Kuna kostja ei ole hagejale andnud ülalpidamist ka enne hagi esitamist taotleb hageja mõista kostjalt välja ka tagasiulatuv elatis perioodi eest 22.09.2023 kuni 21.09.2023 summas 2885,39 eurot. 2 Eeltoodust tulenevalt palus hageja välja mõista kostjalt elatise miinimumsummas alates hagiavalduse esitamisest ning tagasiulatuva elatise perioodi eest 22.09.2023 kuni 21.09.2023 summas 2885,39 eurot. Kostja vastus Kostja ei tunnistanud oma vastuses hageja tagasiulatuva elatise nõuet, kuid tunnistas hageja elatisnõuet osaliselt. Kostjal ei ole hetkel võimalik, lähtuvalt oma tervislikust seisundist, käia täiskoormusega tööl – kostjal on osaliselt puuduv töövõime. Kostja on vastavalt võimalustele ja enda tervislikule seisundile teinud nn tööampse (xxx), kuid tegemist on ebastabiilsete sissetulekutega. Kostja igakuiseks kindlaks sissetulekuks on töövõimetoetus 313 kuni 315 eurot kuus, lisaks on kostja sissetulekuks tööampsudega teenitav, mis on olevalt kuust maksimaalselt 200 eurot kuus. Seega on kostja igakuiseks sissetulekuks olenevalt kuust 313 kuni 515 eurot kuus, millest tulenevalt ei ole kostjal võimalik anda lapsele miinimummääras elatist, ilma et saaks tugevalt kahjustada tema enda ülalpidamisvõime, st miinimummääras elatise andmise korral ei oleks kostjal võimalik katta enda minimaalseid igakuiseid kulusid. Hageja on soovinud, et kostja kannaks elatise hageja ema arvelduskontole iga kuu 5-ndaks kuupäevaks. Kuna kostja igakuiseks stabiilseks sissetulekuks on Töötukassa poolt makstav töötutoetus, mis laekub iga kuu
) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida
lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. 3 Alates 01.01.2022 kehtima hakanud
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.
Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.
lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (
4. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud
§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et ta oleks oma ülalpidamiskohustust täitnud. Seega on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud. 4 5. Hageja on palunud välja mõista elatise miinimummääras. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud kokku 525 eurot, sh eluasemekulud (üür ja kommunaalid) 180 eurot, kulutused toidule 160 eurot, kulutused transpordile 20 eurot, sidekulud (telefon) 10 eurot, kulutused tervishoiule 20 eurot, kulutused hügieenitarvetele (sh juuksur) 20 eurot, kulutused lapse koolikohutuse täitmiseks 30 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot, muud vältimatud kulutused 35 eurot. Kohtu hinnangul on hagejate poolt välja toodud kululiigid igakuiselt vajalikud ning neile märgitud suurus mõistlik. Kohus selgitab, et eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt laste eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka üüri ja kommunaalkulude kandmisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Samuti on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu ning vajavad riideid ja jalanõusid ning eluliselt on usutav ka hügieenivahendite kasutamine ning tervishoiukulude olemasolu. Arvestades hageja vanusega on ka kooli- ja sidekulud usutavad. Iseenesest ei saa pidada ebamõistlikuks ka kulusid transpordile, sest aeg-ajalt on vaja teha pikemaid sõite. Samuti märgib kohus, et aeg-ajalt võivad tekkida ka muud ettenägematud kulutused, millega saab elatise väljamõistmisel arvestada. Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Seega asub kohus seisukohale, et hageja igakuised kulud vastavad vähemalt kahekordsele seaduses sätestatud elatise baassummale. 6.
lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on
lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on menetluses viidanud oma majanduslikule olukorrale ning tervislikule seisundile. Kohus on 04.12.2023 kirjaga (dtl 90-91) kostjale selgitanud, et kohtule tuleb esitada selgitus ja tõendid oma igakuiste sissetulekute (s.h võimalikud toetused) ja väljaminekute kohta, andmed ja dokumendid kostja varalise seisundi kohta ning selgitada, kuidas kostja tervislik seisund on takistanud ja takistab võimalike täiendavate sissetulekute teenimist. 5 Kohus loeb iseenesest tõendatuks, et Eesti Töötukassa on määranud kostjale 28.06.2023 otsusega töövõimetoetuse osalise töövõime tõttu perioodiks 02.08.2023 – 01.08.2025 (dtl 49-51). Samas ei tõenda antud dokument, et kostja tervislik seisund oleks selline, mis takistaks võimalike täiendavate sissetulekute teenimist, et tasuda hagejale elatist miinimummääras. Kostja esitatud tõendid tervisliku seisundi kohta on üksnes kirjeldavad ja ei võimalda aru saada, milliseid konkreetseid kaebusi haigusseisundid kostjale tekitavad ning kas sellised kaebused takistavad piisava sissetuleku teenimist hageja ülalpidamiseks (dtl 103-106). Kohtu hinnangul ei võimalda seega kostja poolt esitatud dokumendid asuda seisukohale, et kostja tervislik seisund ei võimaldaks tal suuremat sissetulekut teenida. Kostja on menetluses välja toonud, et tema igakuiseks sissetulekuks on töövõimetoetus 313 kuni 315 eurot kuus ning tööampsudega teenitav 200 eurot kuus. Peamiseks igakuiseks kuluks on kostja märkinud igapäevase toidu (ca 250 eurot kuus), kulud transpordile (10-20 eurot kuus) ja kulud ravimitele (ca 50 eurot kuus). Samuti on kostja märkinud, et elab ema juures, kes kannab tema eluasemekulud ning samuti toetab teda tema elukaaslane. Äriregistrist nähtuvalt on kostja registreeritud ka xxx. Kostjale kuulub ka kaks sõiduautot (xxx ja xxx), kuid antud sõidukitel on keelumärked. Kostja arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt on perioodil 23.04.2023-27.10.2023 laekunud kostjale 4 325,20 eurot, s.o ca 721 eurot kuus (dtl 69-82). Ühtegi tõendit kulude osas ei ole kostja aga kohtule esitanud. Iseenesest on eluliselt usutav, et teatud kulud igakuiselt kostjal tekivad. Arvestades aga kostja keskmist igakuist sissetulekut, siis asub kohus seisukohale, et kostja on võimeline pidama ülal hagejat ilma et kahjustuks tema enda ülalpidamine. Kohus märgib täiendavalt, et ei pankrotimenetlus ega ka kohustustest vabastamise menetlus ei ole aluseks elatise vähendamisel. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-21-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-1907 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Seega puudub kohtu hinnangul alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära
7. Hageja on palunud välja mõista ka tagasiulatuva elatise perioodi eest 22.09.2022 kuni hagi esitamiseni ühekordses summas 2885,39 eurot. 6
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi.
mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14). Kuigi hageja ei ole käesoleval juhul tõendanud, et ta oleks järjepidevalt elatist kostjalt nõudnud, siis ei tähenda see seda, et hageja oleks kaotanud õiguse ülalpidamist ka tagantjärele nõuda. Ülalpidamiskohustus tuleneb seadusest ning kostja ei ole tõendanud, et ta ei oleks olnud suuteline elatist miinimummääras hagejale tasuma või et tagasiulatuva elatise väljamõistmisel satuks ta ise äärmiselt raskesse olukorda. Samas tuleb kohtul vastavalt Riigikohtu praktikale järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmise asjaoluga arvestada nõude ulatuse määramisel. Seega on kohus seisukohal, et praegusel juhul on põhjendatud ja õiglane kostjalt
alusel hageja kasuks tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust
lõike 2 alusel vähendada poole võrra, sest käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud, et enne hagi esitamist oleks hageja kostjalt elatist nõudnud. Kostja oli kohustatud elatist tasuma kokku 2885,41 eurot, s.o perioodil 22.09.202231.01.2023 summas 970,25 eurot (9 päeva 2022 septembris ja 4 kuud oktoober-jaanuar, s.o 225,64x4+67,69); perioodil 01.02.2023-31.03.2023 summas 431,28 eurot (215,64x2); perioodil 01.04.2023 kuni hagi esitamiseni summas 1483,88 eurot (5 kuud aprill -august ja 21 päeva septembris, s.o 260,33x5 + 182,23). Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks ajavahemiku 22.09.2022 kuni 21.09.2023 elatis summas 1442,71 eurot.
Hageja on palunud määrata, et elatis kantaks üle 5ndks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja arveldusarvele. Kostja on märkinud, et Töötukassa poolt makstav toetus laekub hiljemalt 10ndal kuupäeval. Seega on põhjendatud, et elatise summad tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja arveldusarvele iga kuu hiljemalt 10ndaks kuupäevaks. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejatele maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.