← Eesti

3-24-417/7

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-417 Määruse kuupäev

  1. september 2024 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Vladimir Jarikovi (Jarikov) kaebus Harju Maakohtu tegevuse peale seoses tsiviilasjaga nr 2-20-766 RESOLUTSIOON Tagastada Vladimir Jarikovi kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kaebajale kätte. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
  2. Vladimir Jarikov esitas
  3. veebruaril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Harju Maakohtu tegevuse peale seoses tsiviilasjaga nr 2-20-
  4. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse täiendused
  5. aprillil 2024 ja
  6. augustil
  7. Kaebaja märkis, et ta esitas
  8. juunil 2023 Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, kuid siiani pole sellele vastatud. Kohus ilmutas omavoli ja keeldus õigusemõistmisest. Samuti ei väljastanud kohus kaebajale tema
  9. mai
  10. a määruskaebusest ja selle lisadest,
  11. juuni
  12. a määruskaebusest ning
  13. juuli
  14. a taotlusest ja selle lisadest koopiaid, mis on vajalikud Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) jaoks. Kohus ei vasta kaebaja kirjadele, milles ta on palunud koopiad väljastada ja vastata tema
  15. juuni
  16. a määruskaebusele. Kohus tegeleb moraalse mõnitamisega ja takistab kaebaja õiguste kaitsmist rahvusvahelisel tasandil. Kaebaja palub tunnistada kirjade vastuseta jätmist. Samuti palub kaebaja kohustada Harju Maakohut väljastama kaebajale koopiad tema
  17. mai
  18. a määruskaebusest ja selle lisadest ning
  19. juuli
  20. a taotlusest ja selle lisadest. Kohtu omavoli ja dokumentide varjamise eest palub kaebaja tema kasuks välja mõista moraalse kahju kompensatsiooni kohtu äranägemisel.
  21. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lõike 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja
  22. veebruari
  23. a,
  24. aprilli
  25. a ja
  26. augusti
  27. a avaldusi tõlgendades saab halduskohus aru nii, et kaebaja taotleb halduskohtult järgmist: 2.
  28. tunnistada, et Harju Maakohus jättis vastamata kaebaja kirjadele, milles ta palus väljastada koopiad tema
  29. mai
  30. a määruskaebusest ja selle lisadest,
  31. juuni
  32. a määruskaebusest ning
  33. juuli
  34. a taotlusest ja selle lisadest ning vastata tema
  35. juuni
  36. a määruskaebusele; 2.
  37. kohustada Harju Maakohut väljastama kaebajale koopiad tema
  38. mai
  39. a määruskaebusest ja selle lisadest ning
  40. juuli
  41. a taotlusest ja selle lisadest; 3-24-417 2.
  42. mõista kaebajale kohtu äranägemisel mittevaralise kahju hüvitis selle eest, et kaebaja
  43. juuni
  44. a määruskaebusele ei ole vastatud ning talle ei ole väljastatud koopiaid tema
  45. mai
  46. a määruskaebusest ja selle lisadest,
  47. juuni
  48. a määruskaebusest ning
  49. juuli
  50. a taotlusest ja selle lisadest.
  51. Kohus märgib esmalt, et ei mõista praeguse määruse punktis 2.1 toodud taotlust eraldiseisva kaebuse nõudena. Määruse punktis 2.1 kirjeldatud kirjade eesmärk oli saada koopiad
  52. mai
  53. a määruskaebusest ja selle lisadest,
  54. juuni
  55. a määruskaebusest ning
  56. juuli
  57. a taotlusest ja selle lisadest ning vastus
  58. juuni
  59. a määruskaebusele. Kohtu arvates on kaebaja kirjadele vastamata jätmisele osutanud sel eesmärgil, et näidata, et kaebaja pöördumistest hoolimata talle koopiaid ei väljastatud ja määruskaebust ei lahendatud. Kuna koopiate väljastamisega ja määruskaebuse lahendamisega seonduvat Harju Maakohtu tegevust tuleb halduskohtul hinnata nagunii hüvitamisnõude lahendamise raames, peab kohus põhjendatuks lugeda kaebaja tuvastamisnõude hõlmatuks hüvitamisnõudega.
