Obsah (12)

§ 440§ 444§ 113§ 162§ 138§ 139§ 4842§ 175§ 177§ 178§ 448§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Näncy-Marita Maltseva Otsuse tegemise aeg ja koht 16.09.2024, Tallinn kirjalik menetlus Tsiviilasja number

) § 197 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused

1. Pärnu maakohus lõpetas 27.12.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis Osaühing EUROPARK ESTONIA nõude OÜ S-Way Spedition vastu 95 euro saamiseks üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2. Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 08.01.2024 Harju Maakohtule vorminõuetele vastava hagiavalduse kostja vastu sissenõudekulu 40 euro saamiseks. Hagiavalduse kohaselt oli nõude aluseks poolte sõlmitud parkimislepingu rikkumine. Hageja selgitas, et kostja on menetluse kestel tasunud leppetrahvi 55 eurot. Hageja nõuab sissenõudekulu, 40 eurot tasumist võlaõigusseaduse (VÕS) § 1131 lg 1 p 1 alusel.
3. Maakohus võttis hagi menetlusse 11.01.2024 ja määras kostjale hagiavaldusele vastamise tähtajaks 20 päeva.
4. 05.02.2024 esitas kostja kohtule järgmise sisuga menetlusdokumendi: „Ma ei saa aru mille eest pean tasuma 40 Euro, kuna minu poolt oli makse sooritatud koos viivisega. Europargiga oli kokku leppitud ja trahv oli makstud peale nende meenetlust“ (dtl 62).
5. 17.06.2024 kohus selgitas kostjale, et käsitleb kostja 05.02.2024 esitatud menetlusdokumenti seisukohana. Kohus selgitas, et hageja on hagis kinnitanud, et kostja on tasunud hagejale 55 eurot, mille hageja on arvestanud põhivõlgnevuse katteks. Kohus juhtis kostja tähelepanu, et hageja nõuab hagis sissenõudmiskulude hüvitamist ning et leppetrahvi ja põhinõudelt viivise tasumise osas vaidlust ei ole. Kohus määras kostjale tähtaja 08.07.2024, mille jooksul tuli kostjal esitada kõik oma vastuväited sissenõudmiskulude nõude osas. Kohus selgitas, et kui kostja selleks tähtajaks vastuväiteid ei esita, lahendab kohus asja õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohtu selgitused ja tähtaja määramine hagiavalduse osas vastuväidete esitamiseks on kostjale kätte toimetatud kättetoimetamise portaali kaudu 01.07.
6. Kostja ei ole tsiviilasjas rohkem seisukohti ega vastuväiteid esitanud. Õiguskirjanduses on leitud, et kostja ei pea õigeksvõttu avaldama sõnaselgelt, vaid piisab sellest, kui tema käitumisest on üheselt väljaloetav, et ta peab hageja esitatud nõuet põhjendatuks ning on valmis seda täitma (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2017, kommentaar § 440 kohta). 05.02.2024 seisukohas ei esitanud kostja vastuväiteid hageja sissenõudmiskulude nõudele. Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud kostja vastuväiteid tähtaegselt ka 08.07.
7. Kohus loeb kostja 05.02.2024 esitatud seisukohaga hagiavalduse õigeks võetuks. 6.

§ 440

lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja Lk 2 / 4 2-23-145328 avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt

§ 440lg-le 1.

7. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444

lg-st 3, võib kohus õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hagi aluseks on hageja ja kostja 25.07.2023 sõlmitud parkimislepinguga seotud leppetrahvi sissenõudekulude hüvitamise kohustus vastavalt

§ 1131 lg 1 p 1, mille kostja on jätnud kohaselt täitmata.

8.

§ 162lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.

9. Hageja on tasunud menetluses riigilõivu kokku 100 eurot, lisaks palub hageja kostjalt välja mõista menetluskuludena lepingulise esindaja tasu 220 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses tekkinud menetluskulude hüvitise 20 eurot.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot.

§ 4842

järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) lugeda 1 tundi. Arvestades, et õigusabi on osutatud tunnihinnaga 110 eurot/h (dtl 30), loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks hagimenetluses 110 eurot. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks maakohtu menetluses 110 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 230 (100+20+110) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 230 eurot. Hageja taotlusel ning juhindudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 10. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 178

lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 11. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab 10 päeva jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata (

§ 448lg 4¹).

12.

§ 468

lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus omal algatusel õigeksvõtul põhineva otsuse Lk 3 / 4 2-23-145328 tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Näncy-Marita Maltseva kohtunik Lk 4 / 4