1-22-113/78

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2024, Tartu Kriminaalasja number 1-22-113 Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Ingeri Tamm Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. septembri 2024 määrus Raido Tominga (Toming; isikukood: 38705162738) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises Määruskaebuse esitaja süüdimõistetu Raido Toming Menetluse vorm kirjalik RESOLUTSIOON Jätta Raido Tominga määruskaebus Tartu Maakohtu
3. septembri 2024 määruse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur). PÕHIOSA Menetluse käik
4. Tartu Maakohtu
5. veebruari 2022 otsusega tunnistati Raido Toming süüdi karistusseadustiku § 200 lg 2 p-de 4 ja 7, § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8, § 121 lg 2 p 3 ja § 136 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti
6. september
7. Kohtuotsus jõustus
8. märtsil
11. juulil 2024 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava R. Tominga tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamaks. Prokuratuur ega vangla kinnipeetava vabastamist ei toeta. Maakohtu määrus
12. Tartu Maakohtu
13. septembri 2024 määrusega jäeti R. Toming tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtumääruses esitatud põhjendused olid kokkuvõetult sellised. Täidetud on formaalsed eeldused R. Tominga ennetähtaegseks vabastamiseks. Sellest hoolimata pole R. Tominga vabastamine põhjendatud. R. Toming on enam kui 20 aasta jooksul pannud toime vägivallakuritegusid (röövimised, tapmine ja kehaline väärkohtlemine) ning viibinud korduvalt vanglas. R. Toming alustas kuritegude toimepanemist vaid 16aastaselt ja on kuritegelikult aktiivne olnud sisuliselt kogu täisealisena elatud elu jooksul – vaid 2020–
14. aastal pärast teist ennetähtaegset vabastamist suutis ta ligi 2 aasta jooksul kuritegudest hoiduda. R. Tominga uute vägivallakuritegude riski suurendab alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Kuigi R. Toming on praeguse vangistuse jooksul võtnud osa rehabiliteerivatest tegevustest ning teinud aktiivselt tööd, on ta rikkunud vangladistsipliini – viimase 7 kuu jooksul on teda 3 korral allumatuse eest karistatud. Olukorras, kus süüdimõistetu ei suuda igapäevase suhtluse käigus ette tulevaid erimeelsusi isegi vanglas rahumeelsel viisil lahendada, pole alust loota, et see vabaduses muutuks. Kirjeldatud riske ei maanda ka toetavate lähedaste olemasolu. Lähtudes sellest, et R. Tominga elus pole varasemaga võrreldes olulisi muutusi toimunud, ei ole ka alust loota, et ta käituks edaspidi teisiti. Suure tõenäosusega jätkab R. Toming vabaduses uute vägivallakuritegude toimepanemist. Määruskaebus
15. R. Toming esitas Tartu Maakohtu
16. septembri 2024 määruse peale kaebuse, paludes end vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Süüdimõistetu lubab endast anda kõik, et mitte vanglasse tagasi sattuda. Ta kahetseb tehtut. Eelmisele vabanemisele järgnenud periood möödus positiivselt – jääb arusaamatuks, miks ei võeta seda eeskujuks. Vangla iseloomustuses on välja toodud ainult kõik halb. R. Toming ei pea ennast sõltlaseks, kuna alkoholi tarbis ta vaid mõnel üksikul juhul. Ta on rikkunud korda, kuid ka ametnikud on käitunud valesti. Seejuures võib ta impulsiivselt käituda. Vanglast vabaneb ta juba aasta pärast. Kinnipidamise asemel vajaks ta hoopis rehabilitatsiooni. Vabaduses ootab teda laps. Kohus peaks tuginema faktidele, mitte oletustele. Ringkonnakohtu seisukoht
17. Kohtukolleegium selgitab, et maakohtul on ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste hindamisel ulatuslik otsustusruum (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
18. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Eeskätt R. Tominga äärmiselt kuritegelik minevik, aga ka tema sõltuvusprobleemid ja korduvad distsipliinirikkumised vanglas annavad aluse öelda, et maakohus ei teinud kaalutlusviga, kui jättis R. Tominga ennetähtaegselt vabastamata. Kohtukolleegium leiab seetõttu üksmeelselt, et maakohtu määrus on seaduslik ja määruskaebusel puudub selgelt igasugune edulootus. Niisiis jätab ringkonnakohus R. Tominga määruskaebuse kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2