  60. Kohus leiab, et praeguse määruse punktis 2.2 toodud nõude osas tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lõike 1 punkti 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. HKMS § 4 lõige 1 sätestab, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Praegusel juhul on tsiviilasjas menetlusosalisele menetlusdokumentidest koopiate väljastamise saavutamiseks ette nähtud teistsugune menetluskord tsiviilkohtumenetluse seadustikus (vt TsMS § 59, mis reguleerib toimikuga tutvumist ja koopiate saamist; samuti TsMS § 333, mis võimaldab esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta, kui menetlusosaline leiab, et tema koopiate saamise taotluse lahendamisel on eksitud menetlusnormi vastu). Halduskohtul ei ole pädevust sekkuda tsiviilasja menetlusse ja kohustada maakohut kaebajale tsiviilasja menetlusdokumentidest koopiaid väljastama. Seda on kaebajale selgitatud ka varem (vt haldusasja nr 3-14-161).
  61. Küll aga on halduskohtu pädevuses lahendada riigivastutuse seaduse alusel tsiviilkohtumenetluse raames kohtu tekitatud kahju hüvitamise nõuet (praeguse määruse punktis 2.3 toodud nõue). Ehkki taolise nõude lahendamine on halduskohtu pädevuses, leiab halduskohus, et kaebus tuleb selle nõude osas tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 2 1 alusel, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul on need eeldused praegusel juhul täidetud, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Seetõttu ei pea kohus täiemahulise kohtumenetluse läbiviimist põhjendatuks. 5.
  62. Kohtute infosüsteemist on näha, et tsiviilasjas nr 2-20-766 on Harju Maakohus
  63. juunil 2023 määruskaebusena registreerinud kaebaja
  64. juuni
  65. a avalduse, mis on koostatud vene keeles. Kohtute infosüsteemist ei nähtu tõepoolest, et Harju Maakohus oleks sellele avaldusele eraldi vastanud, kuid samast menetlusest (kohtute infosüsteemis
  66. menetlus) ilmneb, et kaebaja eelnevatele venekeelsetele avaldustele on vastatud, selgitades, et kaebajal tuleb oma avaldused esitada eesti keeles, ja andes kaebajale võimaluse eestikeelsete avalduste esitamiseks. Kuna kaebaja avaldusi eesti keeles ei esitanud, keeldus Harju Maakohus
  67. aprilli
  68. a ja
  69. juuni
  70. a määrustega kaebaja avaldusi menetlusse võtmast. Seega oli kaebajale samas menetluses tehtud kohtumääruste põhjal teada, et kui ta soovib saavutada oma avalduste sisulist läbivaatamist, tuleb tal avaldused kohtule esitada eesti keeles. Seda, et kaebaja tegelikult piisaval määral eesti keelt valdab, kinnitavad tema teised samas asjas esitatud avaldused (vt nt
  71. juuli
  72. a,
  73. septembri
  74. a,
  75. jaanuari
  76. a ja
  77. juuni
  78. a avaldused). Eeltoodut arvestades ei saanud kohtu 2 3-24-417 hinnangul kaebaja õigusi intensiivselt riivata see, et Harju Maakohus tema
  79. juuni
  80. a avaldusele eraldi ei vastanud ja uuesti ei selgitanud avalduse eesti keeles esitamise vajadust. Kaebajale pidi olema arusaadav, miks tema
  81. juuni
  82. a avaldust sisuliselt ei menetleta ja mida ta saaks teha, et selle sisulise läbivaatamiseni jõuda. Samuti ei pea kohus tõenäoliseks, et kohus vastavas osas hüvitamiskaebuse rahuldaks ja kaebaja kasuks rahalise hüvitise välja mõistaks. Nagu öeldud, oli Harju Maakohus enne kaebaja
  83. juuni
  84. a avalduse esitamist kaebajale korduvalt selgitanud, et tal tuleb kohtu poole pöörduda eesti keeles. Kohtu selgitustest ja piisavast eesti keele oskusest hoolimata esitas kaebaja
  85. juunil 2023 järjekordse venekeelse avalduse, mis võib olla käsitatav menetlusõiguse kuritarvitamisena TsMS § 200 lõigete 1 ja 2 tähenduses. Seega oli kaebaja ise teadlikult loonud olukorra, mis takistas tema
  86. juuni
  87. a avalduse sisulist läbivaatamist. Võimalik kahju, mis avalduse sisulise läbi vaatamata jätmisega kaebajale kaasnes, ei saa seega olla etteheidetav Harju Maakohtule. 5.
