kostja arvates ei ole hageja lepingulise esindaja osutatud õigusteenus kontrollitav, kuna teadmata on kaua kulus esindajal dokumentidega tutvumiseks ning nende koostamiseks või, et menetluses hageja poolt kohtule esitatud taotlus ei ole kostja arvates seotud kostjaga, ei anna ainuüksi alust väljamõistetud menetluskulusid vähendada. Menetluskulude jaotus 23.Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis tuleb poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta

§ 171lg 1 järgi kostja kanda.

AS Maxilla menetluskulud apellatsioonimenetluses seonduvad esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt lepingulise esindaja osutatud õigusabiteenusega järgnevalt: 1) Maakohtu otsuse analüüs ja ülevaatlik arutelu kliendiga apellatsioonimenetluse teemal – 0,75 tundi; 2) Apellatsioonkaebusega tutvumine ja selle esmane analüüs – 1,5 tundi; 3) Vastuse koostamine apellatsioonkaebusele – 6 tundi; 4) Menetluskulude nimekirja ja kindlaksmääramise avalduse koostamine – 0,25 tundi. Hageja toob esile, et kokku on hageja lepingulise esindaja tööaeg apellatsioonimenetluses 8,5 tundi. Õigusabiteenust on AS-le Maxilla osutatud hinnaga 140 eurot/tund, millele lisandub käibemaks. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa seetõttu kuludelt käibemaksu maha arvata. Seega on AS Maxilla menetluskulud ringkonnakohtu menetluses kokku 1 451,80 eurot. 24.Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulud apellatsiooniastmes kokku summas 1 451,80 eurot tuleb kostjalt välja mõista, kuna need on mõistliku suurusega ning vastavad osutatud õigusabi mahule. Hageja lepingulise esindaja õigusteenuse osutamise tunnihinna võib asja olemust arvestades pidada põhjendatuks. Hageja taotlus viivise väljamõistmiseks, juhul, kui menetluskulude tasumisega viivitatakse, on põhjendatud. /allkirjastatud digitaalselt/ 16

(16)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.