  88. Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kaebaja oleks tsiviilasja nr 2-20-766 raames esitanud eestikeelseid avaldusi
  89. mai
  90. a määruskaebusest ja selle lisadest,
  91. juuni
  92. a määruskaebusest ning
  93. juuli
  94. a taotlusest ja selle lisadest koopiate saamiseks. Välistada ei saa, et kaebaja on taotlenud koopiaid venekeelsetes avaldustes. Kohus on juba eelnevalt selgitanud, et kaebaja oli teadlik, et avaldused tuleb kohtule esitada eesti keeles, ning ta oli võimeline seda tegema. Kui kaebaja esitas koopiate saamise taotlused teadlikult vene keeles, pidi ta aru saama, et tema taotluste sisulise läbivaatamiseni ei jõuta. Seda arvestades ei saa koopiate väljastamata jätmine ja sellest tingitud võimalik kahju olla etteheidetav Harju Maakohtule. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus vastavas osas hüvitamiskaebuse rahuldamist ja kaebaja kasuks rahalise hüvitise välja mõistmist tõenäoliseks. Samuti ei saa kaebaja õiguste riivet pidada intensiivseks. Kaebaja on soovinud Harju Maakohtult koopiaid dokumentidest, mille ta ise on koostanud ja kohtule esitanud. See, kas kaebaja on saanud teostada TsMS § 59 lõikes 1 sätestatud õigust saada koopiaid menetlusdokumentidest, ei saa intensiivselt riivata kaebaja õigust õiglasele kohtumenetlusele. Koopiate andmata jätmine ei saanud takistada kaebaja osalemist kohtumenetluses, kuna kaebajale on nende dokumentide sisu teada. Kohtupraktikas reeglina ei tunnustata menetlusosalise õigust saada koopiaid tema enda esitatud menetlusdokumentidest (vt näiteks Riigikohtu
  95. mai
  96. a määrus asjas nr 3-17-2610, punkt 6). Koopiate puudumine võib küll mõjutada kaebaja võimalust esitada kaebus EIK-le, kuid sinna pöördumise õigust ei ole kaebajal praegusel juhul veel tekkinud, kuivõrd riigisisene kohtumenetlus on tsiviilasjas nr 220-766 alles käimas (inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35 lõige 1). Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on
  97. juunil 2024 esitanud Harju Maakohtu
  98. mai
  99. a eestkoste lõpetamise avalduse rahuldamata jätmise määruse peale määruskaebuse, mida ei ole praeguseks veel lahendatud. Lisaks on kohtuasjas nr 2-20-766 ehk kaebaja eestkoste lõpetamise asjas kaebajale määratud riigi õigusabi korras esindajaks vandeadvokaat Anti Aasmaa ning kõigis selle kohtuasjaga seotud küsimustes (s.h kui kaebaja soovib tutvuda tema enda esitatud dokumentidega) on kaebajal võimalik pöörduda oma esindaja poole. 5.
  100. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne ning kaebuse rahuldamine oleks ebatõenäoline, siis tuleb kaebus hüvitamisnõude osas tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel. . Kokkuvõtlikult kuulub kaebus tervikuna tagastamisele. (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.